Ol Witnes blong Jehova oli bilif se ol rul mo ol advaes we oli kamaot long Baebol, oli save givhan long yumi blong mekem ol desisen we i mekem God i glad mo yumi tu yumi glad. (Aesea 48:17, 18) Olgeta oli no mekemap ol rul ya mo ol advaes ya, be oli folem long laef blong olgeta. Traem luk sam advaes we i joen wetem topik ya blong fren. a

•   Mared i wan samting blong stap olwe. (Matiu 19:6) Ol Witnes blong Jehova oli luk fasin ya blong fren olsem wan samting we i impoten, from we hem i wan step we i lidim boe mo gel blong tufala i mared.

•   Fasin blong fren, i blong olgeta nomo we oli naf blong mared. Olgeta ya, oli pastru finis long taem ya we oli ‘wantem gel no boe tumas.’​—1 Korin 7:​36.

•   Olgeta we oli fren, oli fri blong mared. Sam man we oli divos, long lukluk blong God, i no stret blong oli mared bakegen, from we loa blong God i talem se, man i save divos nomo sipos hem no patna blong hem, i mekem rabis fasin blong seks wetem narafala.​—Matiu 19:9.

•   Ol Kristin we oli wantem mared, oli folem advaes ya blong mared long narafala we i gat sem bilif olsem olgeta. (1 Korin 7:​39) Ol Witnes blong Jehova, oli tingbaot se advaes ya i minim man we i gat sem bilif olsem olgeta mo i baptaes olsem wan Witnes, be i no minim man we i soem respek nomo long bilif blong olgeta. (2 Korin 6:​14) God i lidim ol man blong hem blong oli mared nomo long olgeta we oli gat sem bilif olsem olgeta. (Jenesis 24:3; Malakae 2:​11) Advaes ya i wok gud tede, folem samting we ol man blong mekem risej oli fanemaot. b

•   Ol pikinini oli mas obei long papa mo mama blong olgeta. (Ol Proveb 1:8; Kolosi 3:​20) Hemia i min se ol pikinini we oli stap long haos wetem papa mo mama, oli mas obei long desisen we tufala i talem long saed blong fren, yia we pikinini i mas gat bifo hem i stat blong fren, mo samting we pikinini i mas mekem.

•   Ol Witnes oli folem ol rul blong Baebol blong mekem prapa desisen blong olgeta, se bambae oli fren no nogat, mo bambae oli frenem hu. Hemia i laenap wetem rul ya, we i se: “Evri man i gat wok blong hem.” (Galesia 6:5) Nating se i olsem, plante yangfala Witnes we oli wantem fren, oli askem advaes long ol narafala Witnes we oli bigman long Kristin fasin.​—Ol Proveb 1:5.

•   Plante fasin we ol man oli mekem taem oli fren, i save pulum man blong mekem ol bigfala sin. Eksampol, Baebol i talem se yumi no mas mekem eni kaen doti fasin blong seks. Hemia i no minim nomo fasin we man i slip wetem narafala, be i minim tu ol narafala doti fasin we boe mo gel we i no mared i no mas mekem. Hemia ol fasin olsem, man i holholem tabu pat blong narafala, no i yusum maot no as blong narafala blong mekem seks. (1 Korin 6:​9-​11) Nating se yu no mekem seks wetem narafala, be yu pulum filing blong narafala blong mekem seks, hemia tu i “nogud” mo God i no glad long fasin olsem. (Galesia 5:​19-​21) Mo tu, Baebol i agensem ol storian we oli no stret, we oli fulap long ol “doti tok.”​—Kolosi 3:8.

•   Hat blong man, i save trikim man. (Jeremaea 17:9) Hem i save pulum man blong mekem samting we man i save se i no stret. Boe mo gel we tufala i stap fren, tufala i no mas stap long wan ples we hat blong tufala i save trikim tufala blong mekem rabis fasin. Tufala i save joen wetem ol narafala, no askem wan blong i folem tufala, blong mekem se hat blong tufala i no trikim tufala. (Ol Proveb 28:26) Ol Kristin we oli no mared be oli stap lukaot wan blong mared wetem, oli save se i denja blong lukaotem boe no gel long Intenet blong fren wetem hem, speseli wan we oli no savegud hem.​—Ol Sam 26:4.