Long Novemba 2012, ol Witnes blong Jehova oli salem Bossert Hotel. Oli givim ki long man we i pem, mo ol Witnes wetem plante narafala we oli kam stap smoltaem long hotel ya, oli muvaot. Ol Witnes oli yusum mane we oli kasem, blong givhan long wok blong tijim ol man long Baebol long fulwol.

Bilding ya we oli wokem folem stael blong ol man Itali, i gat 14 stori blong hem. Ol Witnes oli salem from we olgeta we oli wok long hedkwota long Brooklyn, New York, bambae oli muv i go long niufala hedkwota long Warwick, New York. Bambae oli tekem sam yia blong muvum evri samting i go.

Long 1909, wan bisnesman we i salem timba long New York, nem blong hem Louis Bossert, i bildim Bossert Hotel. Hem i wan “hotel we i gat ol apatmen long hem,” mo i blong ol man we oli kam stap smoltaem, mo samfala we oli wantem rentem oltaem. Kwiktaem nomo, hotel ya i fulap, ale long 1914, Louis i wokem wan narafala haf blong hem we i dabolem saes blong fas haf. Mo long 1916, hem i wokem wan restoron antap long ruf blong hem, we nem blong hem Marine Roof.

Long ol yia 1980, ol Witnes blong Jehova oli pemaot bilding ya mo wokem i gud bakegen. Oli nidim ol rum ya blong plante we oli wok long hedkwota oli stap long olgeta. Ol bigfala rum we oli yusum fastaem blong danis mo mekem lafet, oli jenisim i kam ol ples blong kakae, mo oli jenisim restoron antap long ruf i kam wan ples blong spel blong olgeta we oli stap long bilding ya mo ol visita.

Stat long 2010, plante Witnes blong Jehova we oli kam long ol defren ples long wol blong luk wol hedkwota, oli stap long hotel ya.

Man we i pemaot hotel ya i gat plan blong mekem i kam wan hotel bakegen. Wok ya blong mekem i kam wan sas hotel, bambae i isi moa from bigfala wok we ol Witnes oli mekem blong wokem gud bakegen mo lukaotem.

Bifo we ol Witnes blong Jehova oli muv i kam long Bossert, i no gat wan man i lukaot long hem blong plante yia. Ol wol afsaed we oli waet oli doti, bigfala simen we i goraon long bilding antap blong flasem, i brobrok mo i no sef, ol windo oli no save sat gud, mo ol pijin nomo oli mekem bed blong olgeta antap long Marine Roof. Ale ol Witnes oli statem wan bigfala wok blong mekem bilding ya i gud bakegen. Plante Witnes blong olgeta ples long Yunaeted Stet, oli givim taem mo paoa blong olgeta, mo oli finisim wok ya long 1991.

Ol Witnes oli klinim mo fiksimap ol wol afsaed long bilding ya, we bifo oli bin wokem long ston. Oli jenisim bigfala simen ya we i goraon long bilding antap i kam faebaglas we i no hevi, be oli flasem i sem mak stret long faswan we i stap. Mo oli wokem ol niufala windo long wud ya mahogani.

Mo tu, oli wokem gud fulwan bilding insaed, mo oli lukaotgud blong mekem rum blong kam insaed long bilding ya i naes tumas, olsem bifo. Blong mekem ol wol we oli wokem long mabol i gud bakegen, oli mas karem ston ya i kam long Itali. Mo tu, oli wokem bakegen naesfala siling we wota i bin spolem.

I had blong wokem bakegen ol bigfala aean pos long rum blong kam insaed long bilding ya. Fastaem oli bin kavremap olgeta wetem wan kaen simen we ol man Itali oli mekem i luk olsem mabol. Be, ol defren ona blong bilding ya oli pentem ol pos ya plante taem. Ol volontia oli no save teknik we ol man Itali oli bin yusum. Be oli kasem wan buk long laebri blong yunivesiti we i stap klosap, mo buk ya i eksplenem teknik ya. Ale ol wokman oli folem save we i stap long buk ya, mo oli spenem plante wik blong mekem ol pos ya oli naes bakegen olsem oli bin stap fastaem.

Taem oli finisim ol wok long 1991, bilding ya i naes tumas mo i gat plante spes long hem. From we ol Witnes oli mekem nambawan wok mo bilding ya i naes tumas olsem fastaem, Bossert Hotel i kasem wan praes we oli kolem Lucy G. Moses Preservation Award.