1. ?God i wantem se laef blong ol man bambae i olsem wanem?

GOD i wantem se ol man oli gat wan nambawan laef. Taem hem i mekem fas man mo woman Adam mo Iv, hem i putum tufala long wan naes ples. Hem i wantem we tufala i gat pikinini, tufala i mekem fulwol i kam paradaes, mo tufala i lukaot gud long ol anamol. Tingting blong hem i no jenis. Hem i wantem yet we ol man bambae oli gat wan laef olsem.—Jenesis 1:28; 2:8, 9, 15; yu luk Ol Not 6.

2. (1) ?Olsem wanem yumi save se God bambae i mekem samting we hem i wantem i kamtru? (2) ?Hu olgeta we bambae oli laef long wol, mo bambae oli laef kasem wetaem?

² ?Yu ting se wan dei yumi save laef long paradaes? Jehova i talem se: “Mi mi talemaot finis se bambae i olsem, mo ol samting ya bambae oli kamtru olsem we mi mi talem.” (Aesea 46:9-11; 55:11) Yes, Jehova bambae i mekem samting we hem i wantem, mo i no gat wan samting we i save blokem hem. Hem i talem se hem i wokem wol from wan gudfala risen. “Hem i no mekem blong i ples nating nomo.” (Aesea 45:18) Hem i wantem se ol man oli laef long olgeta ples blong wol. ?Hu olgeta we bambae oli laef long wol, mo bambae oli laef kasem wetaem? Baebol i talem se: “Ol stret man ya [ol man we oli obei long God] bambae oli tekem graon ya i blong olgeta, mo bambae oli stap long hem gogo i no save finis.”—Ol Sam 37:29; Revelesen 21:3, 4.

3. Taem yu luk ol man oli stap sik mo oli ded, ?maet yu askem wanem kwestin?

 ³ Be tede ol man oli stap sik mo oli ded. Long plante ples, oli faet mo oli kilkilim olgeta i ded. God i no wantem se laef blong man i kam nogud olsem. ?Wanem i hapen? ?From wanem laef i olsem? Baebol nomo i save ansa.

4, 5. (1) ?Hu i yusum snek blong toktok long Iv long garen blong Iden? (2) ?Olsem wanem wan gudfala man i save kam wan stilman?

⁴ Baebol i talem se God i gat wan enemi, hemia “Devel” no “Setan.” Long garen blong Iden, wan snek i toktok long Iv. (Revelesen 12:9; Jenesis 3:1) Be Setan nao i yusum snek ya.—Yu luk Ol Not 7.

⁵ ?Olsem wanem? ?God i wokem Setan? !Nogat! Wan gudfala enjel i kam nogud, nao i kam Setan. (Job 38:4, 7) ?Olsem wanem samting ya i save hapen? Yu traem tingbaot wan gudfala man we i kam wan stilman. Hem i no bon wetem tingting ya blong stil. Be wan dei, hem i stat blong wantem samting we i no blong hem. Hem i stap tingbaot samting ya, gogo tingting ya i kam strong tumas long hem. Ale, taem hem i gat janis, hem i stil. Hem nomo i mekem hem wan i kam stilman.—Ridim Jemes 1:13-15; yu luk Ol Not 8.

6. ?Olsem wanem wan enjel i kam enemi blong God?

⁶ Sem samting i hapen long enjel ya. Taem Jehova i mekem Adam mo Iv, hem i talem se tufala i mas gat plante pikinini blong fulumap wol. (Jenesis 1:27, 28) !Maet enjel ya i ting se: ‘Ol man ya oli no nid blong wosipim Jehova, oli save wosipim mi’! Ale, hem i tingbaot samting ya, gogo hem i wantem tumas wosip ya we i mas go long Jehova nomo. Nao hem i girap, i giaman long  Iv mo i lidim hem i go krangke. (Ridim Jenesis 3:1-5.) Long taem ya nao, hem i kam Setan, enemi blong God.

7. (1) ?From wanem Adam mo Iv i ded? (2) ?From wanem yumi kam olfala mo yumi ded?

⁷ Adam mo Iv i no obei long God. Tufala i kakae frut we God i putum tabu long hem. (Jenesis 2:17; 3:6) Tufala i mekem sin agensem Jehova, nao tufala i ded, olsem Jehova i talem. (Jenesis 3:17-19) Ol pikinini blong tufala oli sinman, taswe olgeta tu oli ded. (Ridim Rom 5:12.) Blong kasem save long samting ya, yu tingbaot pijatok ya: Sipos yu kukum bred long wan tin we i ben, evri bred we i kamaot long tin ya bambae i gat mak long ples we tin ya i ben. Taem Adam i no obei long God, hem i kam sinman. From we yumi kamaot long Adam, yumi evriwan i sinman olsem hem. From samting ya, yumi kam olfala mo yumi ded.—Rom 3:23; yu luk Ol Not 9.

8, 9. (1) ?Setan i wantem we Adam mo Iv i gat wanem tingting? (2) ?From wanem Jehova i no kilim trifala stronghed ya i ded wantaem?

⁸ Taem Setan i pulum Adam mo Iv blong mekem sin, trifala i joen blong agensem God. Setan i wantem we tufala i ting se Jehova i man blong giaman, i no save rulum gud tufala, mo i no wantem we tufala i gat wan gudfala laef. I olsem we Setan i stap talem se tufala i no nidim God blong talem samting we tufala i mas mekem, be tufala i save folem prapa tingting blong tufala. Ale, ?Jehova i mekem wanem? ?Hem i kilim trifala stronghed ya i ded wantaem mo finisim trabol ya? Sipos hem i mekem olsem, samting ya i no save pruvum se Setan i giaman.

⁹ Taswe, Jehova i no kilim trifala ya i ded wantaem. Be hem i letem taem i pas blong ol man oli rulum olgeta bakegen. Samting ya bambae i soemaot klia se Setan i giaman mo Jehova i save samting we i moagud long ol man. Bambae yumi tokbaot samting ya moa long  Japta 11. ?Wanem tingting blong yu long rod we Adam mo Iv i jusumaot? ?I stret we tufala i folem tingting blong Setan mo agensem God? Jehova i givim evri samting long tufala, olsem laef we i stret gud, wan naes ples blong stap long hem, mo gudfala wok we tufala i save harem gud long hem. Be Setan i no givim wan gudfala samting nating. ?Sipos yu, bambae yu mekem wanem?

10. ?Yumi wanwan i mas jusum wanem?

 ¹⁰ I sem mak long yumi tede. Yumi wanwan i mas jus blong obei long Jehova no long Setan. Sipos yumi obei long Jehova mo rul blong hem, bambae yumi pruvum se Setan i giaman. Be sipos yumi obei long Setan mo rul blong hem, bambae yumi ded nomo. (Ol Sam 73:28; ridim Ol Proveb 27:11.) I no gat plante man long wol ya we oli obei long God. Blong talem stret, God i no stap rulum wol ya. Sipos i no God we i rul, ?be hu?

11, 12. (1) ?Tok we Setan i talem long Jisas i soemaot wanem? (2) ?Wanem ol vas blong Baebol we oli soemaot se Setan i rulum wol?

¹¹ Jisas i save hu i rulum wol. Wan taem, Setan i “soem long hem olgeta kantri long wol, wetem ol flas samting we oli gat.” Mo Setan i talem se: “Olgeta samting ya bambae mi mi givim long yu sipos yu bodaon long mi naoia, yu mekem wosip long mi.” (Matiu 4:8, 9; Luk 4:5, 6) Traem tingbaot: Sipos ol kantri ya oli no blong Setan, ?hem i save givim olgeta long Jisas? Nogat. Taswe, olgeta gavman blong wol oli blong Setan.

¹² Maet yu ting se: ‘?Olsem wanem Setan i save rulum wol? Jehova nao i gat olgeta paoa mo i mekem heven mo wol.’ (Revelesen 4:11) Yes i tru, be Jisas i talem klia se Setan i “rula blong wol ya.” (Jon 12:31; 14:30; 16:11) Aposol Pol i talem tu se Setan i “god blong wol ya.” (2 Korin 4:3, 4) Mo aposol Jon i talem se: “Fulwol i stap long paoa blong Man ya we i rabis.”—1 Jon 5:19.

13. ?From wanem yumi nidim niufala wol?

¹³ Wol ya i stap kam moa nogud. I gat ol bigfala faet, mo ol man raonabaot long yumi oli mekem kruked fasin, oli gat tu fes, mo oli kilkilim olgeta. Nomata se ol  man oli traehad, be oli no save finisim ol trabol ya. Be i no longtaem, God bambae i finisim wol blong Setan long faet blong Amagedon. Mo bambae hem i putum niufala wol we stret fasin nomo i stap long hem.—Revelesen 16:14-16; yu luk Ol Not 10.

14. God i jusum hu blong i kam King blong Kingdom? ?Baebol i talemaot wanem long saed blong Jisas?

¹⁴ ?Olsem wanem God bambae i mekem niufala wol? Bambae hem i yusum gavman no Kingdom blong hem long heven. Jehova i jusum Jisas Kraes blong i kam King blong Kingdom ya. Baebol i talem plante taosen yia bifo, se Jisas bambae i rul olsem Pikinini blong King mo “Stamba blong Pis,” mo gavman blong hem bambae i no save finis. (Aesea 9:6, 7) Jisas i tijim ol man blong hem blong oli prea from gavman ya, se: “Yu mekem Kingdom blong yu i kam. Yu mekem samting we yu wantem i kamtru long wol ya olsem long heven.” (Matiu 6:10) Long Japta 8, bambae yumi tokbaot olsem wanem Kingdom blong God bambae i tekem ples blong ol gavman blong wol. (Ridim Daniel 2:44.) Kingdom blong God bambae i mekem wol i kam wan paradaes.—Yu luk Ol Not 11.

15. ?“Niufala wol” i minim wanem?

¹⁵ Baebol i promes se: ‘Bambae i gat niufala skae mo niufala wol we stret fasin nomo bambae i stap long tufala. Mo yumi stap wet long ol samting ya.’ (2 Pita 3:13; Aesea 65:17) Long sam vas blong Baebol, tok ya wol no “graon” i minim ol man. (1 Kronikel 16:31) Taswe, “niufala wol” i minim ol man we oli obei long God mo kasem blesing blong hem.

16. ?Wanem nambawan presen we God bambae i givim long ol man long niufala wol? ?Yumi mas mekem wanem blong kasem presen ya?

 ¹⁶ Jisas i talem se ol man oli save kasem “laef we i no save finis” long niufala wol ya. (Mak 10:30) ?Yumi mas mekem wanem blong kasem presen ya? Blong faenem ansa, plis ridim Jon 3:16 mo Jon 17:3. Naoia, bambae yumi tokbaot samting we Baebol i talem long saed blong laef long paradaes ya.

17, 18. ?Olsem wanem Baebol i soemaot se bambae i gat pis long fulwol mo ol man bambae oli stap gud?

¹⁷ Bambae i no moa gat rabis fasin, faet, stil, mo man we i kilim man. Ol rabis man bambae oli no moa stap long wol. (Ol Sam 37:10, 11) God bambae i “mekem ol faet i finis long olgeta ples long wol.” (Ol Sam 46:9; Aesea 2:4) Wol bambae i fulap long ol man we oli lavem God mo oli obei long hem. Bambae pis i stap blong olwe.—Ol Sam 72:7.

¹⁸ Ol man bambae oli stap gud, oli no moa fraet. Taem ol man Isrel bifo oli obei long God, oli stap gud from we God i lukaot long olgeta. (Levitikas 25:18, 19) Long Paradaes, bambae yumi no moa fraet long wan man no wan samting. !Bambae yumi harem gud oltaem!—Ridim Aesea 32:18; Maeka 4:4.

19. ?Olsem wanem Baebol i soemaot se bambae i gat plante kakae long niufala wol?

¹⁹ Kakae i fulap. “Bambae i gat plante kakae . . . we bambae ol hil oli fulap gud long hem.” (Ol Sam 72:16) God blong yumi, Jehova, bambae i “blesem yumi, i mekem we graon ya blong yumi i givim plante kakae.”—Ol Sam 67:6.

20. ?Olsem wanem Baebol i soemaot se fulwol bambae i kam paradaes?

²⁰ Fulwol bambae i kam paradaes. Ol man bambae oli gat ol naes haos mo garen. (Ridim Aesea 65:21-24; Revelesen 11:18.) Fulwol bambae i kam olsem garen  blong Iden. Jehova bambae i givim evri samting we yumi nidim. Baebol i talem se: “Yu stap givim plante kakae long olgeta, mo yu stap mekem olgeta evriwan oli harem gud.”—Ol Sam 145:16.

21. ?Olsem wanem Baebol i soemaot se ol man mo ol anamol bambae oli stap long pis?

²¹ Ol man mo ol anamol bambae oli stap long pis. Ol anamol bambae oli no moa spolem ol man. Ol smol pikinini bambae oli no moa fraet long ol anamol we oli save kakae man tede.—Ridim Aesea 11:6-9; 65:25.

22. ?Jisas bambae i mekem wanem long ol sikman?

²² Bambae i no moa gat sik. Taem Jisas i stap long wol, hem i tekemaot sik blong plante man. (Matiu 9:35; Mak 1:40-42; Jon 5:5-9) Long niufala wol, Jisas we i King blong Kingdom blong God, bambae i mekem evri sikman i kamgud. Bambae i no moa gat man we i talem se hem i sik.—Aesea 33:24; 35:5, 6.

23. ?God bambae i mekem wanem long ol dedman?

²³ Ol dedman bambae oli laef bakegen. God i promes se plante milian dedman bambae oli laef bakegen, “ol man we oli stret wetem ol man we oli no stret.”—Ridim Jon 5:28, 29; Ol Wok 24:15.

24. ?Yu harem olsem wanem taem yu tingbaot se yu tu yu save laef long Paradaes?

²⁴ Yumi evriwan i mas jusum rod blong yumi: ?Bambae yumi kasem save long Jehova mo mekem wok blong hem, no bambae yumi mekem samting we yumi nomo yumi wantem? Sipos yumi mekem wok blong Jehova, yumi save gat wan nambawan laef long fiuja. Taem wan man we klosap i ded i askem long Jisas blong i tingbaot hem bakegen, Jisas i promes se: “Bambae yu stap wetem mi long Paradaes.” (Luk 23:43) I gud yu lanem moa long saed blong Jisas Kraes, mo olsem wanem bambae hem i mekem ol nambawan promes blong God oli kamtru.