?Yu yu makem se plante jos oli intres moa blong mekem mane i bitim we oli lidim gud ol man long saed blong wosip? Oli gat ol stoa we oli salem olting mo oli sasem ol man taem oli mekem sam wok blong olgeta. Plante lida blong ol jos oli kasem bigfala pei mo oli laef olsem ol rijman. Traem tingbaot sam eksampol:

•   Oli faenemaot se long 13 yia, wan Katolik bisop i spenem mane blong jos blong mekem 150 trip long ol plen we hem i jata blong hem wan, mo 200 trip long wan flas trak we hem i rentem. Mo tu, hem i spenem bitim 434 milian vatu blong mekem gud bakegen haos blong hem klosap long jos.

•   Wan prija long wan kantri blong Afrika i stap mekem ol jos sevis we plante taosen man oli kam long olgeta. Long bigfala jos blong hem, hem i salem olkaen samting, olsem “merikel oel” mo ol tawel mo ti sot we oli gat pija blong hem long olgeta. Bighaf blong ol man we oli kam long jos ya oli pua, be prija i rij we i rij.

•   Tu long ol fo hil long Jaena we ol Budis oli talem se oli tabu, i stap long lis blong ol bigfala bisnes. Oli mekem plante kaen projek blong winim mane long Saolin Tempol, we ol man oli save long hem. Oli singaot lida blong tempol ya se “CEO [bos blong bisnes ya].”

•   Naoia long Amerika, i gat plante man we oli statem wan bisnes blong givim advaes long saed blong wosip. Wan ripot i talem se oli yusum ol fasin we jos i folem longtaem finis i kam, blong wokem ol tabu kastom mo mekem sam narafala sevis long saed blong wosip blong ol kastoma blong olgeta.

 ?Wanem tingting blong yu long ol jos we oli mekem bisnes olsem? ?Wanem tingting blong God long ol man we oli stap yusum jos blong winim mane?

 God i no glad long ol man we oli joenem bisnes wetem wosip. Baebol i talem se long taem bifo, hem i no glad nating long ol pris we oli talem se oli wok long nem blong hem, be oli “kasem pei” from wok blong olgeta. (Maeka 3:11) God i agensem ol griri fasin blong winim mane, we oli mekem ples blong wosipim hem i kam “ples blong haed blong ol stilman.”—Jeremaea 7:11.

 Jisas i gat sem tingting olsem God, we i harem nogud tumas long ol man we oli stap yusum wosip blong winim mane. Long taem blong Jisas, ol lida blong skul oli letem ol griri bisnesman oli salem olting insaed long tempol long Jerusalem, from we ol lida ya oli winim mane long olgeta. Oli spolem ol gudfala man we oli kam blong mekem wosip. Jisas i no fraet blong ronemaot ol kruked bisnesman ya long eria blong tempol, hem i talem se: “!Yufala i stop blong mekem haos blong Papa blong mi i kam haos blong mekem bisnes!”—Jon 2:14-16.

 Long wok blong prij tu, Jisas i soemaot se hem i gat sem tingting olsem God. (Jon 8:28, 29) Taem hem i tijim ol man long saed blong God, hem i neva askem long olgeta blong oli pem hem. Sem mak taem hem i mekem ol merikel, olsem givim kakae long ol man we oli hanggri, hilim ol sikman, mo mekem dedman i laef bakegen. Jisas i neva yusum wok blong prij blong winim mane. Hem i no gat prapa haos blong hem tu.—Luk 9:58.

 Jisas i talem long ol man blong hem se oli neva mas askem mane from wok blong God we oli mekem. Hem i talem se: “Yufala i kasem fri nomo, mo yufala i mas givim fri nomo.” (Matiu 10:8) Ol man ya we oli folem Jisas, we biaen oli singaot olgeta se ol Kristin, oli obei long ol tok ya blong Jisas. Hemia sam eksampol:

•   Wan man, nem blong hem Saemon, i wantem givim mane long aposol Pita, blong kasem wan hae posisen mo paoa. Be Pita i bin folem Jisas, taswe, wantaem nomo, hem i talem ‘no’ long Saemon, mo i tok strong long hem se: “Yu go lus wetem mane blong yu, from we yu ting se yu save givim mane blong kasem presen ya we God i stap givim fri nomo.”—Ol Wok 8:18-20.

•   Ol man oli save gud aposol Pol we i wokbaot plante long wok blong prij. Hem i wok blong plante yia long ol kongregesen blong ol Kristin, mo hem i neva askem mane from wok blong hem. Hem mo ol narafala Kristin oli no “yusum tok blong God blong winim mane, olsem plante man oli stap mekem.” (2 Korin 2:17) Pol i mekem samting we i defren olgeta, hem i se: “Mifala i wok long dei mo long naet, blong mekem se taem mifala i talemaot gud nius blong God long yufala, bambae yufala i no spenem mane blong yufala blong givhan long mifala, olsemia mifala i no kam wan baden long yufala.”—1 Tesalonaeka 2:9.

 I tru, ol Kristin bifo oli nidim mane blong sapotem olgeta long wok blong prij mo long ol narafala wok we oli mekem blong halpem ol man. Be oli neva askem long ol man blong oli pem olgeta from ol sevis we oli mekem long saed blong wosip. Sipos ol man oli wantem, oli save givim samting long olgeta, folem ol advaes ya:

•   2 Korin 8:12: “Sipos man i glad nomo blong givim presen long narafala, folem samting we hem i gat be i no samting we hem i no gat, presen ya i gud moa.”

   Mining: Tingting we i pusum man blong givim samting, i moa impoten i bitim amaon we hem i givim.

•   2 Korin 9:7: “I gud olgeta man wanwan oli givim samting olsem we oli jusumaot finis long hat blong olgeta. I nogud oli givim samting long sore nomo, no oli harem olsem se narafala i fosem olgeta, from we God i lavem man we i glad blong givim samting.”

   Mining: God i no wantem we man i harem se narafala i fosem hem. Hem i glad taem wan man i jusum blong givim samting from we hem i wantem.

 Baebol i talemaot klia se God i no agri long ol jos we oli mekem enikaen fasin blong wosip. (Matiu 7:21-23) Long wan impoten profet tok, Baebol i talem se olgeta giaman skul oli olsem wan woman blong rod, from we oli stap mekem ol kontrak wetem ol gavman blong kasem mane o narafala samting, mo oli spolem ol man blong olgeta kantri. (Revelesen 17:1-3; 18:3) Profet tok ya i gohed blong soemaot se i no longtaem, God bambae i jajem mo i spolem ol giaman skul.—Revelesen 17:15-17; 18:7.

 Go kasem taem ya, God i no wantem se ol rabis fasin blong ol giaman skul oli trikim ol man o mekem olgeta oli stap longwe long hem. (Matiu 24:11, 12) Hem i wantem se ol gudfala man oli kamaot long ol giaman skul, mo oli lanem olsem wanem blong wosipim hem long fasin we i mekem hem i glad.—2 Korin 6:16, 17.