Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

?From Wanem Plante Man Oli Harem Nogud Tumas?

?From Wanem Plante Man Oli Harem Nogud Tumas?

?From Wanem Plante Man Oli Harem Nogud Tumas?

OL LIDA blong jos we oli talem se oli save ansa blong kwestin ya, oli tijim ol man se risen we man i stap harem nogud, hemia from we God i panisim man ya. Sam dei afta we graon i seksek long Haiti, wan pris long taon we i kapital blong kantri ya, i talem long ol memba blong jos blong hem se samting ya we i hapen i wan saen blong God. Sam narafala oli no tok stret olsem be oli talem samting we i klosap sem mak. Wan woman Amerika we i gat save long saed blong ol jos, i talem se plante man oli tingting se: “Yumi no save from wanem God i mekem ol disasta olsem oli kamaot mo yumi no mas tok agensem ol samting we God i mekem. Wok blong yumi hemia blong bilif long hem nomo.”

?Olsem wanem? ?I tru se Jehova God i “mekem” ol nogud samting oli kasem ol man? !Baebol i talem klia se samting ya i no tru nating! Taem God i wokem ol man, hem i no tingting blong mekem ol man oli harem nogud. Fas man mo woman, tufala i agensem hae rul blong God, mo tufala i wantem folem prapa tingting blong tufala long saed blong samting we i gud mo samting we i no nogud. Tufala i tanem baksaed long God nao tufala i harem nogud. Tede tu, yumi stap kasem ol nogud frut from desisen ya we tufala i mekem. Be God i no stamba blong ol trabol we oli mekem ol man oli harem nogud. Baebol i talem se: “Sipos ol samting i kam blong pulum tingting blong man, blong mekem hem i foldaon long sin, bambae hem i no mas talem se, ‘Ol samting ya i kamaot long God,’ from we i no gat samting nogud we i save pulum God blong mekem hem i gorong. Mo i no fasin blong God blong pulum man blong mekem hem i foldaon long sin.” (Jemes 1:13) Ol samting we oli stap mekem man i harem nogud, oli kasem enikaen man. Ol man we God i glad long olgeta, olgeta tu oli save harem nogud from ol trabol. Yu traem tingbaot sam man blong God bifo:

● Profet Elisa i kasem wan sik we biaen hem i ded from.—2 King 13:14.

● Aposol Pol i talem se hem i ‘stap hanggri, i stap tosta, mo ol klos blong hem i brobrok. Ol man oli stap wipim hem, mo hem i no gat ples blong hem blong stap long hem.’—1 Korin 4:11.

● Kristin man ya Epafrodaetas i sik mo hem i “harem nogud tumas.”—Filipae 2:25, 26.

I no gat wan vas blong Baebol we i talem se God i panisim trifala ya from ol sin blong trifala. Baebol i soemaot se i no fol blong God we ol man oli harem nogud. Baebol i tokbaot tri risen from wanem ol man oli harem nogud.

Samting We Yumi Jusum

“Wanem sid we man i planem fastaem long garen blong hem, be frut blong hem nomo nomo, man ya bambae i mas kakae.” (Galesia 6:7) Yes, sipos wan man i smok, i ron spid long trak, no i spenem mane blong hem olbaot, hemia jus blong hem. Nao taem hem i kasem trabol, i no stret we hem i blemem narafala from ol trabol ya. Hem nomo i mekem se trabol i kasem hem from ol desisen we hem i mekem.

Samtaem ol man oli tingbaot olgeta nomo taem oli mekem ol desisen, oli no tingbaot narafala nao yumi kasem trabol mo yumi harem nogud from desisen blong olgeta. Tru ya, ol man oli mekem sam samting we oli nogud olgeta, olsem ol rabis samting we ol Nasi oli mekem long taem blong bigfala faet, mo nogud fasin we man i mekem long ol pikinini. Ol man oli fri blong jusum samting we oli wantem mekem, be samfala oli no jusum gud, ale oli mekem ol desisen we narafala i harem nogud from.

Samting We Yumi No Tingbaot

Long taem blong ol fas Kristin, wan haos we i hae i foldaon, mo i kilim 18 man oli ded. Jisas i tokbaot olgeta ya we oli ded long taem ya, i se: “?Yufala i ting se samting ya i soemaot we olgeta ya oli nogud moa, i winim ol narafala man long Jerusalem? Mi mi talem long yufala, i no olsem.” (Luk 13:4, 5) Jisas i save se God i no panisim olgeta ya. Hem i kasem save long ol tok blong Baebol se: “Samting we yumi no tingbaot, i save kamaot long yumi enitaem nomo.” (Prija 9:11, NW) Plante taem, ol man oli stap long wan ples no oli stap mekem wan samting, nao wan trabol we oli no tingbaot i kasem olgeta. Mo tu, ol man oli kasem trabol from ol mastik we man nomo i stap mekem. Samting ya i tru tumas long saed blong ol disasta. Ol ripot oli soemaot se plante moa man oli ded taem ol man oli no lesin long ol woning mo taem oli no wokem gud ol haos blong olgeta. Ol samting olsem oli save mekem se ol trabol we man i no tingbaot oli spolem plante moa man.

‘Setan i Stap Rulum Wol Ya’

Baebol i talem se: “Olgeta man blong wol ya oli stap long paoa blong Setan.” (Jon 12:31; 1 Jon 5:19) Yumi no save luk Setan, be hem i gat bigfala paoa mo hem i rabis olgeta. Baebol i talem se hem i “jif ya blong paoa blong win.” Setan i pulum ol man blong “oli no obei long God.” (Efesas 2:2, NW) Sam nogud samting we ol man oli mekem oli nogud we oli nogud tumas, olsem taem oli traem kilim i ded wan laen blong ol man no oli mekem nogud fasin wetem ol pikinini. Plante man oli luksave se ol man oli no save mekem ol samting olsem long tingting blong olgeta nomo. I klia se ol man oli mekem ol fasin ya from we Setan i gat paoa long olgeta.

?Be olsem wanem? ?Samting ya i min se God i no tingbaot yumi? ?Hem i no wantem save long ol trabol we oli mekem yumi harem nogud? ?Hem i naf blong finisim ol nogud samting ya? ?Mo bambae i gat wan taem we hem i finisim olgeta trabol?