Baebol i Talem Wanem

?God i Agri Long Fasin Blong Wok Slef?

WAN long ol stamba tijing blong Baebol hemia blong lavem ol man we oli stap raonabaot long yumi. Be lav olsem, i agensem fasin ya blong fosem man blong wok slef. Taswe, sam man oli no kasem save from wanem Baebol i tokbaot fasin blong wok slef.

Long taem blong Baebol, God i letem ol man blong hem oli gat ol slef blong olgeta. (Jenesis 14:14, 15) Mo long taem blong ol aposol, sam Kristin oli gat ol man we oli wok slef blong olgeta mo sam Kristin oli slef. (Filimon 15, 16) ?Olsem wanem? ?Hemia i min se Baebol i agri long fasin ya blong fosem man blong wok slef?

Fasin Ya Blong Wok Slef i Stat Longtaem Bifo We God i Givim Loa Blong Hem Long Ol Man Isrel

Long taem we oli stat blong raetem Baebol, ol man oli folem finis wan fasin blong laef mo wan fasin blong mekem bisnes we i no laenap nating wetem ol stamba rul blong God. I gat sam fasin we Loa blong God i agensem fulwan, be i gat sam narafala fasin we God i letem i stap, olsem hemia blong wok slef.

Buk ya The International Standard Bible Encyclopedia i tokbaot fasin blong laef blong ol man Isrel bifo i se: “Ol man Isrel oli laef olsem wan bigfala famle, we i no gat puaman, [mo oli] no spolem mo kilim ol woman we man blong olgeta i ded, ol man we oli no gat haos, mo ol pikinini we papa mama blong olgeta i ded.” Loa blong God i no sakemaot fasin blong wok slef, from we hem i wan fasin blong mekem bisnes long taem ya. Be Loa blong God i putum rul long fasin ya blong mekem man i slef. Taswe sipos wan man i kam slef, man we i pem hem, bambae i mas mekem i gud long hem mo i sore long hem.

Wok Slef Long Taem Blong Baebol

Yu traem tingbaot ol rul ya we oli stap long Loa we God i givim long Moses:

● Sipos man i stilim wan man, nao i salem hem, bambae hem i kasem panis ya, ded. (Eksodas 21:16) Maet wan man Isrel i no gat plante samting, mekem se hem i pua. Be nao hem i mekem wan bigfala kaon we hem i no save pemaot. Long taem olsem, hem i save salem hem wan i kam slef. Samtaem biaen maet hem i naf blong winim moa mane, nao hem i save pemaot hem wan bakegen blong i go fri.—Levitikas 25:47-52.

● Fasin ya i defren long fasin blong fosem man blong i wok slef we i stap hapen oltaem long plante ples, long ol yia we oli pas. Levitikas 25:39, 40 i talem se: “Sipos wan long yufala we i stap klosap long yufala i kam pua tumas, nao hem nomo i salem hem long wan long yufala, blong i kam slef blong hem, bambae yufala i no mas mekem man olsem i wok olsem ol narafala slef blong yufala. Bambae yufala i mas mekem i gud long hem, olsem we yufala i stap mekem long ol man blong wok blong yufala we yufala i stap pem olgeta, mo long ol narafala man we oli stap wetem yufala.” Loa ya i gud from we i mekem ol man Isrel we oli pua tumas oli save harem gud.

● Sipos man we i stil i no save pem jenis blong ol samting we hem i stilim olsem we Loa i talem, bambae oli mas salem hem i kam slef. Long rod ya, praes blong hem bambae i pem jenis blong ol samting we hem i stilim. (Eksodas 22:3) Hem i save go fri nomo sipos hem i pembak kaon blong hem.

● Loa we God i givim long ol man Isrel i blokem fasin ya blong kilim nogud mo tok nogud long ol slef. Ol masta oli save stretem ol slef blong olgeta, be oli no mas bitim mak. Masta bambae i kasem panis sipos hem i kilim i ded slef blong hem. (Eksodas 21:20) Sipos masta i givim kil long slef ya, nao i spolem ae no tut blong slef, masta i mas letem slef ya i go fri.—Eksodas 21:26, 27.

 ● Wan man Isrel we i kam slef, bambae hem i save wok slef blong sikis yia nomo. (Eksodas 21:2) Ol slef we oli man Hibru oli save go fri, taem oli wok go kasem namba seven yia. Loa i talem se long evri 50 yia, olgeta slef olbaot long Isrel oli mas go fri, nating se oli wok slef longtaem no smoltaem.—Levitikas 25:40, 41.

● Taem wan slef i go fri, masta i mas mekem i gud long slef ya. Dutronome 15:13, 14 i talem se: “Taem yu letem hem i go fri, bambae yu no mas sanem hem i go nomo olsem, yu mas givim sam samting long hem blong i karem i go. . . . Hemia ol samting olsem sipsip, mo kakae mo waen.”

Biaen, long taem blong Jisas mo ol aposol blong hem, fasin blong mekem man i slef i wan bigfala fasin blong ol man Rom. Taem ol Kristin oli talemaot bilif blong olgeta long ol defdefren ples, ol man we oli slef mo ol man we oli gat ol slef blong olgeta, oli lesin long gud nius mo oli kam ol Kristin. Jisas mo ol aposol blong hem, oli no tijim se ol man we oli talemaot gud nius, oli mas jenisim fasin blong laef blong ol man mo lego fasin ya blong wok slef. Nogat. Be oli talem strong long ol man we oli slef mo ol man we oli gat slef blong olgeta, blong oli mas laeklaekem olgeta olsem we oli ol brata nomo.—Kolosi 4:1; 1 Timoti 6:2.

En Blong Fasin Ya Blong Wok Slef

Taem yumi wantem save ansa blong wan kwestin long saed blong Baebol, yumi no mas ridim wan vas nomo, be yumi mas ridim ol vas we oli stap raonabaot tu. Long saed blong fasin blong wok slef, yumi mas mekem olsem. Taem yumi stadi gud long Baebol, yumi luksave se God i no laekem nating fasin ya we man i spolem narafala man.

Mo tu, stadi olsem i soemaot se fasin we ol man blong God long taem blong Baebol oli folem blong mekem man i slef, i no strong mo i no spolem man, olsem we plante man tede oli tingbaot. Mo Baebol i soemaot se, long stret taem blong hem, God bambae i mekem man i fri long ol defdefren kaen fasin blong wok slef. Afta, ol man bambae oli harem gud from we oli fri.—Aesea 65:21, 22.

?YU YU BIN TINGBAOT?

● ?Olsem wanem? ?God i agri long fasin blong spolem ol man we oli slef?—Levitikas 25:39, 40.

● ?Ol Kristin oli mas mekem olsem wanem long ol man we oli slef?—Kolosi 4:1.

[Tok blong makem poen long pej 29]

God i no laekem nating taem man i spolem narafala man

[Foto Credit Line long pej 29]

© G.M.B. Akash/Panos Pictures