Faenem Sefples Long Wan Wol We i Fulap Long Denja

SIPOS yu wokbaot long wan graon we ol bom oli haed long hem, yu save lusum laef blong yu. ?Be, olsem wanem sipos yu holem wan map we i soem ol stret ples we ol bom ya oli haed long hem? ?Mo olsem wanem sipos oli trenem yu blong luksave ol defren bom ya? I sua se, ol save ya bambae oli givhan bigwan long yu blong blokem denja blong kasem kil no ded.

Baebol i olsem map ya mo trening ya we yumi kasem blong luksave ol bom. Baebol i fulap long fasin waes we yumi nidim blong blokem ol denja mo winim ol problem blong laef.

Makem promes ya long Ol Proveb 2:​10, 11 se: “Bambae yu save kam waes, mo waes ya blong yu bambae i save mekem yu yu harem gud. Fasin ya we yu luksave ol samting, mo we yu savegud ol mining blong hem, hem bambae i stap lukaot long yu.” Tufala fasin ya we Proveb i tokbaot, fasin waes mo fasin luksave, oli no kamaot long man be oli kamaot long God. “Man we i stap lesin long [waes blong God], bambae hem i stap gud oltaem long laef blong hem. Hem bambae i save we i no gat wan samting nating we i save mekem hem i fraet.” (Ol Proveb 1:​33) Bambae yumi luk olsem wanem Baebol i save halpem yumi blong stap sefgud mo blong blokem plante problem.

Blokem Ol Aksiden We Yumi Save Ded From

Wol Helt Ogenaesesen i soem se long ful wol, namba blong ol man we oli ded from aksiden long rod i samwe long 1,171,000. Mo tu, ol aksiden blong trak oli mekem klosap 40 milian narafala man oli kasem kil long bodi blong olgeta, mo bitim 8 milian man oli handikap long ful laef blong olgeta.

Nating se yumi no save blokem evri aksiden, fasin blong obei long ol loa blong rod i givhan long yumi blong stap sefgud. Baebol i tokbaot ol gavman we oli stanemap ol loa blong rod mo mekem ol man oli folem ol loa, i se: “Yumi evriwan i mas ona long gavman.” (Rom 13:⁠1) Ol man blong draevem trak we oli folem advaes ya, oli daonem janis blong kasem wan aksiden, mo maet ol nogud kil ya tu we oli save kamaot from.

Wan samting bakegen we i save blokem yumi blong no draeva olbaot hemia respek long laef. Baebol i talem long saed blong Jeova se: “Yu yu stamba blong laef blong olgeta samting.” (Ol Sam 36:⁠9) Taswe laef i wan presen we God i givim. Mo from samting ya, yumi no gat raet blong tekemaot laef blong eni man mo blong mekem wan samting we i soem se yumi no respektem laef, hemia i minim tu, laef blong yumi wan.​—⁠Jenesis 9:​5, 6.

Blong soemaot respek we yumi gat long laef blong man, yumi mas traem bes blong yumi blong mekem sua se trak mo haos blong yumi i no mekem denja long yumi no long narafala. Long Isrel bifo, ol man oli lukaotgud oltaem blong stap sef. Fasin ya i impoten tumas long evri samting long laef blong olgeta. Eksampol, sipos wan man i wokem wan haos, Loa blong God i talem se hem i mas putum wan rel i goraon long ruf blong hem, from we ol famle oli stap spel oltaem long ples ya. “Mo sipos yufala i wokem wan haos we ruf blong hem i flat, blong man i save go spel long hem, be bambae yufala i mas mekem rel i goraon long hem. Nao sipos wan man i foldaon i ded, be bambae i no gat man i save jajem yufala from.” (Dutronome 22:⁠8) Sipos wan man i foldaon from we  man blong haos i no bin mekem rel i goraon, man blong haos ya bambae i gat fol long fes blong God. Yumi save sua se, sipos yumi folem rul blong lav we loa ya i soemaot, bambae yumi daonem aksiden long ples blong wok mo long ol pleplei tu.

Lego Fasin Blong Smok Mo No Yusum Drag

Wol Helt Ogenaesesen , i soem se naoia i gat bitim wan bilian man we oli smok tabak long wol, mo samwe long fo milian man oli ded evri yia from fasin ya. Oli ting se long ol nekis 20 no 30 yia, namba ya i mas kam antap i go kasem samwe long 10 milian. Antap long olgeta we oli ded from tabak, plante man we oli smok, wetem olgeta tu we oli yusum drag, bambae oli spolem helt mo laef blong olgeta from fasin ya.

Nating se Baebol i no tokbaot fasin blong smok mo yusum drag, ol rul blong hem oli save blokem yumi long ol fasin ya blong oli no spolem yumi. Eksampol, 2 Korin 7⁠:1 i givim advaes ya se: “Olgeta samting long bodi blong yumi mo long tingting blong yumi we oli stap mekem yumi doti long fes blong God, yumi mas sakemaot olgeta evriwan. Mo yumi mas traehad blong mekem fasin blong yumi i klin.” I klia se, fasin blong smok mo yusum drag i mekem bodi blong yumi i doti, from we tabak i fulap long ol kemikol we oli spolem helt blong yumi. Antap long samting ya, God i wantem se bodi blong yumi i “tabu,” we i minim se hem i mas klin mo i no gat doti long hem. (Rom 12⁠:1) ?Yu yu agri se taem yumi mekem ol rul ya oli wok long laef blong yumi bambae yumi daonem bigfala denja ya blong lusum laef blong yumi?

Winim Ol Fasin We Oli Save Karem Denja

Plante man oli bitim mak long fasin blong kakae mo dring. Man we i kakae bitim mak hem i save kasem sik blong suga, kansa, mo sik blong hat. Mo fasin blong dring alkol bitim mak i mekem sam narafala problem bakegen oli kamaot, olsem problem we man i no save lego dring, sik long leva, famle i seraot, mo aksiden long trak. Be, i gat sam man we oli bitim mak long narafala samting. Oli katemdaon kakae blong mekem se oli no fatfat tumas, mo oli bitim mak long fasin ya mekem se oli save kasem sik ya anoreksia nevosa * we oli save ded from.

Nating se Baebol i no wan buk blong ol dokta, hem i givim gudfala advaes long yumi long saed blong fasin blong no bitim mak long kakae mo dring. “!Pikinini blong mi, yu lesin gud! Yu yu mas waes, mo yu mas tingting gud long rod blong laef blong yu. I nogud yu go joen wetem ol man we oli stap dring tumas mo oli stap kakae we i bitim mak. Man we i stap drong oltaem mo i stap kakae tumas bambae i kam puaman.” (Ol Proveb 23:​19-​21) Be, Baebol i talem se man i mas haremgud blong kakae mo dring. “I gud yumi evriwan i gohed, yumi stap kakae, mo yumi stap dring, mo yumi stap glad long ol samting ya we yumi stap hadwok long hem, from we ol samting ya oli kam long God nomo.”​—⁠Prija 3:​13.

Baebol i leftemap fasin blong gat wan stret tingting long saed blong eksasaes tu, hem i se: “Sipos yu stap mekem bodi blong yu i strong, hemia i gud.” Be Baebol i gohed i talem se: “Sipos yu stap traehad oltaem blong mekem ol fasin we God i wantem, hemia i gud moa long olgeta laef blong yu. Man we i mekem olsem, fasin ya bambae i givhan long hem long laef ya long wol, mo bakegen, long laef ya we bambae i kamtru biaen.” (1 Timoti 4:⁠8) Maet yu askem se ‘?Sipos mi mekem ol fasin we God i wantem, olsem wanem bambae fasin ya i givhan long mi naoia?’ Hem i save givhan long plante defren rod. Fasin blong fasgud long God i save mekem se ol samting long saed blong spirit oli gat paoa long laef blong yu. Mo tu fasin ya i save givhan long yu blong wokem ol gudfala fasin olsem lav, glad, pis, mo bos long tingting​—⁠hemia ol fasin we yu nidim tumas sipos yu wantem gat wan gudfala tingting mo gudfala helt.​—⁠Galesia 5:22, 23.

Ol Nogud Frut We Oli Kamaot From Fasin Blong Slip Olbaot

Tede, plante man oli mekem enikaen nogud fasin we oli wantem. Frut blong samting ya hem i sik ya AIDS, we i stap pas i go long plante man kwiktaem. Wol Helt Ogenaesesen i talem se, taem sik ya AIDS i stat, kam kasem naoia, bitim 16 milian man oli ded from sik ya. Mo naoia i gat samwe long 34 milian man we oli kasem jem ya HIV finis, hemia jem we i givim sik ya AIDS. Plante man oli kasem sik ya from fasin blong slip olbaot, no taem oli serem stik blong tekem drag wetem ol narafala, no from we oli tekem blad blong narafala we sik ya i stap long olgeta.

Sam narafala nogud sik we oli kamaot from  ol nogud fasin blong seks hemia herpes, gonorrhea, hepatitis B mo C, mo syphilis. Nating se long taem blong Baebol ol man oli no save nem blong ol sik ya, be oli savegud se ol sik we oli kamaot from fasin blong slip olbaot oli save spolem bodi. Eksampol, Ol Proveb 7:​23 i tokbaot nogud frut we i kamaot from fasin blong slip olbaot se “sap stik i stikim hem i gotru, i kasem [“leva,” NW ] blong hem.” Plante taem, sik ya syphilis mo hepatitis, tufala i spolem leva. !Yes, advaes we Baebol i givim wetem lav, se ol Kristin oli no mas “yusum blad mo . . . mekem nogud wetem woman” i stretgud long taem blong yumi!​—⁠Ol Wok 15:28, 29, NW.

Trap Blong Lavem Mane

Plante man we oli wantem kam rij kwiktaem, oli stap long denja blong lusum mane blong olgeta. Sore tumas, sam long olgeta oli lusum evri samting blong olgeta finis. Be, Baebol i talem long ol man blong God se: ‘Yufala i mas wok had long stret fasin, blong yufala i save gat plante samting blong givhan long yufala, nao bambae yufala i save givhan long ol puaman tu.’ (Efesas 4:28) I tru se, wan man we i wok had i no minim se bambae hem i kam rij. Be, man ya i gat pis long tingting blong hem, hem i gat respek long hem wan, mo tu maet hem i gat smol mane blong givhan long narafala we i gat nid.

Baebol i givim woning ya se: “Ol man ya we oli wantem kam rijman, be oltaem, ol samting blong traem yumi oli stap mekem olgeta oli foldaon. Ol samting we oli wantem, we i krangke, mo we i stap spolem olgeta, i olsem trap blong kasem olgeta. Nao fasin ya blong wantem evri samting, hem i save mekem olgeta oli foldaon we laef blong olgeta i kam nogud olgeta. Fasin blong laekem mane tumas, hem i stamba blong olgeta fasin nogud. Mo i gat sam man we oli strong blong folem fasin ya, . . . oli stap mekem ol samting we olgeta tu oli harem nogud tumas  from.” (1 Timoti 6:​9, 10) I tru se plante long olgeta we “oli wantem kam rijman,” oli kam rijman tru. ?Be wanem frut we i kamaot from? !Oli spolem helt mo famle blong olgeta, ol gudfala fasin long saed blong spirit, mo tu oli no save slipgud!​—⁠Prija 5:12.

Wan man we i waes, i luksave se nating we “man i gat plante samting blong hem, be stamba blong prapa laef blong man i no stap long ol samting ya.” (Luk 12⁠:15) Bighaf blong ol man oli nidim mane mo sam samting blong oli save laef. Baebol i talem se ‘mane i save givhan blong mekem laef blong yumi i gud,’ be Baebol i gohed i talem se ‘waes tu i save mekem samting ya, mo hem i save go moa. Hem i save mekem we laef blong yumi bambae i stap gud olwe.’ (Prija 7:​12) Defren long mane, gudfala save mo fasin waes oli save givhan long yumi long olgeta haf long laef blong yumi, i tru moa long saed blong ol samting we oli laenap wetem fiuja blong yumi.​—⁠Ol Proveb 4:​5-9.

Taem Fasin Waes Nomo i Lukaot Long Yumi

I no longtaem, bambae trufala fasin waes i ‘mekem we laef blong yumi i stap gud olwe’ long wan fasin we i neva hapen bifo. Bambae hem i save sevem yumi long taem blong “bigfala trabol,” taem ya we God bambae i spolem ol rabis man. (Matiu 24⁠:21) Baebol i soemaot se, long taem ya, ol man bambae oli sakem mane blong olgeta olbaot long ol rod olsem wan “samting we i nogud we i nogud.” ?From wanem? From we ol hadtaem we ol man ya oli fesem bambae i tijim olgeta se, gol mo silva i no save sevem olgeta long dei blong “kros” blong Jeova. (Esikel 7:​19) Defren long olgeta ya, i gat wan “bigfala hip blong ol man,” we oli waes gud, nao oli bin ‘hivimap ol gudgudfala samting blong olgeta long heven’ taem oli putum ol samting long saed blong spirit long fasples long laef blong olgeta. Olgeta ya, bambae oli kasem gudfala frut from waes fasin blong olgeta mo bambae oli kasem laef blong olwe long wan paradaes long wol.​—⁠Revelesen 7:​9, 14; 21:3, 4; Matiu 6:19, 20.

?Yumi mas mekem wanem blong kasem gudfala fiuja ya? Jisas i ansa se: “Mo hemia laef ya we i no save finis, we man i save yu, we yu nomo yu God tru, mo we man i save mi ya, Jisas Kraes, we yu yu sanem mi mi kam.” (Jon 17:​3, Nyutesteman Wetem Ol Sam Long Bislama) Plante man oli faenem save ya long Tok blong God, Baebol. Olgeta ya, oli gat wan nambawan hop long fiuja, be antap long samting ya oli gat pis long tingting mo oli harem sefgud naoia. I olsem man blong raetem Ol Sam i bin talem se: “Hae God. Taem mi mi ledaon, tingting blong mi i kwaet, nao mi slip gud, from we yu nomo yu stap lukaot gud long mi, nao mi mi sef.”​—⁠Ol Sam 4:⁠8.

?I gat wan narafala samting we i save givim plante save long yu blong halpem yu blong daonem ol denja we yu save kasem long helt mo laef i bitim Baebol? I no gat wan narafala buk we i gat paoa olsem Baebol mo we i save halpem yu tede blong faenem trufala seftaem long wan wol we i fulap long denja. ?From wanem yu no traem lukluk moa long Baebol?

[Futnot]

[Bokis/Foto blong pija long pej 6]

Baebol i Halpem Yumi Blong Gat Gudfala Helt Mo Stap Sef

Wan yangfala woman we nem blong hem Jane, * i yusum mariuana, tabak, koken, amphetamines, LSD, mo ol narafala drag bakegen, jes blong fogetem ol problem long laef blong hem. Mo tu, hem i dring bitim mak. Mo Jane i talem se, hasban blong hem tu i mekem sem fasin. Fiuja blong tufala i nogud olgeta. Be biaen, Jane i faenem ol Witnes blong Jeova. Hem i stat go long ol Kristin miting, i ridim ol Wajtaoa mo Wekap! magasin, mo hem tokbaot samting we hem i lanem wetem hasban blong hem. Tufala tugeta i stat blong stadi Baebol wetem ol Witnes blong Jeova. Taem tufala i wokem fasin tangkiu from ol stretfala rul blong Jeova, tufala i lego olgeta nogud fasin blong yusum drag. ?Wanem i kamaot from? Sam yia biaen, Jane i talem se: “Niufala laef blong mitufala i karem bigfala glad long mitufala. Mi talem tangkiu long Jeova from Tok blong hem we i gat paoa blong mekem mitufala i kam klin, mo from gudfala laef we mitufala i gat naoia, we i fri long ol problem blong bifo.”

Stori blong Kurt i soemaot klia se i impoten tumas blong wan man blong wok i mekem i stret long wok blong hem. Long ples blong wok blong hem, Kurt i stap lukaot long ol kompiuta. Taem oli nidim sam niufala kompiuta, bos blong Kurt i trastem hem blong faenem sam kompiuta long wan praes we i no sas tumas. Kurt i faenem wan kampani we i salem wanem we oli nidim mo oli agri long wan praes. Be biaen, Kurt i faenemaot se man we i wok long ofis blong kampani ya i mestem, mekem se praes blong ol samting we man ya i raetemdaon long pepa i lusum samwe long 40,000 Amerikan dola. Taem Kurt i luksave samting ya, hem i telefon long kampani ya, mo bos blong kampani i talem long hem se long olgeta 25 yia we hem i wok, neva hem i luk wan man we i mekem i stret long wok blong hem olsem Kurt. Kurt i eksplenem long man ya se Baebol nao i trenem tingting blong hem. Frut we i kamaot se bos blong kampani i askem 300 kopi blong Wekap! we i tokbaot olsem wanem blong mekem i stret long bisnes. Hem i givim ol magasin ya long ol man we oli wok wetem hem. Mo from we Kurt i bin mekem i stret, hem i kasem wan posisen we i hae moa.

[Futnot]

[Tok blong pija long pej 7]

“Mi mi Hae God, mi God blong yufala. Mi nao mi stap tijim yufala blong givhan long yufala.”—Aesea 48⁠:17