?I Gat Taem We Bambae Man i No Moa Seraot Long Ol Grup?

JOHN ADAMS, namba tu presiden blong Yunaeted Stet, i wan long olgeta we i saenem Dekleresen blong Independens. Wan haf blong Dekleresen ya i talem gudfala tok ya se: “Yumi bilif long ol trutok ya we oli stret nomo, se God i wokem olgeta man blong oli sem mak.” Be i klia we John Adams i no sua se ol man oli rili sem mak, from we hem i raetem se: “Taem Hae God i wokem ol man, hem i mekem we tingting mo bodi blong olgeta oli no sem mak, samting ya i stap dip insaed long olgeta, mo i no gat wan rul we i save mekem olgeta oli kam long sem level.” Defren olgeta, H. G. Wells, wan man Inglan we i raetem histri, i talem se i save gat wan wol we ol man blong hem evriwan oli sem mak. Hem i talem se wol ya i mas stanap long tri samting: Evriwan oli gat semfala jos nomo we i leftemap fasin klin, evriwan oli kasem semfala edukesen, mo oli no gat ami.

Be kam kasem naoia, ol samting we oli hapen long histri oli no mekem we laef blong man i kam olsem we Wells i stap tingbaot. Ol man oli stap longwe yet long wan laef we evriwan i sem  mak, mo fasin blong seraotem man long ol grup folem posisen blong olgeta i bigwan yet tede. ?Ol kaen grup ya oli mekem se ol man oli kasem gudfala samting? No gat. Fasin blong putum sam man oli hae moa long narawan i mekem ol man oli seraot mo i mekem se oli jalus long ol narafala, oli no laekem nating narafala man, oli harem nogud, mo fasin ya i stamba blong fulap faet we i kilim man i ded. Long taem we ol man oli gat tingting ya se ol waet man oli hae moa, fulap trabol i kamaot long olgeta we oli no waet​—olsem trabol ya we oli kilim i ded olgeta man Aborijinis long Graon blong Van Diemen (we naoia hem i Tasmania). Long Yurop, taem ol man oli tingting se ol man Jiu oli daon moa long ol narafala man, hemia i lidim olgeta blong mekem holokos, * bigfala faet ya blong traem kilim i ded olgeta man Jiu. Franis Revolusen long ol yia 17 handred, mo Bolsevik Revolusen long ol yia 19 handred long Rasia, i kamaot from we ol haeman oli rij tumas mo ol man we oli daon moa long olgeta oli no gat evri samting we oli nidim.

Wan waes man blong bifo i raetem se: “Long wol ya, sam man oli gat paoa, mo ol narafala man oli stap aninit long olgeta, oli stap harem nogud.” (Prija 8:9) Tok blong hem i tru, nating sipos wan man nomo no wan grup we i hae moa long narawan i holem paoa. Taem wan grup blong man i leftemap hem wan antap long ol narafala, plante taem trabol mo fasin safa i kamaot.

Long Fored Blong God, Olgeta Man Oli Sem Mak

?I gat sam kaen man we oli hae moa long ol narafala? Long lukluk blong God, nogat. Baebol i talem se: “[God] i mekem wan man nomo, nao olgeta man long wol oli kamaot long man ya, mo hem i putum olgeta oli stap long evri ples long wol.” (Ol Wok 17:26) Mo tu, Man we i Wokem olgeta samting “i no save saed wetem ol king, mo i no save givhan long ol rijman blong oli agens long ol puaman, from we hem nomo i mekem olgeta evriwan.” (Job 34:19) Olgeta man long wol oli famle, mo long fored blong God, taem oli bon, evriwan oli sem mak nomo.

Tingbaot tu se, taem wan man i ded, olgeta tingting we hem i gat se hem i hae moa long ol narafala, oli lus. Ol man Ijip bifo oli no bilif olsem. Taem wan Fero i ded, ol man oli putum ol sas samting long gref blong hem blong hem i save gohed blong haremgud long ol samting ya long hae ples blong hem afta ded. ?Be hem i save mekem olsem? No gat. Bighaf blong ol sas samting ya oli go long han blong ol man we oli stap stil long ol gref blong dedman, mo plante long ol narafala sas samting we ol stil man oli no karem, oli stap tede long ol musium blong ol man oli save lukluk.

Fero i no save yusum ol sas samting ya from we hem i ded. Taem man i ded, i no moa gat ol grup we oli hae moa mo olgeta we i daon moa, i no gat wan we i rij mo wan we i pua. Baebol i talem se: “Ol waes man oli mas ded, ol man we oli no gat hed mo ol man we oli krangke, olgeta evriwan oli mas ded. Ol man oli olsem buluk nomo we i no save stap blong olwe, oli olsem ol anamol ya nomo we laef blong olgeta i sot.” (Ol Sam 49:​10, 12, The New English Bible) Nating sipos yumi king no slef, be tok we i kam biaen i tru long saed blong yumi evriwan, i se: “Be ol man we oli ded finis oli no moa save wan samting. Oli no moa save kasem pei blong ol samting we oli stap mekem . . . I no gat wok, mo tingting, mo save, mo waes long Hom blong ol Dedman, mo hemia nao ples we bambae yumi go long hem.”​—Prija 9:​5, 10.

Taem yumi bon, yumi evriwan i sem mak long lukluk blong God, mo taem yumi ded, yumi evriwan i sem mak. !Taswe, i blong nating nomo we long sotfala laef blong yumi, yumi stap leftemap wan grup blong man se i hae moa i bitim narawan!

Ol Man Oli No Moa Seraot​—?Olsem Wanem?

?Be i gat hop se wan dei bambae i no moa gat fasin blong seraot long ol defren grup, mo bambae ol man oli save laef wanples? Yes, i gat. Klosap 2,000 yia bifo, taem Jisas i stap long wol, hem i mekem ol samting i rere blong ol man oli save laef olsem. Jisas i givim laef blong hem olsem wan ransom sakrefaes blong sevem olgeta man we oli bilif, nao ‘olgeta man we oli bilif long hem bambae oli no save lus, oli gat laef we i no save finis.’​—Jon 3:16.

Blong soemaot se olgeta we oli folem hem oli no mas leftemap olgeta antap long ol narafala man blong bilif, Jisas i talem se: “Be yufala, bambae yufala i no letem ol man oli singaot yufala se ‘Tija’, from we yufala i gat wan tija nomo, mo yufala evriwan i brata. Mo bambae yufala i no singaot wan man long wol ya se  ‘Papa’, from we yufala i gat wan Papa nomo blong yufala, we hem i stap long heven. Mo bambae yufala i no letem ol man oli singaot yufala se ‘Masta’, from we yufala i gat wan Masta nomo blong yufala, we hemia mi ya, mi Mesaea. Man we i haeman blong yufala hem i mas kam man blong wok blong yufala. Man we hem nomo i leftemap hem blong i kam haeman, bambae God i mekem hem i godaon.” (Matiu 23:​8-12) Long lukluk blong God, evri trufala disaepol blong Jisas, oli sem mak nomo.

?Ol faswan Kristin oli lukluk olgeta olsem se oli sem mak nomo? Olgeta we oli kasem save mining blong tijing blong Jisas, oli mekem olsem. Oli lukluk olgeta se oli wan nomo long bilif mo oli soem samting ya taem oli singaotem olgeta se “brata.” (Filimon 1, 7, 20) I no gat wan we i kasem wan tok we i leftemap tingting blong hem blong ting se hem i moa gud bitim ol narafala. Eksampol, tingbaot wei we Pita i tokbaot hem wan long namba tu leta blong hem: “Mi Saemon Pita, mi man blong wok blong Jisas Kraes, mo mi aposol blong hem. Mi talem halo long yufala we yumi gat sem fasin blong bilif ya we i gud tumas.” (2 Pita 1:1) Jisas hem wan i bin tijim Pita, mo from we hem i wan aposol, hem i lukaot long sam impoten wok. Be hem i tingbaot hem wan olsem wan slef nomo, mo hem i luksave se ol narafala Kristin tu oli save mekem wok olsem we hem i stap mekem.

Maet samfala oli talem se i no tru we God i wantem se olgeta man oli sem mak nomo from we bifo long Kristin taem, God i mekem Isrel i kam spesel nesen blong hem. (Eksodas 19:​5, 6) Maet oli talem se hemia i soemaot se God i mekem i moa gud long laen ya i bitim ol narafala laen. Be tingting ya i no stret. I tru se ol man Isrel, we oli bubu blong Ebraham, oli haremgud long wan spesel fasin fren wetem God, mo God i givim plante save long olgeta. (Rom 3:​1, 2) Be risen we God i mekem olsem, i no blong putum olgeta antap olsem we oli hae moa long ol narafala laen. Defren olgeta, hem i mekem olsem from we hem i wantem “blesem olgeta man long wol.”​—Jenesis 22:18; Galesia 3:8.

Biaen, bighaf blong ol man Isrel oli no folem bilif blong bubu blong olgeta, Ebraham. Oli no stap tru long God mo oli sakemaot Jisas we i Mesaea. From samting ya, God i sakemaot olgeta. (Matiu 21:43) Be, ol man we tingting blong olgeta i stap daon oli no mestem ol gudfala samting we God i promes blong givim. Long Pentekos 33 K.T., * Kristin kongregesen i bon. Oli singaot grup ya blong ol Kristin we tabu spirit i makemaot olgeta, se “Isrel blong God.” Hemia pruf we i soemaot se God bambae i yusum olgeta blong mekem ol gudfala promes ya oli kamtru.​—Galesia 6:​16, NW.

Sam memba blong kongregesen ya oli nidim tijing blong oli gat tingting ya se olgeta man oli sem mak nomo. Eksampol, disaepol Jemes i givim advaes long olgeta we oli stap ona moa long ol Kristin we oli rij bitim olgeta we oli pua. (Jemes 2:​1-4) Fasin ya i rong. Aposol Pol i soemaot se ol Kristin we oli kamaot long ol narafala nesen oli no daon moa long ol Kristin man Jiu, mo ol Kristin woman oli no stap long level we i daon moa long ol man. Hem i raetem se: “Yufala evriwan i pikinini blong God, from we yufala i bilif long Jisas Kraes. Yufala evriwan we i baptaes finis blong joen long Kraes, yufala i tekem Kraes finis, olsem we yufala i putum klos long yufala. Nao i no moa gat ol samting blong mekem yufala i seraot. I no moa gat we sam long yufala oli laen blong Isrel, sam oli no laen blong Isrel, sam oli slef, sam oli friman, sam oli man, sam oli woman, nogat. Yufala evriwan i joen long Jisas Kraes, nao from samting ya, yufala i kam wan nomo.”​—Galesia 3:​26-28.

Wan Kampani Tede We i No Seraot Long Ol Defren Grup

Ol Witnes blong Jeova tede oli traem blong laef folem ol rul blong Baebol. Oli kasem save se fasin blong seraotem ol man i go long ol defren grup i no gat mining long lukluk blong God. Taswe oli no mekem ol  elda oli seraot long ol narafala man mo oli no seraotem ol man folem kala blong skin no from we oli rij no oli pua, nogat. I gat sam long olgeta we oli rij, be oli no tingting blong ‘flas tumas long ol samting we oli gat,’ from we oli kasem save se ol samting ya oli blong smoltaem nomo. (1 Jon 2:​15-17) Be olgeta evriwan oli joen gud blong wosip long Jeova God, we i Haefala Masta blong Heven mo Wol.

Olgeta evriwan oli agri blong joen long wok blong talemaot gud nius blong Kingdom long ol narafala man no woman. Olsem Jisas, olgeta oli ona long ol man we oli daon moa, taem oli go visitim olgeta long hom blong olgeta, mo tijim olgeta long Tok blong God. Olgeta ya we, long lukluk blong wol, oli stap long grup we i daon moa, no oli stap long grup we oli hae moa, evriwan oli wok wanples. Samting we i impoten hemia ol gudfala fasin blong tabu spirit be i no grup blong man we i hae moa no i daon moa. Sem mak olsem long faswan handred yia, olgeta evriwan oli brata mo sista long bilif.

Ol Defren Kaen Man Oli Gat Raet Blong Stap Sem Mak

Be blong stap sem mak i no minim se evri samting i sem mak nomo. Man mo woman, olfala mo yangfala, olgeta evriwan oli mekemap Kristin ogenaesesen mo i gat ol man blong plante plante defren laen, lanwis, mo nesen. Olgeta evriwan oli gat defdefren tingting mo oli naf blong mekem defren samting. Be ol samting ya i no mekem se sam oli hae moa no sam oli daon moa. Defren olgeta, ol samting ya i mekem se i gat defdefren kaen man. Ol Kristin ya oli luksave se ol defren wok we oli gat gudhan blong mekem oli ol presen blong God mo i no wan risen blong oli ting se oli hae moa long ol narafala.

Fasin we man i seraotem ol man oli go long ol defren grup i kamaot from we oli wantem lidim olgeta wan bakegen be oli no wantem letem God i lidim olgeta. Klosap nao Kingdom blong God bambae i tekem ples blong ol rula we oli stap long wol tede, mo bambae hem i finisim ol kaen grup blong man we ol man nomo oli stanemap, wetem ol narafala samting we i mekem man i safa blong plante yia. Nao “ol man we tingting blong olgeta i stap daon, bambae oli tekem graon ya i blong olgeta.” (Ol Sam 37:11) Ol man bambae oli no moa gat risen blong flas from we oli ting se oli hae moa long narafala. Yes fasin ya bambae i lus. Bambae i no moa gat fasin blong seraotem man long ol defren grup from we bambae i gat wan famle nomo blong ol brata long ful wol.

[Ol Futnot]

[Tok blong makem poen pija long pej 5]

Man we i Wokem olgeta samting i “no save givhan long ol rijman blong oli agens long ol puaman, from we hem nomo i mekem olgeta evriwan.”​— Job 34:19.

[Tok blong pija long pej 6]

Ol Witnes blong Jeova oli ona long olkaen man we oli stap raonabaot long olgeta

[Tok blong pija long pej 7]

Long medel blong ol Kristin, ol fasin blong tabu spirit nao oli moa impoten