Wan Taon Antap Long Hil
Wan Taon Antap Long Hil
LONG Bigfala Toktok we Jisas i mekem antap long Hil, hem i talem long ol disaepol blong hem se: “Yufala i olsem laet long ol man long wol. Taon we i stap antap long wan hil, i no save haed.”—Matiu 5:14.
Plante taon blong Judia mo Galili oli stap antap long ol bigfala hil, oli no stap long ples we i level. Bigfala risen from wanem oli jusum ol hil hemia se ol ples ya oli sef moa. I gat ol ami blong narafala kantri we oli kam faet agensem ol taon blong Isrel, be plante taem tu, i gat ol bigfala grup blong stilman we oli kam long ol taon ya blong karemaot olting blong olgeta. (2 King 5:2; 24:2) I isi moa long ol strong man blong blokem ol man nogud blong kam long taon blong olgeta taem ol haos oli fasfas gud antap long wan bigfala hil. Sipos taon ya i stap long wan flat ples bambae i hadwok moa blong mekem olsem, mo tu i nidim wan bigfala stonwol blong blokem hem.
Plante taem ol man Jiu oli kavremap wol blong haos blong olgeta wetem laem we waetwas i holem. Samting ya i mekem we taem plante haos oli stap tugeta antap long wan hil, ol man we oli stap farawe oli save lukluk gud ol haos ya. (Ol Wok 23:3) Long strongfala san blong Palestaen, ol smosmol taon ya antap long hil oli saenaot olsem wan laet, sem mak long ol taon we tede ol man oli save luk klosap long Mediterenian Si.
Jisas i yusum samting ya we ol man Galili mo Judia oli save gud, blong tijim ol man blong hem se wok blong trufala Kristin i olsem wanem. Hem i talem long olgeta se: “Nao long sem fasin, laef blong yufala i olsem laet, mo yufala i mas letem laet ya i saenaot i kasem ol man, blong oli save luk ol gudgudfala wok we yufala i stap mekem. Nao, bambae olgeta oli save leftemap nem blong Papa blong yufala, we i stap long heven.” (Matiu 5:16) Ol Kristin oli no mekem wok from we oli wantem we ol man oli presem olgeta. No gat. Be i klia se taem oli mekem ol gudfala wok, ol man bambae oli save luk ol wok ya.—Matiu 6:1.
Ol gudfala fasin ya oli kamaot klia long taem blong ol distrik asembli blong ol Witnes blong Jeova. Wan niuspepa blong Spen, we i tokbaot wan asembli sam taem i pas, i ripotem se: “Ol man long plante narafala skul oli no moa intres tumas long ol samting long saed blong Baebol. Be hemia i no hapen long ol Witnes blong Jeova. Oli no wantem we Baebol i lusum paoa we hem i gat long laef blong ol man, taswe oli stap mekem ol samting we Tok blong God i talem i wok long laef blong olgeta.”
Thomas i stap lukaot long bigfala stad we ol Witnes oli stap rentem oltaem long notwes blong Spen. Hem i glad blong stap kampani wetem olgeta ya we oli folem wanem we Tok blong God i talem. Nating se i taem blong hem i ritae, hem i askem sipos hem i save wok sam wik moa go kasem taem we distrik asembli blong ol Witnes blong Jeova i finis, from we hem i wantem joen wetem olgeta long taem ya. Ol man we oli stap long asembli ya, wetem ol yangfala tu, oli kam long hem afta we asembli ya i finis blong talem tangkiu long hem from wok we hem i mekem mo oli glad sipos hem i save spelgud naoia we hem i ritae. Ol toktok ya oli mekem Thomas i krae. Hem i talem se: “Long olgeta samting we oli hapen long laef blong mi, beswan samting hemia we mi save yufala [ol Witnes].”
Wan taon we i stap antap long wan hil i pulum ae blong man from we hem i stap long klia ples mo from we ol waet haos blong hem oli saenaot long laet blong san. Long sem fasin, ol trufala Kristin oli stap long klia ples from we oli defren taem oli traehad blong folem ol hae rul blong Baebol olsem fasin blong no stil mo giaman, ol fasin we oli klin mo gud, mo fasin sore.
Mo tu, ol Kristin oli soemaot laet blong trutok taem oli joen long wok blong prij. Aposol Pol i tokbaot ol Kristin blong faswan handred yia i se: “God i gat sore long mifala, mo hem i givim wok ya long mifala blong mifala i mekem, mo from samting ya, 2 Korin 4:1, 2) Nating se ol man oli agensem olgeta long evri ples we oli prij long hem, Jeova i blesem wok blong olgeta. Ale, raonabaot long yia 60 K.T., Pol i save talem stret se oli talemaot gud nius ya finis “long olgeta man long wol.”—Kolosi 1:23.
tingting blong mifala i no save foldaon. . . . Mifala i stap talemaot trutok long klia ples. Mo long fes blong God, mifala i stap traem soemaot mifala long olgeta man, blong bambae long tingting blong olgeta, oli save glad long mifala.” (Tede tu ol Witnes blong Jeova oli tinghae long oda ya blong Jisas se yumi mas ‘letem laet i saenaot i kasem ol man.’ Ol Witnes blong Jeova oli yusum maot blong olgeta mo ol buk blong serem gud nius blong Kingdom i go long 235 kantri raon long wol. Blong mekem se laet blong trutok blong Baebol i kasem moa man yet, oli tanem ol buk blong olgeta i go long samwe 370 lanwis.—Matiu 24:14; Revelesen 14:6, 7.
I gat plante man we oli stap aot long kantri blong olgeta, we maet wok blong prij i tabu, blong go stap long narafala kantri we i gat Witnes long hem. Blong givhan long olgeta ya, ol Witnes oli lanem lanwis blong olgeta. Eksampol, long plante kantri blong Not Amerika, populesen blong ol man Jaena mo Rasia i kam antap bigwan. Ol Witnes blong ol kantri ya oli traehad blong lanem lanwis blong Jaena, Rasia, mo sam narafala lanwis tu, blong oli save talemaot gud nius long olgeta ya we oli kam. Yes, i gat sam spesel kos oli stap gohed naoia blong tijim narafala man olsem wanem blong lanem kwiktaem wan narafala lanwis. Long rod ya oli save talemaot gud nius long plante moa man bakegen from we naoia “i taem blong go tekem kakae.”—Jon 4:35.
Profet Aesea i talemaot se: “I gat taem i stap kam, we hil ya we haos blong mi i stap long hem, bambae i kam hae moa, i winim ol narafala hil. Mo ol man blong ol narafala kantri bambae oli save wokbaot blong kam long hem.” From gudfala fasin mo from wok blong prij, ol Witnes blong Jeova oli halpem ol man long evri ples blong kam long ‘hil blong [“Jeova,” NW ] blong mekem wosip long haos blong hem.’ Long ples ya nao bambae God i save tijim olgeta long ol rod blong hem mo bambae oli lanem blong wokbaot long rod we God i wantem. (Aesea 2:2, 3) Gudfala samting we i kamaot from, hemia we Jisas i talem se, oli ‘leftemap nem blong Papa blong olgeta, we i stap long heven,’ hemia Jeova God.—Matiu 5:16; 1 Pita 2:12.