Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

Ol Olta—?Olsem Wanem Oli Joen Wetem Wosip?

Ol Olta—?Olsem Wanem Oli Joen Wetem Wosip?

Ol Olta—?Olsem Wanem Oli Joen Wetem Wosip?

?YU YU ting se ol olta oli impoten long wosip blong yu? Long plante man we oli stap go long ol jos blong Krisendom, olta i wan bigfala samting long wosip blong olgeta. ?Yu yu luk finis wanem samting Baebol i soemaot long saed blong fasin blong yusum ol olta blong mekem wosip?

Faswan olta we Baebol i tokbaot, hemia olta we Noa i wokem blong bonem anamol long hem olsem wan presen we hem i givim long God. Hemia afta we Bigfala Wota i godaon, nao hem i kamaot long bigfala sip we oli bin stap sef long hem. *Jenesis 8:20.

Afta we God i mekem ol lanwis oli fasfas long Babilon, ol man oli seraot, oli go olbaot long olgeta ples blong wol. (Jenesis 11:1-9) From we oli bon wetem filing ya se oli wantem wosip long wan samting, oli traehad blong kam klosap long God. Be oli bin go longwe long hem, taswe, oli olsem blaenman we oli ‘stap pusum han blong olgeta i go olbaot.’ (Ol Wok 17:27; Rom 2:14, 15) Stat long taem blong Noa, plante man oli bin wokem ol olta blong oli save mekem wosip long ol god blong olgeta. Ol man long ol defdefren skul mo kastom oli bin yusum ol olta blong mekem wosip long ol giaman god. Sam man we oli stap longwe tumas long trufala God, oli bin yusum ol olta blong mekem ol rabis kastom blong skul, olsem kastom blong kilim man mo pikinini i ded. Sam king blong Isrel oli lego Jeova, nao oli stanemap ol olta blong wosip long ol god blong ol hiten man, olsem god ya Bal. (1 King 16:29-32) ?Be, long wanem fasin nao ol man blong mekem trufala wosip oli bin yusum ol olta?

Ol Olta Mo Trufala Wosip Long Isrel

Afta Noa, sam narafala man we oli stap tru long God oli wokem ol olta blong wosip long trufala God, Jeova. Ebraham i wokem wan olta long Sekem, klosap long taon ya Betel. Mo long hil ya Moria, hem i wokem wan olta blong kilim wan man sipsip we God i givim long hem blong tekem ples blong Aesak olsem sakrefaes. Biaen, Aesak, Jekob, mo Moses, trifala i harem se trifala i wantem wokem ol olta blong mekem wosip long God.—Jenesis 12:6-8; 13:3, 18; 22:9-13; 26:23-25; 33:18-20; 35:1, 3, 7; Eksodas 17:15, 16; 24:4-8.

Taem God i givim Loa blong hem long Isrel, hem i talem se oli mas stanemap wan haos tapolen we oli save tekemaot mo karem i go wetem olgeta long ol ples we oli wokbaot long hem. Oli kolem haos ya se ‘Haos Tapolen blong Hae God.’ Haos ya i olsem stamba samting long plan blong God blong oli kam klosap long hem. (Eksodas 39:32, 40) Haos tapolen ya i gat tu olta blong hem. Wan olta we i blong bonem sakrefaes long hem, oli wokem long wud ya kasis mo oli blokem ol wud ya long bras. Oli putum olta ya long fored blong haos tapolen, mo oli yusum blong bonem anamol long hem olsem sakrefaes. (Eksodas 27:1-8; 39:39; 40:6, 29) Narafala olta blong bonem insens long hem, oli wokem long wud ya kasis tu, be oli blokem ol wud ya long gol. Oli putum olta ya i stap insaed long haos tapolen, long fored blong kaliko we i blokem Rum ya we i Tabu we i Tabu. (Eksodas 30:1-6; 39:38; 40:5, 26, 27) Tu taem long wan dei, long moning mo long sava, oli bonem wan spesel insens long olta ya. (Eksodas 30:7-9) Haos prea we King Solomon i wokem folem plan blong haos tapolen, i gat tu olta blong hem.

“Prapa Haos Tapolen” Mo Samting We i Olsem Olta

Taem Jeova i givim Loa long Isrel, hem i no givim ol rul nomo we oli mas folem long laef blong olgeta mo taem oli prea long hem mo mekem sakrefaes. Nogat. Aposol Pol i talem se plante samting long Loa ya, oli “olsem pija nomo,” no wan “sado” blong “soemaot ol samting we oli stap long heven.” (Hibrus 8:3-5; 9:9; 10:1; Kolosi 2:17) Hemia i min se, plante haf blong Loa oli no jes lidim ol man Isrel nomo gogo kasem we Kraes i kamtru. Be oli olsem sado tu blong ol samting we God bambae i mekem tru long Jisas Kraes. (Galesia 3:24) Yes, sam haf blong Loa oli poen i go long wan samting long fiuja. Tingbaot smol sipsip we oli kilim long Pasova, mo we blad blong hem i olsem wan saen blong soemaot se God i bin sevem ol man Isrel. Hemia wan pija blong samting we Jisas Kraes bambae i mekem. Jisas ya hem i “smol sipsip blong God, we hem bambae i tekemaot sin blong olgeta man long wol.” Yes, blad blong hem i ron blong tekemaot ol sin blong yumi.—Jon 1:29; Efesas 1:7.

Plante samting long haos tapolen mo plante wok we ol man oli mekem long haos prea, oli olsem saen nomo blong ol samting we oli stap long heven. (Hibrus 8:5; 9:23) Yes, Pol i tokbaot “prapa Haos Tapolen ya we Hae God nomo i stanemap long heven.” Pol i go moa i se: “[Kraes] i Hae Pris we i tekem ol gudgudfala samting ya oli kamtru. Mo Haos Tapolen ya we hem i stap long hem blong mekem ol wok blong hem blong pris, hem i moa gud, mo i stret olgeta, i winim hemia blong fastaem. Haos ya i no wan samting we ol man oli stanemap, mo i no wan samting blong wol ya.” (Hibrus 8:2; 9:11) ‘Haos Tapolen ya we i moa gud mo i stret olgeta,’ hemia bigfala haos prea blong Jeova long saed blong spirit. Tok we Baebol i talem long saed blong bigfala haos prea ya, i soemaot long yumi se hem i rod we Jeova i mekem blong ol man oli save kam klosap long hem, tru long sakrefaes blong Jisas Kraes we i kavremap sin blong olgeta.—Hibrus 9:2-10, 23-28.

Taem yumi save se sam rul mo sam narafala samting long Loa oli olsem pija nomo blong wan samting we i gat bigfala mining long saed blong spirit, samting ya i rili save mekem bilif blong yumi i strong se Baebol i kamaot long God. Mo tu, hem i mekem se yumi gat moa tangkiu from waes blong God we Baebol i soemaot moa i bitim ol narafala buk.—Rom 11:33; 2 Timoti 3:16.

Olta blong bonem sakrefaes, hem tu i olsem pija blong wan narafala samting. I luk olsem we hem i pija blong ‘ol samting we God i wantem,’ no fasin blong God blong glad long stret bodi we Jisas i givim olsem sakrefaes.—Hibrus 10:1-10.

Long buk blong Hibrus yet, Pol i talem wan samting bakegen we i pulum tingting blong yumi, i se: “Yumi gat olta blong yumi i stap. Mo ol pris blong ol laen blong Isrel we oli stap mekem wok blong olgeta insaed long ples blong wosip blong olgeta, oli no gat raet blong kasem kakae blong olgeta long olta ya.” (Hibrus 13:10) ?Pol i stap tokbaot weswan olta?

Plante haeman blong Katolik we oli talemaot mining blong Baebol, oli ting se olta ya long Hibrus 13:10 hemia olta we jos i yusum blong mekem Komunion, no hemia “fasin” blong Lames we i mekem sakrefaes blong Kraes i kam niuwan bakegen. Be yu save luksave from ol vas raonabaot se olta we Pol i stap tokbaot i wan saen nomo. Plante man blong hae save tu oli ting se “olta” long vas ya i wan saen nomo. Wan Jesuit, nem blong hem Giuseppe Bonsirven, i talem se “samting ya i laenap stret wetem ol narafala samting we leta [blong Hibrus] i tokbaot olsem saen.” Hem i talem se: “Taem ol Kristin oli toktok, oli yusum tok ya ‘olta’ olsem wan saen. Afta long Irenaeus, antap moa, afta Tertullian mo Sen Cyprian, ol man oli jes stat blong joenem olta wetem komunion mo speseli wetem tebol we oli putum ol samting blong mekem komunion long hem.”

l Wan buk blong Katolik i talem se “long taem blong Konstantin,” ol man oli stat yusum moa ol olta. Hemia taem oli stat “wokem ol jos haos we oli kolem basilika.” Buk ya, Rivista di Archeologia Cristiana (Luklukbak Long Ol Samting Blong Ol Faswan Kristin We Ol Man Blong Digim Graon Oli Faenem) i talem se: “I no gat wan samting blong soem se bifo long yia 200 K.T., i gat wan jos haos. Ol Kristin oli hivap long haos blong ol man nomo blong oli mekem wosip . . . , oli yusum wan rum, we biaen, man blong haos i yusum bakegen olsem wan haf blong haos blong hem.”

Krisendom i Yusum Olta

Katolik niuspepa ya La Civiltà Cattolica i talem se: “Olta i wan impoten haf blong jos haos be i no hemia nomo, hem i impoten samting long tingting blong ol man blong Jos tu.” Be, Jisas Kraes i no stanemap wan kastom we ol man oli mas mekem long olta. Mo hem i no talem long ol disaepol blong hem blong yusum olta blong mekem sam seremoni. Nogat. Taem Jisas i tokbaot olta long Matiu 5:23, 24 mo sam narafala ples bakegen, hem i stap tokbaot sam fasin we ol man Jiu oli folem long skul blong olgeta. Be hem i no talem se ol man blong hem oli mas yusum olta blong mekem wosip long God.

Wan man Amerika we i raetem histri, George Foot Moore (1851-1931), i talem se: “Stat bifo olgeta, ol stamba fasin blong wosip blong ol Kristin oli stap sem mak. Be sloslo, ol klia fasin blong wosip we Justin i tokbaot raonabaot long yia 150 K.T., oli kam ol bigfala kastom mo flas seremoni.” Ol kastom blong Katolik mo ol seremoni we oli mekem long fored blong ol man, oli plante tumas, mo oli fasfas. Taswe, long ol kolej we oli trenem ol haeman blong Katolik, i gat wan kos long ol kastom mo seremoni ya (liturgy). Masta Moore i gohed se: “Oltesteman tu i gat bigfala paoa long ol man we oli stap mekem ol klia fasin blong wosip oli kam ol bigfala kastom. Oli stat putum ol lida blong Kristin skul long ples blong ol pris, we oli bin holem bigfala wok long skul blong ol man Isrel bifo. Flas klos blong hae pris, spesel klos blong ol narafala pris, ol spesel wokbaot we ol man blong skul oli mekem, kwaea blong ol Livaet we oli singsing ol Sam, smok blong insens long ol plet we oli swing i go i kam—i luk olsem se God i givim ol samting ya olsem wan eksampol blong wosip, taswe, jos i ting se i stret nomo blong folem ol kastom mo seremoni blong ol hiten skul bifo, no blong traem winim olgeta.”

Maet yu yu sapraes blong save se plante kastom, seremoni, klos, mo sam narafala samting we ol skul oli yusum blong wosip, oli no laenap wetem Kristin tijing blong ol Gospel, be oli folem ol kastom mo fasin blong wosip blong ol Jiu mo ol hiten man. Buk ya Enciclopedia Cattolica i talem se ol Katolik “oli yusum olta from we oli folem skul blong ol man Jiu mo sam hiten skul.” Afta long yia 200 K.T., wan man we i raetem ol buk blong sapotem skul, nem blong hem Minucius Felix, i talem se ol Kristin oli ‘no gat ol haos prea mo ol olta.’ Diksonari ya Religioni e Miti (Ol Skul Mo Ol Kastom Stori), i talem klosap sem mak, i se: “Ol faswan Kristin oli soemaot se oli wosip defren long ol man Jiu mo ol hiten man, taem oli no wantem yusum olta blong wosip.”

Kristin skul i stanap long ol rul we ol man blong evri kantri oli mas bilif long olgeta mo folem oltaem. From samting ya, ol Kristin oli no moa nidim wan tabu taon long wol ya, no ol haos prea wetem ol olta, no ol pris we oli karem haenem mo putum spesel klos. Jisas i talem se: “Aoa i stap kam we bambae i no moa long hil ya no long Jerusalem we ol man oli wosip long Papa. . . . ol man blong mekem trufala wosip, bambae oli wosip long Papa long spirit mo long trutok.” (Jon 4:21, 23, NW) Ol kastom we oli no klia mo ol olta we ol jos oli yusum oli no laenap nating wetem stret fasin we yumi mas folem blong mekem wosip long trufala God.

[Futnot]

^ Bifo long taem ya, maet Ken mo Ebel i bin yusum ol olta blong givim presen i go long Jeova.—Jenesis 4:3, 4.