Ol Wo Oli Defren Tede

OLTAEM wo i raf tumas, i spolem laef blong plante soldia mo i mekem ol man we oli no joen long ami oli harem nogud tumas. Be long ol yia we oli jes pas, ol wo oli defren. ?Oli defren olsem wanem?

Tede, bighaf blong ol wo oli ol faet bitwin ol manples​—ol faet bitwin ol grup blong man we oli blong sem kantri nomo. Mo ol faet ya, plante taem oli gohed longtaem moa, oli mekem tingting blong ol man i trabol bigwan, mo oli spolem moa samting long kantri i bitim ol wo bitwin ol kantri. Julián Casanova, wan man Spen we i stadi long histri, i raet se: “Ol faet bitwin ol manples oli raf tumas, ol soldia oli kilim plante taosen man oli ded, oli repem woman, oli fosem plante manples blong ronwe long ples blong olgeta mo, long sam faet, oli kilimaot wan ful laen blong man.” Yes, taem manples i mekem nogud long manples, maet i tekem longtaem blong ol kil long filing oli kam gud bakegen.

Afta we Kol Wo * i finis, i gat smol faet nomo i kamaot bitwin ami blong wan kantri agensem ami blong narafala kantri. Stokolm Intenasnal Pis Risej Institut (SIPRI) i talem se: “Klosap olgeta bigfala faet long ol yia 1990-​2000 i bitwin manples nomo. I gat tri faet nomo we trifala i bitwin ol kantri.”

I tru se, maet ol faet bitwin ol manples oli no mekem trabol long ol man blong narafala kantri, mo maet ol faet ya i no kamaot tumas long niuspepa mo radio. Nating se i olsem, soa mo trabol we ol faet ya oli mekem long ol man i spolem gud olgeta. Plante milian man oli ded long ol faet ya. Yes, long ol twanti yia we oli jes pas, klosap faef milian man oli ded long tri kantri nomo we trifala kantri ya i gat faet bitwin ol manples​—hemia Afganistan, Demokratik Ripablik blong Kongo, mo Sudan. Long ol kantri blong Balkan, samwe long 250,000 man oli lusum laef blong olgeta from ol faet bitwin ol laen blong man, mo long Kolombia wan faet bitwin ol rebel grup we i stap gohed longtaem finis, i kilim 100,000 man oli ded.

Ol faet bitwin ol manples oli raf tumas. Samting ya i klia moa taem yumi luk trabol we ol faet ya oli mekem long ol pikinini. Yunaeted Nesen Hae Komisna blong ol Refuji i talem se long ol ten yia we oli jes pas, bitim tu milian pikinini oli lusum laef blong olgeta long ol faet ya. Mo sikis milian pikinini oli kasem kil long bodi blong olgeta. Namba blong ol pikinini we oli mekem wok olsem soldia i kam antap. Wan pikinini we i soldia i talem se: “Oli trenem mi blong kam soldia. Oli givim wan masket long mi. Mi tekem drag. Mi kilim i ded ol man we oli no joen long ami. Mi kilim plante. Hemia wan faet nomo . . . Mi mi folem oda nomo. Mi save se samting we mi mekem i no stret. Mi mi no bin wantem mekem ol samting ya.”

Plante pikinini we oli gruap long ol kantri we oltaem i gat faet bitwin ol manples, oli ting se laef i olsem nao. Pis i wan fasin we oli no save long hem. Oli stap long wan wol we ol skul blong pikinini oli lus, mo ol man oli no save toktok tugeta [blong stretem problem], oli yusum masket nomo. Wan gel we i gat 14 yia nomo, nem blong hem Dunja, i talem se: “Plante man oli ded . . . Yu no moa save harem singsing blong ol pijin, yu harem nomo krae blong ol pikinini we oli lusum papa no mama, brata no sista.”

 ?Wanem Stamba Blong Ol Wo Ya?

?Wanem ol samting we i pusum manples blong faet agensem manples long fasin ya we i raf bitim mak? Sam bigfala risen hemia fasin blong no laekem nating man blong narafala laen mo man blong defren jos, fasin blong no mekem i stret, mo ol rao bitwin ol man blong politik. Wan narafala stamba risen hemia fasin griri​—ol man oli griri from paoa mo oli griri from mane. Plante taem, fasin griri nao i pusum ol lida blong politik blong pulum man blong no laekem nating narafala, mo fasin ya i mekem se faet i gohed longtaem. Wan ripot blong SIPRI i talem se plante man oli joen long ol faet ya “from we oli wantem nomo blong kasem samting.” Ripot ya i gohed i se: “Long plante defren rod yumi luk we man i gat fasin griri. Fasin ya i pulum ol man blong ami wetem ol man blong politik blong mekem bigfala bisnes blong pem mo salem ol daemon, mo fasin ya tu i pulum ol yangfala blong karem masket blong go stil long ol vilej.”

From we ol masket oli plante mo oli no sas, plante moa man oli ded. Samwe long 500,000 man oli ded evri yia​—bighaf blong olgeta oli ol woman mo ol pikinini—​from we man i sutum olgeta long masket. Long wan kantri long Afrika, yu save pem masket ya AK-47 long sem praes we yu pem wan faol. Sore tumas blong talem se, long sam ples ol masket oli plante olsem ol faol raonabaot long haos blong ol man. Long ful wol i gat samwe long 500 milian masket​—i olsem se i gat 1 masket blong evri 12 man we oli laef.

?Bambae yumi rimemba ol yia 2000 from ol wo bitwin ol manples? ?Bambae ol man oli save blokem ol wo ya? ?Bambae ol man oli save lego fasin ya blong kilim narafala i ded? Haf we i kam biaen bambae i givim ansa long trifala kwestin ya.

[Futnot]

[Bokis long pej 4]

Nogud Frut We i Kamaot From Ol Wo Bitwin Ol Manples

Plante taem, ol wo bitwin ol man insaed long wan kantri nomo oli raf tumas, nating se oli no yusum ol spesel tul blong faet. Long ol wo ya, 90 pesen blong ol man we oli kasem kil no we oli ded, oli no ol soldia, be oli ol man we oli no joen nating long faet ya. Graça Machel, we i wok long ofis blong Sekretari Jenerol blong Yunaeted Nesen, i savegud paoa we ol wo ya oli gat long ol pikinini. Hem i talem se: “Long ol faet ya, i klia se plante taem oli traem givim kil long ol pikinini.”

Wan fasin we ol soldia oli yusum long ol faet ya, hemia fasin blong repem woman. Long sam ples, ol rebel soldia oli repem klosap evri yangfala gel long ol vilej we oli stap faet long hem. Mak we oli wantem kasem hemia blong mekem ol man oli fraet bigwan no blong spolem ol famle.

Afta we faet i finis fasin hanggri mo sik i kamaot. Long ol kantri we manples i faet agensem manples, ol man oli no mekem tumas garen, ol hospital oli sot long dokta mo meresin, mo ol narafala kantri we oli traem givhan oli no save kasem ol man we oli rili gat nid. Wan stadi we oli mekem long wan faet long Afrika, i soemaot se long olgeta we oli ded, 20 pesen oli ded from sik, mo 78 pesen oli ded from hanggri. Tu pesen nomo oli ded long faet.

Klosap evri 22 menet, wan man i lusum han, leg, no laef blong hem from wan bom we i haed long graon. Samwe long 60 milian kasem 70 milian bom oli haed olbaot long graon long bitim 60 kantri.

Ol man oli mas ronwe long ples blong olgeta. Naoia, raonabaot long wol, i gat 50 milian refuji mo man we oli ronwe long ples blong olgeta​—stret haf blong olgeta oli pikinini nomo.

[Foto Credit Line blong pija long pej 3]

Photo by Chris Hondros/Getty Images