Ol Gudgudfala Samting Blong Chester Beatty
Ol Gudgudfala Samting Blong Chester Beatty
“FULAP gudgudfala samting blong plante laen blong man we oli lus finis, . . . ol naesfala smosmol pija mo bigfala pija.” Hemia tok blong R. J. Hayes, we fastaem i lukaot long Laebri blong Chester Beatty long Dublin, Aealan. Long laebri ya, i gat fulap samting blong bifo, wetem ol naesfala pija mo plante buk mo hanraet we praes blong olgeta i antap bitim mak, from we i gat sam long olgeta nomo we oli stap yet long wol. ?Ale, hu ya Chester Beatty? ?Mo wanem ol gudgudfala samting we hem i hivimap?
Alfred Chester Beatty i bon long New York, Yunaeted Stet, long yia 1875. Laen blong hem i kamaot long tri ples, Skotlan, Aealan mo Inglan. Taem hem i gat 32 yia blong hem, hem i rijman finis from wok we hem i mekem blong givim advaes long saed blong ol maen mo blong wokem ol maen. Go kasem we hem i ded, hem i yusum mane blong hem blong hivimap ol gudgudfala samting mo ol samting we oli naes. Long yia 1968, taem Chester Beatty i gat 92 yia, hem i ded. Hem i livim ol gudgudfala samting ya we hem i bin hivimap oli stap long han blong ol man Aealan.
?Wanem Ol Samting We Hem i Hivimap?
Ol samting we Chester Beatty i hivimap, oli plante mo oli defdefren. Taem ol man oli mekem wan so blong soemaot olting we hem i hivimap, oli save soemaot smol nomo (1 pesen) blong ol samting ya, from we oli plante tumas. Hem i hivimap ol samting blong ol defdefren taem long histri mo blong plante defren kalja, ol sas samting mo ol samting we klosap oli lus evriwan long wol. Plante samting oli kamaot long Yurop long ol yia 500 kasem 1500 mo plante narafala samting oli kamaot long ol defren kantri blong Esia mo Afrika. Wan samting, hemia ol nambawan pija we ol man Japan oli wokem long spesel fasin. Fastaem, oli katem ol pija ya long wud nao biaen oli yusum wud ya olsem wan stam blong mekem ol naes pija. Plante man oli talem se ol pija ya blong Japan we Chester Beatty i hivimap, oli gud moa i bitim olgeta we ol narafala man long wol oli hivimap.
Samting we hem i hivimap we i defren olgeta long ol naesfala pija ya, hemia moa long wan handred ston we oli karem ol olfala hanraet blong ol man Babilon mo Sumeria. Bitim 4,000 yia bifo, ol man Mesopotemia oli raetem evri samting we i hapen long laef blong olgeta long ol ston ya we oli wokem long sofmad mo biaen oli kukum long oven. Plante long ol ston ya oli stap kasem tede. Oli soemaot klia se ol man oli stat raetemdaon ol samting longlongtaem bifo.
Hem i Intres Bigwan Long Ol Buk
I luk olsem we Chester Beatty i intres long fasin blong ol man we oli gat gudhan blong flasem ol buk we oli wokem. Hem i hivimap plante taosen buk blong jos mo plante narafala buk tu, wetem sam kopi blong Koran we ol man blong wokem olgeta oli flasemgud. Wan man blong raetem ol buk i talem se Chester Beatty i “laekem tumas raeting blong ol man Arab we i stretgud mo i naes, . . . mo hem i glad tumas blong luk fasin blong olgeta blong yusum gol, silva, mo sam narafala ston we oli gat kala, blong flasem raeting blong olgeta.”
Chester Beatty i laekem tumas grin ston ya we oli kolem jade. Plante handred yia bifo long taem blong hem, ston ya i pulum tingting blong sam hedgavman blong Jaena tu. Oli ting se ston ya i sas moa i bitim olgeta narafala ston, mo i bitim gol tu. Ol haeman ya oli givim wok long samfala we oli gat gudhan blong katem ston, blong oli katem ol bigbigfala pis jade oli kam tintin olsem pepa. Biaen, ol man we oli gat gudhan blong dro, oli fulumap ol pepa ya wetem ol naesfala raeting mo pija we oli flasem long gol. Long rod ya oli wokem sam buk we oli naes moa i bitim olgeta narafala buk we man i wokem samtaem. Long olgeta ples blong wol ol man oli save long ol buk ya we Chester Beatty i hivimap.
Ol Sas Hanraet Blong Baebol
Ol man we oli laekem Baebol oli ting se beswan samting we Chester Beatty i hivimap, hemia ol olfala hanraet blong Baebol. Ol hanraet ya we oli flasemgud ol raeting blong hem oli soemaot olsem wanem ol man we oli mekem ol kopi ya oli gat gudhan blong raet mo oli gat longfala tingting tu. Ol buk we oli prentem wetem mesin oli soem gudhan mo save we ol man bifo oli gat blong wokem mo prentem ol buk. Wan buk we i soem samting ya, hemia Biblia Latina we Anton Koberger i prentem long Nuremberg long yia 1479. Man ya i stap laef long semtaem we Johannes Gutenberg i laef, mo wan man i talem se hem i “wan long ol faswan man blong prentem buk we i wok strong mo i beswan long wok ya.”
Wan spesel hanraet long Laebri blong Chester Beatty, hemia wan hanraet long wan strong pepa we oli kolem vellum. Wan man Siria we i gat big save, nem blong hem Ephraem, i mekem hanraet ya afta long yia 300. Ephraem i raetem bakegen plante tok blong wan hanraet we man ya Tatian i wokem afta long yia 100, nem blong hanraet ya Diatessaron. Hanraet ya i joenem ol fo Gospel long saed blong laef blong Jisas Kraes oli kam wan stori we ol haf blong hem oli joengud. Biaen, sam man blong raetem buk oli tokbaot Diatessaron, be sore tumas, i no gat wan kopi blong hem i stap tede. Sam man blong hae save we oli laef afta long yia 1800 oli ting se maet hanraet ya i neva bin stap. Be, long 1956, Chester Beatty i faenem wan prapa hanraet blong Ephraem we i tokbaot Diatessaron blong Tatian. Samting ya i givim moa pruf se Baebol i tru mo se ol tok blong hem oli stret.
Ol Sas Hanraet Long Papyrus
Chester Beatty i hivimap plante hanraet we oli mekem long wan pepa we oli wokem long gras ya papyrus. Sam long ol hanraet ya oli long saed blong Baebol, sam oli blong defren samting. Oli faenem bitim 50 olfala buk we oli wokem long pepa ya papyrus bifo long yia 300 K.T. Sam long olgeta ya oli faenem long ol ples blong doti long draeples long Ijip. Oli faenem olgeta long ol bigbigfala hip pepa ya we ol man oli bin sakem plante handred yia bifo. Plante long ol hanraet ya oli brobrok olbaot, ale oli fulumap ol smosmol pis papyrus ya long ol bokis, blong oli salem olgeta long ol man. Charles Horton we i lukaot long haf blong laebri blong Chester Beatty we oli kolem Ol Samting We Oli Kam Long Wes, i talem se: “Ol man we oli kam blong pem ol hanraet ya, oli pusum han blong olgeta nomo long ol bokis ya mo oli karemaot pepa we oli luk se i bigwan moa long ol narawan mo we i gat plante raeting lelebet long hem.”
Charles Horton i gohed se: “Samting we i mekem Chester Beatty i sapraes moa i bitim ol narafala samting we hem i faenem” hemia ol olfala buk blong Baebol we sam long olgeta ya “oli ol faswan kopi blong Oltesteman mo Niutesteman we ol faswan Kristin oli yusum.” Sipos ol man we oli bin salem ol buk ya oli save se oli sas we i sas, ating bambae oli terterem olgeta long ol smosmol pis mo salem olgeta long ol defdefren man. Be Chester Beatty i laki, ale hem i pem bighaf blong olgeta. ?Ol buk ya oli rili spesel? Masta Frederic Kenyon i talem se ol buk ya “oli moa impoten” i bitim ol narafala hanraet we oli faenem afta we Tischendorf i faenem Codex Sinaiticus long yia 1844.
Ol man oli ting se ol buk ya oli blong ol yia 100 K.T. kasem 300 K.T. Long ol buk blong Oltesteman we oli stap long Grik Septuagin Baebol, i gat tu kopi blong Jenesis. Frederick Kenyon i talem se tufala buk ya oli impoten tumas, “from we i gat wan smol haf nomo blong buk [blong Jenesis] long hanraet blong Vaticanus mo Sinaiticus” we oli raetem long strong pepa ya vellum afta long yia 300. Long tri long ol olfala buk ya we oli faenem, i gat sam buk blong Grik haf blong Baebol (Niutesteman). Long faswan long trifala ya i gat bighaf blong ol fo Gospel wetem plante haf blong buk blong Ol Wok tu. Long sekenwan wetem sam moa pej we Chester Beatty i faenem biaen bakegen, i gat klosap olgeta leta we aposol Pol i raetem wetem leta blong hem long ol man Hibru tu. Long namba tri buk i gat haf (33 pesen) blong buk blong Revelesen. Frederick Kenyon i talem se, “yumi bilif strong se yumi save trastem ol tok blong Niutesteman we i kam kasem yumi tede. Be [ol buk ya we oli wokem long papyrus] oli olsem samting we yumi save luk wetem prapa ae blong yumi, we i mekem bilif ya blong yumi i strong moa yet.”
Ol hanraet blong Baebol long papyrus we Chester Beatty i hivimap, oli soem se maet bifo long yia 100 K.T., ol faswan Kristin oli stat yusum ol buk long ples blong ol skrol we i hadwok blong karem. Ol hanraet long papyrus oli soem tu se plante taem ol man blong mekem ol kopi blong ol hanraet oli yusum ol pej blong papyrus we narafala i raet long hem finis, from we i no gat plante pepa long taem ya. Wan hanraet blong sam long ol faswan Kristin i soem samting ya. I luk olsem we oli raetem haf blong Gospel blong Jon “long wan buk we ol pikinini long skul oli bin raetem ol matematik long Grik long hem.”
Ol hanraet ya long papyrus oli no naes tumas, be oli sas we i sas. Olgeta oli samting we yumi save luk, we oli soemaot stat blong Kristin skul. Charles Horton i talem se: “Long ples ya, stret long fored blong yumi, yumi save luk ol buk we sam grup blong ol faswan Kristin oli bin yusum, ol buk we oli tinghae tumas long olgeta.” (Ol Proveb 2:4, 5) Sipos yu yu gat janis blong visitim Laebri blong Chester Beatty blong lukluk ol gudgudfala samting ya, i sua se bambae yu sapraes mo yu haremgud tu.
[Tok blong pija long pej 31]
Pija we man Japan ya Katsushika Hokusai i wokem wetem wan wud we oli yusum olsem stam
[Tok blong pija long pej 31]
“Biblia Latina” i wan long ol faswan Baebol we oli prentem long mesin
[Tok blong pija long pej 31]
Toktok blong Ephraem long saed blong “Diatessaron” blong Tatian i givim moa pruf se Baebol i tru
[Tok blong pija long pej 31]
Chester Beatty P45 i wan long olgeta hanraet ya long wol we oli olfala moa long ol narawan. Long hanraet ya i gat bighaf blong ol fo Gospel wetem plante haf blong Ol Wok
[Foto Credit Line blong pija long pej 29]
Reproduced by kind permission of The Trustees of the Chester Beatty Library, Dublin
[Foto Credit Line blong pija long pej 31]
All images: Reproduced by kind permission of The Trustees of the Chester Beatty Library, Dublin