Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

Lukaot Long Ol Kastom We God i No Laekem

Lukaot Long Ol Kastom We God i No Laekem

Lukaot Long Ol Kastom We God i No Laekem

LONG yad blong wan haos long Afrika, aninit long bigfala san, i gat wan bokis blong dedman i open i stap. Ol man oli stap wokbaot pas long bokis ya blong krae from dedman ya. Wan olfala man i stop, i bendaon klosap long fes blong dedman ya, tufala ae blong hem i fulap long sore. Hem i talem se: “?From wanem yu yu no talem long mi se bambae yu aot? ?From wanem yu lego mi olsemia? ?Naoia we yu gobak, bambae yu gohed blong givhan long mi no nogat?”

Long wan narafala ples long Afrika, wan pikinini i bon. I tabu blong ol man oli kam luk pikinini ya. Afta we sam dei i pas, bambae oli jes karem pikinini ya i kam afsaed blong ol man oli save lukluk hem, mo bambae oli mekem lafet blong putum nem blong hem.

Long tingting blong sam man, i narakaen blong toktok long wan dedman mo blong haedem wan pikinini we i jes bon. Be long sam kantri, wan strong bilif i gat paoa long tingting blong ol man mo fasin we oli mekem long man we i ded mo pikinini we i bon. Bilif ya, hemia se ol dedman oli no rili ded, be oli laef samples yet mo oli save ol samting we i stap hapen.

Ol man ya oli bilif strong long samting ya, mekem se plante kastom we oli folem long evri haf blong laef blong olgeta oli stanap long bilif ya. Olsem nao, plante milian man oli bilif se ol impoten haf blong laef blong olgeta​—taem oli bon, taem oli yangfala, taem oli mared, taem oli gat pikinini, mo taem oli ded—​oli ol haf blong wan rod we i tekem olgeta oli go long ples we spirit blong ol olfala blong olgeta i stap long hem. Oli bilif se long ples ya, dedman i save gat paoa yet long laef blong olgeta we hem i livim finis. Laef blong hem i stap gohed nomo taem hem i bon bakegen mo bakegen.

Blong mekem se dedman i no gat trabol taem i stap pastru long ol jenis ya, ol man oli folem plante kastom. Ol kastom ya oli stanap long tingting ya se taem man i ded wan haf blong hem i laef i stap. Ol trufala Kristin oli no folem ol kastom we oli joen wetem bilif ya. ?From wanem?

?Olsem Wanem Long Ol Dedman?

Baebol i talem klia se ol dedman oli olsem wanem, i se: “Ol man we oli laef yet oli save se bambae oli ded, be ol man we oli ded finis oli no moa save wan samting. . . . Ol fasin blong olgeta we oli laekem tumas ol man, no oli no laekem olgeta nating oli agens long olgeta, no oli jalus tumas long olgeta, be taem oli ded, ol samting ya oli lus wetem olgeta. . . . I no gat wok, mo tingting, mo save, mo waes long Hom blong ol Dedman [beregraon], mo hemia nao ples we bambae yumi go long hem.” (Prija 9:​5, 6, 10) Longtaem finis i kam, ol man we oli mekem wosip long trufala God, oli tinghae long stamba trutok ya blong Baebol. Oli kasem save se i no gat wan haf blong man we i stap laef olwe. (Esikel 18:4, NW ) Oli save tu se i no gat spirit blong dedman. (Ol Sam 146:4) Long taem bifo, Jeova i givim wan strong loa long ol man blong hem se oli mas stap longwe long ol kastom mo lafet we oli joen wetem bilif ya se dedman i save ol samting we i stap hapen mo i save gat paoa long ol man we oli laef.​—Dutronome 14:1; 18:​9-​13; Aesea 8:19, 20.

Ol faswan Kristin tu oli no joen long wan kastom no lafet we i stanap long giaman tijing ya. (2 Korin 6:​15-17) Tede, ol Witnes blong Jeova, nating se oli wanem kala, wanem laen, no oli gruap long wanem kalja, be oli sakemaot ol tingting mo kastom we oli joen wetem giaman tijing ya se wan haf blong dedman i stap laef samples.

?Wanem i save givhan long ol Kristin taem oli mas tekem disisen blong folem wan kastom no nogat? Yumi mas tingbaot sipos kastom ya i joen wetem wan tijing we i no stap long Baebol, olsem bilif ya se spirit blong dedman i save gat paoa long laef blong ol man. Mo tu, yumi mas tingbaot sipos ol narafala man we oli save ol bilif mo tijing blong ol Witnes blong Jeova, bambae oli harem nogud taem oli luk we yumi folem kastom ya no yumi mekem lafet. Wetem ol poen ya long tingting blong yumi, bambae yumi tokbaot tu haf blong laef we plante kastom oli joen long tufala​—hemia taem pikinini i bon mo taem man i ded.

Taem Pikinini i Bon Mo Lafet Blong Putum Nem Blong Hem

Plante kastom we ol man oli folem taem pikinini i bon, oli stret nomo. Be long sam ples ol man oli ting se taem pikinini i bon, hemia spirit blong wan dedman we i kambak blong joen wetem ol man long wol bakegen. Long ol ples olsem, ol trufala Kristin oli mas lukaotgud. Long sam ples long Afrika, ol man oli no tekem pikinini i go afsaed long haos mo oli no putum nem blong hem gogo wan stret dei we oli makemaot finis. Dei ya i no sem mak long evri ples, be oltaem oli makem dei ya wetem wan lafet blong putum nem blong pikinini ya. Taem oli mekem lafet ya, oli karem pikinini i kam afsaed mo oli soemaot hem long ol famle mo ol fren. Nao oli talemaot nem blong pikinini ya.

Wan buk (Ghana​—Understanding the People and Their Culture) i tokbaot mining blong kastom ya, i se: “Taem pikinini i bon go kasem we hem i gat seven dei blong hem, ol man oli ting se hem i wan ‘visita’ nomo, hem i stap lego ples blong ol spirit blong kam long wol ya. . . . Klosap oltaem, oli no karem pikinini ya i kam afsaed long haos long ol dei ya, mo i tabu blong ol man we oli no famle oli go luk hem.”

?From wanem oli wet sam dei bifo we oli mekem lafet blong putum nem blong pikinini? Wan narafala buk (Ghana in Retrospect) i talem se: “Ol man oli ting se long namba eit dei, pikinini i jes kam wan man blong wol ya. Bifo long taem ya, hem i stap yet long narafala ples we hem i kamaot long hem.” Buk ya i gohed se: “Taem oli putum nem blong pikinini, samting ya nao i mekem hem i kam man blong wol ya. Sipos pikinini i siksik mo i luk olsem se bambae hem i ded, papa mama blong hem i no save putum nem blong hem gogo tufala i sua se bambae hem i laef. . . . Taswe, ol man oli ting se kastom ya blong karem pikinini i kam afsaed long haos, we i blong mekem hem i kam wan man blong wol ya, hem i save mekem se pikinini ya mo papa mama blong hem tu i gat wan gudfala laef long fiuja. Lafet ya nao i karem pikinini ya i kam joen long wol blong ol man blong i kampani wetem olgeta.”

Klosap oltaem wan olfala long famle i bos long lafet ya. Lafet ya i no sem mak long evri ples. Long plante ples oli kafsaedem wan spesel dring blong givim i go long ol spirit blong ol olfala, oli prea long ol spirit ya blong talem tangkiu from we pikinini ya i no kasem trabol taem i stap kamtru long olgeta, mo oli mekem sam narafala kastom tu.

Bigfala samting long lafet ya, hemia taem oli talemaot nem blong pikinini. I tru se papa mama nao i mas putum nem blong pikinini blong tufala, be plante taem ol narafala famle oli pulum tufala blong putum wan nem we olgeta nomo oli jusum. Sam nem oli gat wan mining long lanwis, olsem “hem i go mo i kambak,” “nambatu taem we Mama i kam,” mo “Papa i kambak bakegen.” Sam narafala nem oli blong blokem spirit blong ol dedman blong oli no tekem pikinini ya i gobak long ples blong olgeta.

I no rong blong soemaot glad taem wan pikinini i bon. Maet papa mama blong pikinini ya i putum nem blong wan fren no famle long hem, no maet tufala i jusum wan nem we i soemaot samting we i bin hapen taem pikinini i bon no ples we hem i bon long hem. Ol kastom ya oli oraet nomo. Mo tu, i stap long wanwan papa mama blong tekem disisen wetaem stret bambae tufala i putum nem blong pikinini. Be ol Kristin oli wantem mekem God i glad, taswe oli mas lukaotgud se kastom no lafet we oli mekem i no givim tingting long ol narafala se pikinini we i jes bon i wan “visita” nomo we i aot long ples blong ol spirit i kam joen long ol man long wol ya.

Mo tu, ating ol man long vilej oli tingbaot lafet ya blong putum nem blong pikinini olsem wan impoten kastom we i givhan long pikinini blong kam long wol ya. Taswe, ol Kristin oli mas skelemgud tingting blong ol narafala long bisnes ya, mo oli mas lukaotgud blong no mekem samting we i givim rong tingting long ol man we oli no folem Kristin bilif. Tingbaot sipos wan Kristin famle i no tekem pikinini i go afsaed gogo oli mekem lafet blong putum nem blong hem. ?Ol man raonabaot bambae oli gat wanem tingting? ?Mo sipos mining blong nem we oli putum long pikinini ya i no laenap wetem ol trutok blong Baebol we oli stap tijim ol narafala long hem, bambae ol man oli tingting olsem wanem?

Taswe, taem ol Kristin oli jusum nem we bambae oli putum long pikinini blong olgeta, mo stret taem we bambae oli putum nem ya, oli mas tingbaot blong ‘leftemap nem blong God long olgeta samting we oli mekem.’ Long rod ya, oli no save mekem narafala i foldaon. (1 Korin 10:31-​33) Ol Kristin oli no ‘livim loa we God i givim, blong oli go folem ol kastom’ we oli rili blong ona long ol dedman. Ol Kristin oli ona nomo long God ya we i laef, Jeova, mo oli leftemap nem blong hem nomo.​—Mak 7:​9, 13.

Aot Long Ded Blong Kam Long Laef

Plante man oli tingbaot taem we man i ded, mo taem we pikinini i bon, olsem ol jenis long laef blong olgeta. Man we i ded i aot long wol blong yumi, i go stap long ples blong spirit blong ol dedman. Plante oli ting se ol spirit ya blong ol olfala blong olgeta oli gat paoa blong panisim olgeta no blong givim blesing long olgeta. Taswe, sipos oli no mekem ol kastom blong berem dedman, oli ting se ol spirit ya bambae oli kros. Bilif ya i stamba blong plante samting we ol man oli mekem taem oli berem dedman.

Blong mekem se ol spirit ya oli no kros, ol man oli mekem plante defren samting taem oli berem dedman. Long sam ples oli krakrae bitim mak mo singaot strong long fored blong dedman, mo long sam narafala ples oli mekem lafet mo oli danis wetem bigfala glad afta we oli berem dedman. Long plante ples, ol man oli kakae bigwan, oli dring gogo oli drong, oli laodem miusik, mo oli danis. Oli ting se taem ya blong berem dedman i impoten tumas. Taswe ol famle we oli pua tumas, be bambae oli traehad blong faenem mane blong “berem dedman,” nating se i hadwok long olgeta mo bambae oli gat kaon from.

Long olgeta yia we oli pas, ol Witnes blong Jeova oli talemaot klia ol kastom blong berem dedman we oli no laenap wetem Baebol. * Long ol kastom ya i gat, fasin blong wekap fulnaet wetem dedbodi, mekem rere wan spesel dring blong givim i go long ol spirit blong dedman, toktok wetem dedman mo askem sam samting long hem, ol lafet blong namba 10, 30 no 100 dei, mo sam narafala kastom we oli stanap long bilif ya se wan haf blong dedman i laef i stap. Ol kastom ya we oli no givim ona long God nating, oli “doti” long fes blong Hem, oli “blong giaman nomo,” mo oli stanap long kastom blong man, i no long trutok blong Baebol.​—Aesea 52:11; Kolosi 2:8.

Taem Yumi Harem Se Yumi Mas Folem Kastom

Samfala oli faenem i had blong lego ol kastom ya, antap moa long ol kantri we ol man oli ting se yumi mas ona long dedman. From we ol Witnes blong Jeova oli no folem ol kastom ya, plante man oli lukrabis long olgeta, samfala oli talem se ol Witnes oli no laekem ol narafala man mo oli no gat respek long dedman. Ol strong tok olsem i mekem se samfala oli fraet blong stap defren, nating se oli savegud ol trutok blong Baebol. (1 Pita 3:​14) Samfala oli ting se ol kastom ya oli haf blong kalja blong olgeta, ale oli no save lego olgeta fulwan. Sam narafala oli ting se sipos oli no folem ol kastom ya, maet oli mekem se ol man long vilej oli kros, nao bambae oli girap agensem ol man blong God.

I tru se yumi no wantem mekem narafala man i harem nogud blong nating nomo. Be Baebol i givim woning se sipos yumi stanap strong long trutok, ol man blong wol we oli stap longwe long God oli mas agensem yumi. (Jon 15:18, 19; 2 Timoti 3:​12; 1 Jon 5:​19) Yumi wantem stanap strong long trutok, mo yumi save se yumi mas defren long ol man we oli stap long tudak long saed blong spirit. (Malakae 3:​18; Galesia 6:​12) Setan i traem pulum Jisas blong mekem samting we God i no laekem, be Jisas i stanap strong. Yumi tu yumi save stanap strong taem ol narafala oli traem pulum yumi blong mekem samting we God i no laekem. (Matiu 4:​3-7) Ol trufala Kristin oli no fraet long tingting blong ol narafala man. Oli wantem nomo blong mekem Jeova God i glad mo givim ona long God ya blong trutok. Oli mekem samting ya taem oli stanap strong long ol tok blong Baebol long saed blong klin wosip mo taem oli no letem ol narafala oli pulum olgeta blong brekem tok ya.​—Ol Proveb 29:25; Ol Wok 5:​29.

Stret Tingting Long Dedman i Givim Ona Long Jeova

Yumi evriwan, yumi harem nogud mo yumi krae taem wan man we yumi laekem hem tumas i ded. (Jon 11:33, 35) Gudfala rod mo stret rod blong soemaot lav long man ya, i blong tingbaot hem, mo blong berem hem long fasin we i soemaot respek. Ol Witnes blong Jeova tu oli harem nogud taem wan famle no fren blong olgeta i ded. Be oli no joen long ol kastom we God i no laekem blong traem winim filing ya blong harem nogud. I no isi long ol Witnes blong stap longwe long ol kastom ya, mowas taem oli gruap long wan ples we ol man oli fraet bigwan long ol dedman. Maet i hadwok long yumi blong holem stret tingting taem yumi harem nogud tumas from wan famle no fren we i ded. Nating se i olsem, ol trufala Kristin oli kasem paoa long Jeova we hem i “stamba blong fasin blong givhan,” mo oli haremgud long lav we ol Kristin brata sista blong olgeta oli soemaot. (2 Korin 1:​3, 4) Oli bilif strong se, nating we ol dedman oli no save wan samting be God i stap tingbaot olgeta, mo wan dei bambae hem i mekem olgeta oli laef bakegen. Taswe oli no fraet blong lego ol kastom blong berem dedman we oli no laenap wetem tijing ya blong laef bakegen mo we oli no stret blong ol Kristin oli folem.

?Olsem wanem? ?Yu yu glad we Jeova i singaot yu finis ‘blong yu aot long tudak, yu kam long gudfala laet blong hem’? (1 Pita 2:9) Nating se yumi haremgud from wan pikinini we i bon, no yumi harem nogud from wan man we i ded, be i gud se oltaem yumi holem strong tingting blong mekem samting we i stret. Bigfala lav we yumi gat long Jeova God i mas pulum yumi blong ‘holem fasin blong man blong delaet oltaem long laef blong yumi.’ I gud yumi neva letem ol kastom we oli no laenap wetem trufala Kristin bilif mo we God i no laekem, oli pulum yumi blong kam doti long fes blong hem.​—Efesas 5:8.

[Futnot]

^ Plis ridim smol buk ya Speret Blong Ol Dedman​—?Oli Save Halpem Yu No Spolem Yu? ?Oli Rili Stap? mo The Road to Everlasting Life​—Have You Found It? we ol Witnes blong Jeova oli wokem.