Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

Ol Mennonite Oli Traem Faenem Trutok Blong Baebol

Ol Mennonite Oli Traem Faenem Trutok Blong Baebol

Ol Mennonite Oli Traem Faenem Trutok Blong Baebol

LONG wan moning long Novemba 2000, sam misinari blong ol Witnes blong Jeova oli lukluk i go afsaed long smol haos blong olgeta long Bolivia. Oli luk wan grup blong ol man mo woman we oli stap stanap long get, klos blong olgeta i no flas nating, mo i luk olsem we oli fraet. Taem ol misinari oli openem get, faswan tok we ol visita ya oli talem, hemia: “Mifala i wantem faenem trutok blong Baebol.” Olgeta ya oli ol Mennonite. Ol man oli putum ol ovarol, ol woman oli kavremap klos blong olgeta wetem wan kaliko we i dak kala, mo oli stap toktok tugeta long wan lanwis blong Jemani. Oli fraet we oli fraet. Oli stap lukluk raon blong luk sipos wan man i stap folem olgeta. Nating se i olsem, taem oli stap klaem lada blong go long haos, wan yangfala man i talem se: “Mi mi wantem save ol man we oli yusum nem blong God.”

Insaed long haos, ol misinari oli welkamem olgeta mo givim kolwota blong oli dring, nao oli no moa fraet tumas. Oli aot long wan vilej blong ol fama we i stap longwe long taon, oli wokbaot i kam folem longfala rod ya. Blong sikis yia oli bin kasem Wajtaoa tru long postofis. Oli askem se: “Mifala i bin ridim se bambae i gat paradaes long wol. ?Samting ya i rili tru?” Ol Witnes oli soem ansa blong kwestin ya long Baebol. (Aesea 11:9; Luk 23:43; 2 Pita 3:​7, 13; Revelesen 21:​3, 4) Wan long olgeta i talem long ol narafala se: “!Yufala i luk! I rili tru. Bambae i gat paradaes long wol ya.” Sam long olgeta oli taltalem se: “Ating yumi faenem trutok.”

?Hu ya ol Mennonite? ?Wanem bilif blong olgeta? Blong ansa long tufala kwestin ya, yumi mas tingting i gobak long ol yia afta long 1500.

?Hu Ya Ol Mennonite?

Afta long yia 1500, ol man oli wokem plante Baebol long ol lanwis blong Yurop. Samting ya i mekem we plante man oli wantem stadi Baebol. Martin Luther mo sam narafala oli no agri long plante tijing blong Katolik Jos. Oli statem ol Protestan jos, be olgeta tu oli holemtaet plante fasin we Baebol i agensem. Wan fasin we bighaf blong ol Protestan skul oli holemtaet, hemia baptaes blong ol bebi. Be, i gat samfala we oli traehad blong faenem trutok blong Baebol, ale olgeta ya oli luksave se man we i wantem joen long Kristin kongregesen, hem i mas mekem wan desisen we i stanap long stret save, bifo we hem i baptaes. (Matiu 28:​19, 20) Samfala we oli kasem save long samting ya, oli gat strong tingting blong prij, ale oli stat wokbaot i go long ol taon mo vilej, blong tijim ol man long saed blong Baebol, mo blong baptaesem olgeta. From samting ya, ol man oli singaot olgeta se ol Anabaptist, we i min se “baptaesem man bakegen.”

Wan man we i lukluk i go long bilif blong ol Anabaptist blong traem faenem trutok, hemia Menno Simons. Hem i wan pris blong Katolik, we i stap long vilej blong Witmarsum, long not blong kantri ya Netelan. Long yia 1536, hem i lego jos fulwan, mo ol haeman blong jos oli stap lukaotem hem olbaot blong holem hem. Long yia 1542, hedgavman blong Rom, Charles 5, i promes blong givim mane ya 100 guilder long man we i holem Menno. Be Menno i gohed, i pulum ol Anabaptist blong oli joen olsem ol kongregesen. I no longtaem, ol man oli singaot long Menno mo olgeta we oli biaen long hem se ol Mennonite.

Ol Mennonite Tede

Sloslo, plante taosen Mennonite oli aot long Wes Yurop oli go stap long Not Amerika, from we ol man oli stap ronem mo kilim olgeta. Long Amerika, oli gat janis blong gohed blong traem faenem trutok, mo blong talemaot bilif blong olgeta long ol narafala. Be strong tingting blong ol olfala blong olgeta blong stadi dip long Baebol mo prij long ol man, i lus. Bighaf blong olgeta oli holemtaet sam tijing we oli agensem Baebol, olsem Triniti, sol we i no save ded samtaem, mo helfaea. (Prija 9:5; Esikel 18:​4, NW; Mak 12:29) Tede, ol misinari blong ol Mennonite oli yusum bighaf blong taem blong olgeta blong karem meresin i go long ol man, mo blong givhan long ol man long ol narafala rod, i bitim we oli talemaot gud nius.

Tede, maet i gat samwe long 1,300,000 Mennonite long 65 kantri. Nating se oli plante, be oli sore we oli no gat wan tingting nomo, olsem we Menno Simons i sore long samting ya plante handred yia bifo. Long Wol Wo Wan, oli gat ol defdefren tingting long saed blong ol faet we oli kamaot long wol, ale samting ya i mekem se oli seraot bigwan. Plante long olgeta long Not Amerika oli no joen long ami, from we samting ya i agensem Baebol. Be buk ya, An Introduction to Mennonite History, i talem se: “Afta long yia 1914, fasin blong ol Mennonite bifo blong no joen long ami, i olsem wan memori nomo blong ol Mennonite long Wes Yurop.” Tede, sam grup blong ol Mennonite oli tekem ol fasin blong wol. Sam narafala grup oli defren. Oli fasem klos blong olgeta yet wetem ol smosmol huk we oli wokem long waea, i bitim we oli yusum ol baten, mo oli bilif tu se ol man oli no mas katem mustas blong olgeta.

Sam grup blong ol Mennonite oli gat strong tingting yet blong no joen wetem ol man blong wol. Ale gavman i letem olgeta oli mekem vilej blong olgeta long ol ples farawe long ol narafala man. Olsem nao, long Bolivia, samwe long 38,000 Mennonite oli stap long ol wanwan vilej longwe long ol narafala, mo ol vilej ya oli folem ol defdefren rul. Long sam vilej, i tabu blong oli gat wan trak, oli save yusum hos mo kat nomo. Long sam vilej, oli putum tabu long radio, televisin, mo miusik. Long sam vilej bakegen, i tabu blong oli lanem lanwis blong kantri we oli stap long hem. Wan man we i stap long wan vilej olsem, i talem se: “Ol prija oli no letem mifala i lanem lanwis blong Spen. Olsem nao, oli save holem mifala i stap aninit long han blong olgeta.” Plante Mennonite oli harem se oli no fri nating, mo oli fraet oltaem se bambae ol lida blong olgeta oli sakemaot olgeta long skul blong olgeta​—hemia wan samting we i nogud tumas long tingting blong man we i neva laef afsaed long grup ya.

Planem Sid Blong Trutok

Wan Mennonite fama we i stap long wan vilej olsem, nem blong hem Johann, hem i luk wan Wajtaoa long haos blong wan narafala fama. Fastaem, Johann mo famle blong hem oli bin stap long Kanada, ale oli aot long Kanada oli go long Meksiko, mo biaen oli go long Bolivia. Oltaem Johann i stap lukaot help blong faenem trutok blong Baebol. Ale, hem i askem long narafala fama ya sipos hem i save karem Wajtaoa ya blong ridim.

Wan dei, Johann i karem ol kakae blong garen i go long taon blong i salem, nao hem i luk wan Witnes we i stap givimaot Wajtaoa long ol man long ples blong maket. Johann i go luk woman ya, nao hem i sanem Johann i go luk wan misinari we i toktok lanwis blong Jemani. Misinari ya i stat sanem Wajtaoa long lanwis blong Jemani, i go oltaem long Johann. Johann i stadi gud long olgeta, mo i pasem olgeta oli go long ol wanwan famle long vilej, gogo ol Wajtaoa ya oli brobrok olbaot. Sam samtaem, sam famle oli kam wanples mo oli stadi long Wajtaoa go kasem medel naet. Oli jekem olgeta vas long Wajtaoa wetem Baebol blong olgeta. Ale Johann i luksave se ol Witnes blong Jeova oli stap joengud long olgeta ples blong wol blong mekem wok blong God. Bifo we Johann i ded, hem i talem long woman blong hem mo ol pikinini blong hem se: “Oltaem yufala i mas ridim Wajtaoa. Bambae hem i halpem yufala blong kasem save long Baebol.”

Sam famle blong Johann oli stat toktok wetem ol man we oli stap klosap long olgeta, long saed blong ol samting we oli stap lanem long Baebol. Oli talem se: “God bambae i no spolem graon ya. Bambae hem i mekem wol i kam wan paradaes. Mo God i no stap mekem ol man oli harem nogud long wan faea long hel.” Kwiktaem nomo, ol lida blong jos oli harem nius blong ol storian olsem, ale oli talem long famle blong Johann se sipos oli no stop blong tokbaot ol samting ya, bambae oli sakemaot olgeta. Biaen, famle ya i stap toktok smol from fasin blong ol elda blong Mennonite we oli stap mekem i strong tumas long olgeta. Nao wan yangfala man blong olgeta i girap i talem stret se: “Mi mi no save from wanem yumi stap tokbaot ol elda blong jos ya. Yumi evriwan i save wanem skul i tru, be yumi no tekem aksin nating.” Ol tok ya i kasemgud hat blong papa blong yangfala ya. I no longtaem biaen, ten long famle ya oli mekem sikret wokbaot ya we yumi tokbaot long stat blong stori ya, blong faenem ol Witnes blong Jeova, ale oli kamtru long haos blong ol misinari.

Long nekis dei, ol misinari oli go visitim ol niufala fren blong olgeta. Trak blong ol misinari nomo i ron long rod blong vilej, i no gat narafala trak. Taem oli ron i go pas long ol hos mo kat, oli lukluk ol man blong vilej ya wetem wan tingting we plante kwestin i stap long hem, mo olgeta tu oli lukluk ol misinari long sem fasin. I no longtaem ol misinari oli stap sidaon wetem ten Mennonite, we oli kamaot long tu famle.

Long dei ya, oli tekem fo aoa blong stadi japta 1 long buk ya, Save Blong Lidim Yu Long Laef We i No Save Finis. * Long evri paragraf, ol fama ya oli bin faenem sam moa vas blong Baebol we oli no stap long buk, mo oli wantem save sipos ol vas ya oli laenap wetem save we oli stap lanem. Taem ol misinari oli askem kwestin long ol paragraf, oli mas wet sam minit blong kasem ansa, from we ol fama oli storian tugeta fastaem long wan lanwis blong Jemani, nao biaen wan long olgeta i talemaot ansa blong olgeta long lanwis blong Spen. Hemia wan dei we ol misinari oli no save fogetem. Be trabol i stap klosap. Smoltaem biaen, ol fama ya oli fesem ol traem, olsem Menno Simons i bin fesem klosap faef handred yia bifo, taem hem tu i wantem faenem trutok blong Baebol.

Kasem Traem From Trutok

Sam dei i pas nao ol elda blong jos oli kam long haos blong famle blong Johann. Oli wantem mekem famle ya i fraet, oli se: “Mifala i harem nius se ol Witnes blong Jeova oli bin kam luk yufala. Yufala i mas talem olgeta blong oli no moa kambak. Mo sipos yufala i no givim ol buk blong olgeta long mifala blong mifala i bonem long faea, bambae mifala i sakemaot yufala.” Traem ya i bigwan we i bigwan long famle ya from we oli bin mekem wan Baebol stadi nomo wetem ol Witnes.

Wan papa i talem long ol elda ya se: “Mifala i no save mekem olsem yufala i talem. Olgeta ya oli kam blong tijim mifala long Baebol.” ?Ol elda oli talem wanem? !Oli sakemaot olgeta from we oli stadi Baebol! Hemia wan nogud samting we i spolem olgeta bigwan. Faktri blong wokem jis long vilej ya, i no moa sanem hos mo kat i go long haos blong wan famle blong karem melek we oli stap salem i go long faktri ya. Hemia i mekem se famle ya i no moa gat rod blong winim mane. Papa blong wan narafala famle i lusum wok blong hem. Wan narafala papa i go long stoa blong pem sam samting, be oli no letem hem i kam insaed long stoa. Mo gel blong hem we i gat ten yia, skul i sakemaot hem. Ol man we oli stap klosap long haos blong wan yangfala man mo woman, oli kam blong tekemaot woman ya, from we oli talem se hem i no moa save stap wetem man ya we oli sakemaot finis. Nating se ol famle ya oli kasem ol bigfala trabol olsem, be oli gohed nomo blong stadi Baebol blong traem faenem trutok.

Ol misinari oli gohed blong mekem longfala trip evri wik blong stadi Baebol wetem olgeta. !Ol famle ya oli kasem bigfala paoa from ol stadi ya! Sam memba blong ol famle ya oli ron tu aoa long kat we hos i pulum, blong kam long ol stadi ya. Samting we i tajem filing blong evriwan, hemia taem ol famle ya oli askem long ol misinari blong oli prea. Long ol vilej blong ol Mennonite, i tabu blong oli prea wetem bigfala voes. Hemia i min se oli neva bin harem wan man i prea. Wota i kam fulap long ae blong olgeta. Mo tingbaot olsem wanem oli sapraes bigwan, taem ol misinari oli karem wan tep mo kaset i kam. I tabu blong oli plei miusik long vilej blong olgeta. Oli glad tumas blong lesin long ol naesfala miusik blong Kingdom Melodies, ale oli talem se bambae oli singim ol singsing blong Kingdom afta long evri stadi. Nating se oli glad olsem, be kwestin i stap se: ?Bambae oli naf blong stanap strong tru long bigfala fasin agens ya?

Oli Faenem Ol Trufala Brata We Oli Lavem Olgeta

From we ol man blong vilej oli no wantem olgeta, olgeta nomo oli stat blong wokem jis. Ol misinari oli givhan long olgeta blong faenem ol man we oli wantem pem jis blong olgeta. Wan man long Not Amerika we i wan Witnes blong longtaem, hem i gruap long wan vilej blong ol Mennonite long Saot Amerika. Nius i kasem hem long saed blong trabol we ol famle ya oli fesem. Hem i wantem tumas blong halpem olgeta. Wan wik biaen, hem i tekem plen i go long Bolivia blong luk olgeta. Hem i leftemap tingting blong olgeta bigwan long saed blong spirit, mo antap long samting ya, hem i halpem olgeta blong pem wan trak blong oli save go long ol miting long Haos Kingdom, mo blong oli save karem ol kakae blong garen i go long maket.

Wan memba blong wan famle i talem se: “Mifala i faenem i had afta we oli sakemaot mifala. Taem mifala i go long Haos Kingdom, fes blong mifala i nogud. Be taem mifala i kambak, mifala i glad we i glad.” Yes, ol Witnes oli luksave hadtaem we oli stap fesem, mo oli givhan bigwan long olgeta. Samfala oli lanem lanwis blong Jemani, mo sam Witnes blong Yurop we oli toktok lanwis blong Jemani, oli kam long Bolivia blong givhan blong mekem ol Kristin miting long lanwis blong Jemani. I no longtaem biaen, 14 we oli bin stap long vilej blong ol Mennonite oli joen long wok blong talemaot gud nius blong Kingdom long ol narafala.

Long Oktoba 12, 2001, hemia i no wan yia yet afta we oli bin go long haos blong ol misinari, 11 long olgeta ya we fastaem oli Anabaptist oli baptaes bakegen, be seken baptaes ya i blong soemaot se oli givim laef blong olgeta i go long Jeova. Afta, sam moa oli tekem desisen blong baptaes. Wan long olgeta i talem se: “Naoia, we mifala i kasem save long trutok blong Baebol, mifala i gat filing olsem ol slef we oli jes kamfri.” Narafala i talem se: “Plante Mennonite oli stap toktok smol se i no gat lav long grup blong olgeta. Be ol Witnes blong Jeova oli rili intres long ol Kristin brata sista blong olgeta. Mi mi harem se mi stap sef taem mi stap wetem olgeta.” Sipos yu yu stap traem blong kasem save moa long trutok blong Baebol, ating yu tu bambae yu fesem sam trabol. Be sipos yu askem Jeova blong givhan long yu, mo yu gat bilif mo fasin blong no fraet olsem ol famle ya, bambae yu tu yu save faenem trutok mo yu save glad tumas.

[Futnot]

^ Ol Witnes blong Jeova oli wokem buk ya.

[Tok blong pija long pej 25]

Oli glad tumas blong kasem ol buk we oli eksplenem Baebol long lanwis blong Jemani

[Tok blong pija long pej 26]

Bifo, i tabu blong oli plei miusik, be naoia oli singsing long en blong evri Baebol stadi