Wan Pruf We i Soemaot Lav, Bilif, Mo Fasin Obei
Wan Pruf We i Soemaot Lav, Bilif, Mo Fasin Obei
LONG Mei 16, 2005, long Wajtaoa Fam long Wallkill, New York, i no gat klaod long skae, mo ples i kolkol smol. Bifo we i brok delaet, smosmol ren i foldaon. Taem san i girap, hem i saen long ol smosmol drop wota long ol gras mo flaoa, i mekem olgeta oli luk naes tumas. Wan mama dakdak wetem eit smol pikinini blong hem oli swim long smol lek ya we wota blong hem i no mufmuv nating. Ol visita oli sapraes long ples ya we i naes tumas. Oli toktok long voes we i daon nomo, i olsem se oli no wantem mekem wan noes blong spolem pis blong naesfala ples ya.
Ol visita ya oli ol Witnes blong Jeova. Oli aot long 48 kantri oli kam. Be oli no kam blong lukluk ples nomo. Oli wantem tumas blong lukluk ol wok we i stap gohed insaed long wan bigfala haos brikis we kala blong hem i red. Hemia wan niufala haos we oli jes wokem long Betel blong Yunaeted Stet long Wallkill. Taem ol visita oli go insaed, oli sapraes bakegen. Be insaed long haos ya, ples i no kwaet olsem afsaed.
Ol visita oli stanap long wan floa we i antap, nao oli lukluk i kamdaon long ol bigfala mesin. Simen floa blong haos ya we i saengud, i bigwan olsem naen futbol fil. Mo faef bigbigfala mesin oli stanap long floa ya. Yes, long ples ya oli printim ol Baebol, ol buk, mo ol magasin. Ol bigbigfala rol blong pepa we wanwan long olgeta i hevi olsem 1,700 kilo, oli tantanem olsem ol wil blong ol bigfala kameong we oli spid. Wan rol blong pepa we longfala blong hem i 23 kilometa, mesin i yusum long 25 minit nomo. Long ol minit ya, mesin i putum ing long pepa ya, i mekem ing ya i drae, mo i mekem se pepa ya i kam kolkol blong narafala mesin i save benem. Taem mesin i printim magasin finis, hem i putum i go long wan bigfala strap we i antap. Strap ya i karem ol magasin oli go long wan narafala ples, we ol katon oli stap rere blong ol magasin oli go insaed long olgeta mo oli goaot long ol kongregesen. Sam narafala mesin oli stap wok spid blong printim ol defdefren haf blong ol buk. Afta we oli printim, oli putumgud olgeta i stap long wan ples we oli save stakemap olgeta go kasem siling. Oli stap long ples ya gogo kasem taem
we sam narafala mesin bambae oli joenem ol haf ya oli kam ol buk. Ol wok ya i hapen kwik mo i rongud. Kompiuta nomo i bos long ol mesin we oli mekem wok ya.Nao ol visita oli aot long rum we ol bigfala mesin ya oli stap long hem, oli go long narafala rum we i gat ol mesin blong joenem ol haf blong ol buk mo putum kava long olgeta. Long ples ya, long wan dei, ol mesin oli save wokem 50,000 buk, maet ol buk no ol Baebol we kava blong olgeta i strong. Ol mesin ya oli putum ol haf blong ol buk ya long stret oda, oli fasem olgeta blong oli kam ol wanwan buk, mo oli katemgud ol saed blong ol buk ya. Afta, oli putum kava long olgeta. Nao ol buk ya oli stap long ol hip we wanwan long olgeta i naf long wan katon, ale ol katon oli kam kavremap ol buk ya mo fulumap olgeta insaed. Nao ol mesin oli skojem mo putum adres long ol katon ya, mo oli stakemap olgeta long ol plang we oli slip daon long floa. Sam narafala mesin oli wokem ol buk we kava blong olgeta i sofsof, mo oli fulumap olgeta long ol katon tu. Ol mesin olsem oli naf blong wokem 100,000 buk evri dei. Long haos ya i gat fulap mesin—ol enjin, ol bigfala strap we oli karem ol buk oli go long ol narafala mesin, ol wil we oli tantanem, mo ol jen we oli goraon wetem sam wil—olgeta samting ya oli wok long wan spid we ol man oli sapraes long hem, blong printim ol buk we oli givim save long saed blong Baebol.
Yumi rili sapraes long ol mesin long faktri ya, we fasin blong olgeta blong wok i soemaot bigfala waes we man i gat blong wokem ol niufala samting. Oli spid we oli spid, ol enjin oli mekem ol wanwan wok blong olgeta long stret taem nomo olsem wan gudfala hanwaj we i no save mestem taem, mo ol mesin ya oli niuwan nomo we oli wokem olgeta folem ol save we man i jes kasem. Biaen, bambae yumi luk olsem wanem faktri ya i olsem wan pruf blong lav, bilif, mo fasin obei we ol man blong God oli gat. ?Be faktri blong printim ol buk we i stap fastaem long Brooklyn, New York, from wanem oli muvum i go long Wallkill?
Wan bigfala risen, i blong mekem se ol wok blong printim mo sanemaot ol buk mo magasin i stap long wan ples nomo, olsem nao, i mekem evri samting i moa isi. Plante yia finis, faktri blong printim mo sanemaot ol buk i stap long Brooklyn, mo faktri blong printim mo sanemaot ol magasin i stap long Wallkill. Sipos olgeta wok ya oli stap long wan ples nomo, bambae oli save daonem namba blong ol wokman, mo tu, bambae oli yusum moagud ol presen mane we i blong givhan long wok blong God long olgeta ples blong wol. Mo tu, ol mesin blong printim ol buk long Brooklyn oli stap kam olfala. Taswe, oli oda long tu niufala mesin blong Jemani, nem blong tufala se MAN Roland Lithoman. Antap long ol samting ya, faktri long Brooklyn i smol, i no naf long tufala niufala mesin ya.
Jeova i Givhan Long Wok Ya
Risen blong printim ol buk mo magasin, i blong mekem gud nius blong Kingdom blong God i goaot long ol man. Stat long taem bifo kasem naoia, i klia se Jeova i blesem wok ya. Long yia 1879 go kasem yia 1922, ol Witnes oli pem ol man blong wol nomo blong printim ol buk mo magasin blong olgeta. Long yia 1922, oli rentem wan haos we i gat sikis stori blong hem long 18 Concord Rod long Brooklyn, mo oli pem wan mesin blong printim ol buk. Long taem ya, samfala oli ting se ol Witnes oli no naf blong mekem bigfala wok ya.
Wan man we i ting se ol Witnes oli no naf, hemia presiden blong kampani we i stap printim plante buk blong ol Witnes long taem ya. Hem i kam lukluk faktri long Concord Rod, nao i talem se: “Yufala i gat ol nambawan mesin blong printim ol buk, be i no gat wan long yufala we i save olsem wanem blong yusum olgeta. Long sikis manis, ples ya bambae i brokdaon, ol mesin bambae oli stap nating nomo. Bambae yufala i luksave se ol man we oli mas printim ol buk blong yufala, hemia ol man we oli bin mekem wok ya kam kasem naoia. Olgeta ya nao oli savegud wok ya mo olsem wanem blong yusum ol mesin olsem.”
Brata we i lukaot long faktri blong ol Witnes long taem ya, Robert J. Martin, hem i talem se: “Tok blong man ya i stret nomo, be hem i fogetem wan bigfala samting: Masta i stap givhan long mifala. . . . Ale, i no longtaem, mifala i stap wokem ol buk.” Long ol 80
yia biaen long taem ya, ol Witnes blong Jeova oli printim plante bilian buk mo magasin long ol prapa mesin blong olgeta nomo.Long Oktoba 5, 2002, long miting we Watch Tower Bible and Tract Society of Pennsylvania i mekem evri yia, oli talemaot se Hed Kampani i agri blong muvum wok blong printim ol buk we oli mekem long hed ofis blong Yunaeted Stet, i go long Wallkill. Oli talemaot se oli oda finis long tu niufala mesin, mo bambae tufala i kam long Februari 2004. Hemia i min se i gat 15 manis nomo i stap blong ol brata oli mekem plan mo wokem wan niufala haos we i naf long tufala mesin ya. Afta we oli kasem tufala mesin ya, bambae oli gat naen manis nomo blong setemap wan niufala faktri blong joenem ol haf blong ol buk mo putum kava long olgeta, wetem wan ples blong sanemaot ol buk oli go long ol kongregesen. Ating samfala we oli harem ol plan ya, oli ting se ol man oli no naf blong mekem bigfala wok ya long smol taem olsem—i luk olsem se wok ya i bigwan tumas. Be ol brata oli gat strong tingting se, sipos Jeova i blesem wok ya, bambae oli finisim long stret taem.
“Glad Blong Wok Tugeta Wetem Wan Tingting”
Ol brata oli save se ol man blong Jeova bambae oli glad blong yusum taem mo paoa blong olgeta blong givhan, ale oli statem projek ya. (Ol Sam 110:3) Ol brata long Betel we oli save wok ya blong bildim haos, oli no plante, ale oli mas singaot sam narafala bakegen. Bitim 1,000 brata mo sista blong Yunaeted Stet mo Kanada we oli gat save long wok ya, oli kam olsem ol volontia, samfala oli kam blong wan wik nomo, samfala oli kam longtaem moa, maet tri manis olsem. Oli singaot sam narafala tu, hemia ol intenasnal wokman mo volontia we oli go bildim ol haos wosip long ol defren ples long wol. Sam Rijonel Bilding Komiti tu oli givhan bigwan.
Plante long ol volontia we oli kam blong wok long projek ya long Wallkill, oli mas spenem bigfala mane blong mekem longfala trip i kam, mo oli rere blong lusum taem long prapa wok blong olgeta blong winim mane mo kam mekem volontia wok ya. Be nating, oli glad nomo blong lego ol samting ya. Ol memba blong Betel famle tu oli gat janis blong soemaot se oli wantem givhan long projek ya. Oli mekem samting ya taem oli wok had blong rerem ol ples blong slip, mo kakae blong ol volontia ya. Long olgeta memba blong Betel famle long Brooklyn, Patterson, mo Wallkill, i gat 535 we oli volontia blong wok long projek ya evri Sarede, hemia antap long ol wok long Betel we oli mekem long ol dei blong wik. Bigfala gladhat we ol man blong God oli gat blong mekem impoten wok ya, i kamaot nomo from we Jeova i stap givhan long projek ya.
Samfala oli givim mane blong halpem wok ya. Ol brata oli kasem wan leta long smol gel ya Abby we i gat naen yia. Hem i se: “Mi talem bigfala tangkiu long yufala from ol wok we yufala i mekem blong printim ol nambawan buk. Maet bambae mi kam luk yufala i no longtaem. !Papa i talem se nekis yia! Bambae mi werem baj blong mi blong yufala i luksave mi. !Mi sanem 20 dola blong pem niufala mesin blong printim ol buk! Hemia smol mane we papa mama i givim long mi, be mi mi wantem givim long yufala, ol brata.”
Wan sista i raetem se: “Plis akseptem ol hat ya we mi somap olsem wan presen blong yufala. Mi wantem se ol hat ya oli go long ol wokman long Wallkill. Weta ripot i talem se koltaem long yia ya bambae i bitim
mak. Mi no save sipos bambae i tru. Be mi save se ol brata mo sista long Wallkill bambae oli mekem plante wok afsaed, mo mi no wantem se hed blong olgeta i kolkol. Mi no gat save blong bildim haos, be mi save somap. Taswe mi mekemap tingting blong mi blong yusum save ya blong givim samting we mi mi naf blong mekem.” !Sista ya i sanem 106 hat wetem leta ya!Wok ya i finis long stret taem blong hem. John Larson, we hem i lukaot long wok blong printim ol buk mo magasin, i talem se: “Evriwan oli glad blong wok tugeta wetem wan tingting. I klia nomo se Jeova i stap blesem wok ya. Wok ya i spid nomo. Mi tingbaot we long Mei 2003 mi stanap long sofmad, mi stap lukluk ol brata we oli stap putum fandesen blong haos ya. I no wan yia biaen, mi stanap long sem ples bakegen, be mi stap lukluk wan mesin blong printim buk we i stap wok.”
Dediketem Haos Ya i Go Long Jeova
Long Mande, Mei 16, 2005, i gat wan spesel miting blong dediketem niufala faktri ya blong printim ol buk wetem tri niufala haos blong slip, oli go long Jeova. Ol brata oli yusum vidio blong mekem se program i go kasem Betel long Patterson, Brooklyn, mo Kanada, ale olgeta tu oli lukluk miting ya. I gat 6,049 man evriwan oli haremgud blong joen long miting ya. Jeaman, hemia Theodore Jaracz, wan memba blong Hed Kampani blong ol Witnes blong Jeova. Hem i givim wan sot tok blong talemaot histri blong wok blong printim ol buk mo magasin. Tufala memba blong Branj Komiti, John Larson mo John Kikot, tufala i askem kwestin long samfala mo soemaot video kaset blong tingtingbak long wok blong bildim haos ya mo wok blong printim ol buk mo magasin long ol yia we oli pas. John Barr blong Hed Kampani i givim laswan tok blong dediketem niufala faktri ya wetem tri niufala haos blong slip, oli go long Jeova God.
Long nekis wik blong hem, olgeta we oli wok long Betel long Patterson mo Brooklyn oli gat janis blong kam luk niufala faktri ya. I gat 5,920 man evriwan we oli kam long wik ya.
?Wanem Tingting Blong Yumi Long Faktri Ya?
Long tok blong Brata Barr, hem i mekem ol man oli tingbaot se nating we faktri ya i naes mo
i bigwan, be i no ol mesin we oli impoten. Ol man nao oli impoten. Ol buk mo magasin we yumi printim, oli gat bigfala paoa long laef blong ol man.!Wanwan long tufala niufala mesin ya oli save printim wan milian smosmol pepa long wan aoa! Be wan smol pepa olsem i save jenisim laef blong wan man. Tingbaot wanem i hapen long Saot Afrika long 1921. Wan grup blong ol wokman oli stap fiksimap ol aean we tren i ron long hem. Wan long ol man ya, nem blong hem Christiaan, i luk wan smol pepa we i fas aninit long wan aean. Hemia wan pepa blong ol Witnes. Christiaan i ridim pepa ya mo i intres bigwan long hem. Hem i ron i go luk man ya we i maredem gel blong hem, i talem wetem glad se: “!E, tede mi faenem trutok!” Smoltaem biaen, tufala i raet i go long ofis blong ol Witnes blong kasem moa save. Ofis blong Saot Afrika i sanem sam buk long tufala. Ale tufala i stadi long Baebol wetem help blong ol buk ya, tufala i tekem baptaes, mo tufala i serem trutok blong Baebol wetem ol narafala. Frut we i kamaot se, plante man oli kasem trutok. Jes afta long yia 1990, i gat bitim wan handred pikinini mo smol bubu blong tufala we oli Witnes blong Jeova. !Olgeta samting ya i kamaot from wan smol pepa nomo we wan man i faenem long rod blong tren!
Brata Barr i talem se, ol buk mo magasin we yumi printim, oli pulum ol man blong oli bilif long trutok, oli mekem bilif i stap strong, oli pusum ol man ya blong wok strong moa, mo oli mekem ol man blong Jeova oli joengud olsem wan brata nomo. !Samting we i moa impoten, se ol buk ya we yumi evriwan i stap givimaot, oli leftemap nem blong God blong yumi, Jeova!
?Wanem Tingting Blong Jeova Long Faktri Ya?
Brata Barr i askem long ol man long miting ya blong traem tingbaot olsem wanem Jeova i luk faktri ya. I tru se Jeova i no nidim faktri ya. !Hem i save mekem se ol ston nomo oli talemaot gud nius! (Luk 19:40) Mo tu, Jeova i no sapraes long ol mesin long faktri ya, se oli bigwan olsem wanem, oli mekem ol defdefren wok, oli spid, mo oli mekemgud wok blong olgeta, nogat. !Tingbaot! !Jeova i wokem olgeta samting long heven mo wol! (Ol Sam 147:10, 11) Jeova i save plante rod blong printim ol buk we oli moagud long hemia, plante rod we ol man oli no naf yet blong wokem, mo plante rod we oli no faenemaot yet tu. ?Ale, Jeova i ting se wanem nao i impoten moa? Taem hem i luk faktri ya, hem i tingbaot fasin blong ol man blong hem, se oli gat lav, bilif, mo oli obei.
Brata Barr i yusum wan ekampol blong lav. Sipos wan gel i kukum wan kek blong papa mama blong hem, i sua se tufala i mas glad. Yes, nomata se kek ya i gud no i nogud, be samting we papa mama ya i glad long hem, se pikinini blong tufala i lavem tufala, mo i soemaot lav ya tru long samting we hem i mekem blong tufala. Sem mak nao, taem Jeova i luk niufala faktri ya, hem i no luk haos ya mo ol mesin long hem nomo. Be hem i tingbaot we haos ya i soemaot lav we ol man blong hem oli gat long nem blong hem.—Hibrus 6:10.
Long saed blong Noa, Jeova i luk sip we hem i wokem olsem wan pruf se Noa i gat bilif. Long sem fasin, hem i luk faktri ya olsem wan pruf se ol man blong hem oli gat bilif. ?Bilif long wanem? Noa i bilif se tok we Jeova i talem long hem bambae i kamtru. Yumi bilif se yumi stap long ol las dei, mo se gud nius i moa impoten i bitim olgeta narafala nius we i stap goaot long ol man blong wol. Ol man oli mas harem gud nius ya. Yumi save se tok blong Baebol i save sevem laef blong ol man.—Rom 10:13, 14.
Mo tu, ating Jeova i luk faktri ya olsem wan pruf se yumi stap obei long hem. Yumi save se hem i wantem we yumi talemaot gud nius long olgeta ples blong wol bifo we en i kam. (Matiu 24:14) Faktri ya wetem ol narafala faktri blong printim buk long sam narafala kantri blong wol, oli givhan bigwan blong mekem wok ya blong talemaot gud nius.
Yes, lav, bilif, mo fasin obei blong ol man blong Jeova taem oli givim mane, bildim faktri ya, mo wok long ol mesin ya, oli soemaot se oli glad blong wok tugeta wetem wan tingting. Ol man blong Jeova long evri ples blong wol oli gat semfala fasin ya taem oli wok strong blong talemaot trutok long ol man we oli glad blong lesin.
[Bokis/Foto blong pija long pej 11]
WOK BLONG PRINTIM OL BUK I KAM BIGWAN MOA LONG YUNAETED STET
1920: Faswan mesin we oli kolem rotary, blong printim ol magasin long 35 Myrtle Rod, Brooklyn.
1922: Oli muvum faktri i go long stori haos long 18 Concord Rod. Long ples ya oli printim ol buk tu.
1927: Oli muvum faktri i go long wan niufala haos long 117 Adams Rod.
1949: Oli wokem wan niufala haos we i gat naen stori blong hem, hemia i dabolem saes blong faktri.
1956: Oli bildim wan niufala haos long 77 Sands Rod we i dabolem bakegen saes blong faktri long Adams Rod.
1967: Oli bildim wan haos we i gat ten stori blong hem, hemia i mekem se oli save joenem ol haos blong printim ol buk, nao faktri i ten taem moa bigwan i bitim faswan haos.
1973: Oli bildim wan narafala faktri long Wallkill, hemia blong printim ol magasin.
2004: Olgeta wok blong printim ol buk mo ol magasin mo blong sanem olgeta oli goaot long ol kongregesen long Yunaeted Stet, i muv i go long Wallkill.