?From wanem tede i gat plante defren translesen o versen blong Baebol? ?Ol niufala Baebol ya oli givhan long yu o i had blong yu kasemsave long olgeta? Sipos yu save olsem wanem ol Baebol oli stat, bae yu savegud weswan blong yusum.

Be fastaem i gud blong save se, ?hu i raetem faswan Baebol, mo wetaem?

Baebol i gat tu haf blong hem. Faswan haf i gat 39 buk we “ol tabu tok blong [God]” i stap long hem. (Rom 3:2) God i givim tok blong hem long sam man blong hem bifo, blong oli raetem ol buk ya. I tekem longtaem blong raetem ol buk ya, samwe 1,100 yia olsem. Oli stat blong raetem olgeta long yia 1513 Bifo Kraes kasem samtaem afta long yia 443 Bifo Kraes. Oli raetem ol buk ya long lanwis Hibru, taswe yumi singaot faswan haf ya se Hibru Haf Blong Baebol, we yumi singaot tu se Oltesteman.

Seken haf blong Baebol i gat 27 buk, we olgeta tu oli “tok blong God.” (1 Tesalonaeka 2:13) God i givim tok blong hem long ol disaepol blong Jisas blong oli raetem ol buk ya. Oli stat blong raetem ol buk ya long yia 41 Kristin Taem kasem yia 98  Kristin Taem. So i tekem samwe 60 yia nomo blong oli raetem sekem haf blong Baebol. Oli raetem ol buk ya long lanwis Grik, taswe yumi singaot seken haf ya se Grik Haf Blong Baebol, we i yumi singaot tu se Niutesteman.

Biaen, ol 66 buk ya evriwan oli kam wan ful Baebol, mo oli ol mesej blong God we i go long olgeta man. ?Be from wanem i gat sam moa translesen blong Baebol? I gat tri impoten risen.

• Blong ol man oli save ridim Baebol long prapa lanwis blong olgeta.

• Blong tekemaot ol mastik we ol man we oli kopi Baebol oli mekem, mo putumbak ol tok we i stap long faswan Baebol.

• Blong yusum ol toktok we yumi yusum tede.

 Traem luk olsem wanem oli mekem samting ya long tu olfala translesen blong Baebol.

Samwe 300 yia bifo long taem blong Jisas, sam man Jiu we oli gat hae save oli stat blong transletem Hibru Haf Blong Baebol i go long lanwis Grik. Mo oli putum nem blong Baebol ya se Grik Septuagint. Be, ?from wanem oli mekem Baebol ya? Blong givhan long ol man Jiu we oli save toktok lanwis Grik nomo, blong oli save kasemsave “ol tabu tok blong Baebol.”—2 Timoti 3:15.

Baebol ya Septuagint i givhan tu long plante milian man we oli no man Jiu be oli toktok lanwis Grik, blong oli save samting we Baebol i tijim. ?Olsem wanem Baebol ya i givhan long olgeta? Profesa ya W. F. Howard i talem se, “Baebol ya i kam wan Baebol blong Kristin skul, mo ol misinari blong olgeta oli yusum Baebol ya blong ‘pruvum se Jisas i Mesaea.’” (Ol Wok 17:3, 4; 20:20) Wan man blong stadi Baebol, F. F. Bruce i talem se hemia nao wan risen from wanem plante man Jiu oli “no moa intres long Septuagint Baebol.”

Taem ol disaepol blong Jisas oli raetem finisim Grik Haf Blong Baebol, oli joenem wetem Hibru Haf blong Septuagint Baebol, mo hemia nao ful Baebol we yumi gat tede.

Samwe 300 yia afta we we oli wokem finisim Baebol ya, wan man blong stadi long ol skul, Jerome, i wokem wan Baebol long lanwis Latin, we nem blong hem Latin Vulgate. Be long taem ya i gat sam Baebol finis long lanwis Latin, ?so from wanem i nidim wan niuwan bakegen? Buk ya The International Standard Bible Encyclopedia i talem se, Jerome i wantem stretem “ol toktok we i no stret, ol mastik we man i save luk klia nomo, mo i stretem sam toktok we oli ademap mo i putumbak ol toktok we oli tekemaot.”

Jerome i stretem plante long ol mastik ya. !Be biaen, ol lida blong skul oli mekem wan bigfala mastik! !Blong plante yia, oli talemaot se ol man oli mas yusum Baebol ya Latin Vulgate nomo! Be Baebol ya Vulgate i no givhan long evri man blong oli kasemsave long Baebol, from we long taem ya, plante man oli no save lanwis Latin nating.

Tede, ol man oli gohed blong mekem sam moa niufala Baebol. Wan long ol Baebol ya we ol man oli savegud, hemia, Syriac Peshitta. Long ol yia 1300, ol man oli traehad blong wokem Baebol ya bakegen, blong givhan long evri man we oli toktok lanwis Syriac.

Long Inglan long en blong ol yia 1300, Jon Wycliffe i stat blong tanem Baebol i go long Inglis, wan lanwis we evri man ples blong hem oli kasemsave long hem. Smol taem afta long taem ya, wan masin blong printim ol buk we Johannes Gutenberg i mekem, i givhan long ol man we oli stap tanem Baebol blong oli wokem mo sanemaot ol niufala Baebol long plante defren lanwis we ol man oli stap yusum long Yurop.

From we i gat plante niufala Baebol long Inglis, sam man oli stap askem sipos i rili nidim blong gohed blong mekem ol niufala Baebol bakegen long Inglis. Be wan pasta blong Inglan, Jon Lewis, we i laef long ol yia 1700, i raetem se: “Lanwis i kam olfala, mo i gat sam toktok we man i no moa kasemsave long olgeta, taswe i nidim we ol man oli lukluk bakegen long ol olfala translesen blong Baebol, blong tanem olgeta i go long ol Lanwis we ol man oli stap yusum tede mo oli kasemsave long hem.”

Naoia, ol man blong stadi long Baebol oli save lukluk bakegen long ol olfala translesen blong Baebol, from we oli kasemsave klia moa long ol lanwis we Baebol i stap long hem bifo, mo tu, oli gat ol olfala hanraet blong Baebol we ol man oli faenem i no longtaem i pas. Hemia i givhan long olgeta blong oli save stret tok we i stap long faswan Baebol we oli wokem.

Taswe i gud tumas se yumi gat ol niufala Baebol. Nating se i olsem, i gat sam Baebol we yumi mas lukaotgud long olgeta. Be sipos ol man we oli wokem ol Baebol ya oli lavem God, wok we oli mekem i save kam wan bigfala blesing long yumi.