1, 2. ?Wanem profet tok we i stap kamtru long ol man blong Jehova tede?

I GAT wan ogenaesesen long fulwol we ol man blong hem oli lavem Jehova mo oli wantem mekem wok blong hem. Ol man ya hemia ol Witnes blong Jehova. Jehova i stap lidim olgeta wetem tabu spirit blong hem, nating se olgeta tu oli mekem mastik. I gud yumi luk sam long ol blesing we oli kasem.

² Long yia 1914, i no gat plante man we oli wosipim Jehova. Be Jehova i blesem wok blong prij. Taswe, plante milian man oli lanem trutok mo oli kam ol Witnes blong hem. Jehova i talemaot se ol man blong hem bambae oli kam plante. Hem i talem se: “Ol famle blong yufala we oli smol moa, mo oli daon moa long ol narafala famle, be olgeta we bambae oli kamaot biaen long ol famle olsem, bambae oli olsem ol man blong kantri we i strong we i strong, we ol man blong hem oli plante tumas. Long stret taem blong hem, bambae mi mi mekem samting ya i kamtru kwiktaem nomo. Mi mi Hae God, mo hemia tok blong mi.” (Aesea 60:22) Tede, yumi luk se profet tok ya i stap kamtru. Ol man blong Jehova oli olsem wan bigfala  neson. Namba blong ol man blong Jehova long fulwol, i plante moa i bitim populesen blong plante kantri.

3. ?Olsem wanem ol man blong God oli soemaot se oli lavem ol narafala?

³ Long ol las dei ya, Jehova i givhan long ol man blong hem blong oli lavlavem olgeta. “God i stamba blong fasin ya blong lavem man,” mo ol man blong hem oli traehad blong folem fasin ya. (1 Jon 4:8) Jisas i talem long ol man blong hem se oli ‘mas lavlavem olgeta.’ Mo tu, hem i talem long olgeta se: “Nao from we yufala i stap lavlavem yufala, bambae olgeta man oli luksave se yufala i man blong mi.” (Jon 13:34, 35) Long ol yia we oli pas, taem ol kantri oli go long faet, ol man blong Jehova oli no joen long ol faet ya, mo hemia i soemaot se oli lavem narafala. Eksampol, long Wol Wo Tu, i gat samwe long 55 milian man oli ded. Be ol man blong Jehova oli no kilim wan man nating long faet ya. (Ridim Maeka 4:1, 3.) Hemia i mekem se olgeta oli no gat fol from ded blong ol man.—Ol Wok 20:26.

4. ?From wanem yumi sapraes blong luk se namba blong ol man blong Jehova i stap kam antap?

⁴ Nating se bigfala enemi ya Setan i stap yet, be namba blong ol man blong God i stap kam antap. Setan “i rabis god blong wol ya.” (2 Korin 4:4) Hem i yusum ol man blong politik, televisin mo Intenet, blong traem stopem wok blong prij. Be hem i no win. Hem i save se hem i gat smol taem nomo i stap yet, taswe hem i traehad oltaem blong spolem yumi.—Revelesen 12:12.

5. ?From wanem samtaem ol narafala oli save mekem yumi harem nogud? (Yu luk pija long stat blong stadi.)

⁵ Ol man blong God oli lanem se i impoten tumas we oli lavem God mo ol narafala man. Jisas i talem se: “‘Yu mas lavem Hae God ya we i God blong yu long olgeta hat blong yu, mo long olgeta laef blong yu, mo long olgeta tingting blong yu.’ Hemia nao loa ya we i hae moa long ol narafala loa, mo i nambawan blong folem. Mo narawan, we klosap i sem mak long hem, i talem se, ‘Yu mas lavem ol man we oli stap raonabaot long yu, yu mas mekem i gud long olgeta, olsem we yu stap mekem i gud long yu.’” (Matiu 22:35-39) Be, Baebol i talem se yumi evriwan i sinman. (Ridim Rom 5:12, 19.) Taswe, samtaem samfala long kongregesen oli save talem, no mekem wan samting we i mekem yumi harem nogud. Sipos samting olsem i hapen, ?bambae yumi mekem wanem? ?Bambae yumi gohed blong lavem Jehova? ?Bambae yumi gohed blong holemstrong long hem mo ol man blong hem? Baebol i tokbaot sam man blong God we oli talem no mekem sam samting we i mekem ol narafala oli harem nogud. I gud yumi luk samting we yumi save lanem long stori blong olgeta.

6. ?Ilae i mekem wanem long tufala boe blong hem, mo wanem samting i kamaot from?

⁶ Eksampol, Ilae i hae pris blong Isrel, be tufala boe blong hem, oli no obei long ol loa blong Jehova. Baebol i talem se: “Tufala pikinini blong pris ya Ilae, tufala i pris, be tufala i stap mekem ol fasin we i no stret. Tufala i no tinghevi nating long Hae God.” (1 Samuel 2:12) Ilae i save se tufala i stap mekem ol rabis samting, be hem i no stretem tufala. Ale, Jehova i panisim trifala. Mo biaen, hem i no moa letem ol man we oli kamaot biaen long Ilae oli mekem wok blong hae pris. (1 Samuel 3:10-14) Sipos yu stap long taem ya mo yu luk we Ilae i no  stretem tufala boe blong hem, ?bambae tingting blong yu i foldaon? ?Bambae bilif blong yu i slak, nao yu stop blong mekem wok blong Jehova?

7. ?Wanem bigfala sin we Deved i mekem? ?Jehova i mekem wanem long Deved?

⁷ Deved i gat ol gudfala fasin, taswe Jehova i lavem hem tumas. (1 Samuel 13:13, 14; Ol Wok 13:22) Be Deved i mekem wan rabis samting. Taem Uria i stap long faet, Deved i slip wetem Batseba we hem i woman blong Uria, mo woman ya i gat bel. Deved i wantem haedem samting ya. Ale, hem i talem long Uria blong gobak long haos blong hem blong slip wetem Batseba. Nao taem pikinini ya i bon, bambae ol man oli ting se hem i pikinini blong Uria. Be Uria i no wantem gobak. Taswe, Deved i meksua se Uria i mas ded long faet. Biaen, Deved mo famle blong hem oli harem nogud bigwan from bigfala sin we hem i mekem. (2 Samuel 12:9-12) Be Jehova i sore long hem mo i fogivim hem. Hem i save se Deved i wantem mekem samting we i stret. (1 King 9:4) Sipos yu stap long taem ya, ?bambae yu gat wanem tingting long samting we Deved i mekem? ?Bambae yu no moa mekem wok blong Jehova?

8. (1) ?Olsem wanem aposol Pita, i no mekem samting we hem i talem? (2) Nating se Pita i mestem, ?from wanem Jehova i gohed blong yusum hem?

⁸ Wan narafala eksampol hemia Pita. Jisas i jusum hem blong i kam wan aposol, be samtaem hem i talem no mekem sam samting we i no stret. Pita i talem se bambae hem i no save lego Jisas nating sipos ol narafala oli lego Jisas. (Mak 14:27-31, 50) Be afta we oli holem Jisas, olgeta aposol oli ronwe long hem mo Pita tu i ronwe. Biaen, Pita i giaman tri taem se hem i no save Jisas.  (Mak 14:53, 54, 66-72) Pita i harem nogud tumas from samting we hem i mekem, ale Jehova i fogivim hem mo i gohed blong yusum hem. Sipos yu yu wan long ol disaepol ya mo yu save samting we Pita i mekem, ?bambae yu gohed blong trastem Jehova?

9. ?From wanem yu gat strong tingting se oltaem God bambae i mekem samting we i stret?

⁹ Ol eksampol ya oli soemaot se, sam man blong Jehova oli mekem sam rabis samting we oli mekem ol narafala oli harem nogud. Sipos wan samting olsem i hapen tede, ?bambae yu mekem wanem? ?Bambae yu no moa go long ol miting, mo yu lego Jehova mo ol man blong hem? ?No bambae yu luksave se Jehova i gat sore, mo hem i stap wet se man we i mekem i no stret bambae i tanem tingting blong hem? Be samtaem wan man we i mekem wan bigfala sin, i no wantem tanem tingting blong hem. Long taem olsem, ?yu yu gat strong tingting se Jehova i save problem ya mo bambae i stretem long stret taem? Maet Jehova i save mekem se kongregesen i putumaot man ya. ?Olsem wanem? ?Yu yu bilif se oltaem bambae Jehova i mekem samting we i stret?

10. ?Jisas i mekem wanem taem Judas Iskariot mo Pita tufala i mekem mastik?

¹⁰ Baebol i tokbaot plante man we oli holemstrong long Jehova mo ol man blong hem, nating se samfala oli mekem bigfala mastik. Jisas i soemaot beswan eksampol long fasin ya. Afta we hem i prea long Papa blong hem blong wan fulnaet, hem i jusumaot ol twelef aposol blong hem. Be Judas Iskariot, wan long ol aposol blong hem, i letem Jisas i go long han blong ol enemi blong hem. Mo tu, Pita i talem se hem i no save Jisas. (Luk 6:12-16; 22:2-6, 31, 32) Nating se sam long ol aposol oli mekem Jisas i harem nogud, be hem i no blemem Jehova no ol narafala aposol blong hem. Be Jisas i holemstrong long Jehova mo i gohed blong mekem wok blong Jehova. Taswe, Jehova i mekem hem i laef bakegen mo i putumap hem i kam King blong Kingdom long heven.—Matiu 28:7, 18-20.

11. ?Baebol i tokbaot wanem samting we bambae i hapen long ol man blong Jehova tede?

¹¹ Eksampol blong Jisas i tijim yumi blong holemstrong long Jehova mo ol man blong Jehova. Mo yumi wantem mekem olsem, from we yumi luk se Jehova i stap lidim ol man blong hem long ol las dei ya. Hem i stap givhan long olgeta blong oli prij long fulwol, mo olgeta nomo oli stap mekem wok ya. Mo tu, olgeta oli joen gud mo oli glad from we Jehova i stap tijim olgeta. Jehova i tokbaot ol man blong hem se: “Bambae olgeta oli hapi, we oli stap singsing from.”—Aesea 65:14.

12. ?Yumi no mas mekem wanem taem wan i mekem wan mastik?

¹² Yumi glad tumas se Jehova i stap lidim yumi mo i givhan long yumi blong mekem plante gudfala samting. Be ol man blong wol, oli no glad mo oli no gat wan gudfala hop long fiuja. Taswe, i no waes mo i no  stret nating we yumi lego Jehova mo ol man blong hem from we wan long kongregesen i mekem no i talem wan samting we i no stret. Be yumi mas gohed blong holemstrong long Jehova mo mekem samting we hem i wantem. Mo tu, yumi mas lanem blong gat stret tingting mo mekem i gud long ol narafala, taem oli mestem.

13, 14. (1) ?From wanem yumi mas gat longfala tingting taem narafala i mekem i no stret? (2) ?I gud yumi tingbaot wanem promes?

¹³ ?Bambae yu yu mekem wanem sipos wan brata i talem no i mekem wan samting, we i mekem yu yu harem nogud? Baebol i givim advaes ya se: “I nogud yu yu man blong kros kwik. Mo i nogud yu holem kros blong yu i stap longtaem, from we hemia i fasin blong man we i no gat hed.” (Prija 7:9) Yumi evriwan i sinman mo yumi save mestem. Taswe, yumi no mas ting se oltaem ol brata mo sista bambae oli talem no mekem ol samting we i stret. Mo i nogud we yumi gohed blong tingbaot ol mastik we oli mekem. Sipos yumi gat ol tingting olsem, maet bambae yumi no moa harem gud taem yumi stap mekem wok blong Jehova. Mo samting we i moa nogud se, bilif blong yumi i save kam slak mo maet yumi lego ogenaesesen blong Jehova. Nao bambae yumi no moa save mekem wok blong Jehova mo yumi no save laef long niufala wol.

¹⁴ Taswe, ?wanem i save givhan long yumi, blong harem gud oltaem blong mekem wok blong Jehova taem ol narafala oli mekem yumi harem nogud? I gud yu tingbaot oltaem gudfala promes ya we Jehova i talem se: “Olgeta. Bambae mi mi mekem niufala heven mo niufala wol bakegen. Ol samting ya we i hapen bifo, bambae ol man oli no moa save tingbaot stori blong olgeta, bambae i lus olgeta.” (Aesea 65:17; 2 Pita 3:13) Jehova bambae i givim ol blesing ya long yu, sipos yu gohed blong holemstrong long hem.

15. ?Jisas i talem se yumi mas mekem wanem taem ol narafala oli mekem mastik?

¹⁵ I tru, yumi no stap yet long niufala wol. Taswe, sipos wan man i mekem yumi harem nogud, i gud yumi tingting dip long samting we Jehova i wantem yumi blong mekem. Eksampol, Jisas i talem se: “Sipos yufala i stap fogivim ol man we oli stap mekem i nogud long yufala, Papa blong yufala long heven bambae i fogivim yufala tu. Be sipos yufala i no fogivim ol man we oli mekem i nogud long yufala, bambae Papa blong yufala i no save fogivim yufala from ol sin blong yufala.” Mo taem Pita i askem long Jisas sipos i stret we yumi fogivim narafala kasem “seven taem,” Jisas i talem long hem se: “Yu no save fogivim hem seven taem nomo. Yu mas fogivim hem olwe gogo i no save finis.” Jisas i tijim yumi se oltaem yumi mas rere blong fogivim ol narafala.—Matiu 6:14, 15; 18:21, 22.

16. ?Josef i soemaot wanem gudfala eksampol?

 ¹⁶ Eksampol blong Josef i tijim yumi blong mekem i gud long ol narafala, taem oli mekem yumi harem nogud. Josef mo smol brata blong hem, tufala nomo i pikinini blong Jekob mo Rejel. Jekob i gat ten narafala boe, be hem i lavem Josef moa i bitim olgeta evriwan. Hemia i mekem olgeta oli jalus tumas long Josef. Oli no laekem hem nating nao oli salem hem olsem wan slef, mo ol man oli tekem hem i go long Ijip. Afta we plante yia i pas, king blong Ijip i putumap Josef olsem wan haeman we i kam nambatu long hem, from we hem i glad tumas long ol gudfala wok blong Josef. Biaen, ol brata blong Josef oli go long Ijip blong pem sam kakae from we kakae i sot. Taem oli luk Josef, oli no luksave hem be Josef i luksave olgeta. Nating se oli bin mekem i nogud long hem, be hem i no panisim olgeta. Hem i traem olgeta blong luk sipos oli jenisim fasin blong olgeta. Taem Josef i luksave se oli jenisim fasin blong olgeta, hem i talemaot long olgeta se hem i brata blong olgeta, mo hem i mekem i gud long olgeta. Hem i talem se: “I no gat samting blong yufala i fraet long hem. Bambae mi mi stap lukaot long yufala, mo long ol pikinini blong yufala.”—Jenesis 50:21.

17. ?Bambae yu yu mekem wanem taem ol narafala oli mekem mastik?

¹⁷ Yumi mas tingbaot se yumi evriwan i save mestem, hemia i min se yu tu, yu save mekem narafala i harem nogud. Taswe, sipos yu luksave se yu mekem narafala i harem nogud, i gud yu folem advaes blong Baebol. Yu save askem hem blong i fogivim yu mo yu mas mekem pis wetem hem. (Ridim Matiu 5:23, 24.) Yumi laekem taem narafala i fogivim yumi. Taswe yumi mas mekem i sem mak long olgeta. Kolosi 3:13 i talem se: “Yufala i mas givgivhan long yufala, mo taem wan long yufala i gat sam poen agens long narawan, tufala ya i mas fofogivim tufala. Yufala i mas fofogivim yufala, long sem fasin ya we Masta blong yumi i fogivim yumi.” Sipos yumi lavem ol brata mo sista, bambae yumi no gohed blong tingbaot ol mastik blong olgeta. (1 Korin 13:5) Mo sipos yumi fogivim ol narafala, bambae Jehova tu i fogivim yumi. Taswe, taem ol narafala oli mekem mastik, yumi mas mekem i gud long olgeta sem mak olsem we Papa blong yumi Jehova, i stap mekem i gud long yumi.—Ridim Ol Sam 103:12-14.