1-3. (1) Folem Ol Sam 5:4-6, ?wanem tingting blong Jehova long ol rabis fasin? (2) ?From wanem rabis fasin wetem pikinini i agensem “loa blong Kraes”?

JEHOVA GOD i no laekem nating enikaen rabis fasin. (Ridim Ol Sam 5:4-6.) Taswe yumi save se hem i no laekem nating we man i mekem nogud long pikinini long saed blong seks. !Hemia wan fasin we i rabis we i rabis! Yumi ol Witnes blong Jehova, yumi folem fasin blong hem, taswe yumi no laekem nating we man i mekem i nogud long pikinini. Mo sipos fasin ya i kamaot insaed long kongregesen, yumi tekem aksen kwiktaem.—Rom 12:9; Hib. 12:15, 16.

² !Enikaen fasin blong mekem i nogud long pikinini i agensem “loa blong Kraes”! (Gal. 6:2) ?From wanem yumi talem olsem? Long las stadi, yumi lanem se loa blong Kraes hemia ol samting we Jisas i talem mo i mekem. Loa ya i stanap long lav mo i pulum man blong mekem i stret. Ol tru Kristin oli obei long loa ya, taswe oli wantem mekem ol pikinini oli harem se oli sef, mo i gat man i lavem olgeta. Be man we i mekem nogud long pikinini i stap tingbaot hem wan nomo, mo i mekem i no stret nating. Hem i mekem pikinini i harem se hem i no sef, mo i no gat wan i lavem hem.

³ Sore tumas, be rabis fasin wetem ol pikinini i wan bigfala problem long fulwol. Mo samtaem problem ya i save kamaot long medel blong ol trufala Kristin. ?From wanem? From we “ol rabis man mo ol man blong giaman” oli plante we i plante, mo sam long olgeta oli traem joen wetem kongregesen. (2 Tim. 3:13) Mo tu, samfala we oli joen long kongregesen oli letem rabis fasin i winim olgeta, nao oli mekem i nogud long  saed blong seks wetem pikinini. Bambae yumi tokbaot from wanem rabis fasin wetem pikinini i wan sin we i nogud olgeta. Afta, bambae yumi tokbaot samting we ol elda oli mekem, taem wan long kongregesen i mekem bigfala sin, we maet hem i rabis fasin wetem pikinini. Mo tu, bambae yumi tokbaot olsem wanem ol papa mo mama oli save protektem ol pikinini blong olgeta. *

4-5. ?Olsem wanem rabis fasin wetem pikinini i wan sin agensem hem?

⁴ Taem wan i mekem i nogud long pikinini, hemia i save spolem pikinini blong ful laef blong hem. Hem i spolem pikinini mo i spolem olgeta tu we oli lavem hem, olsem ol famle blong hem mo ol brata mo sista long kongregesen. Taem man i mekem i nogud long pikinini, hem i mekem wan sin we i nogud olgeta.

⁵ Wan sin agensem pikinini. * Taem man i mekem narafala i safa mo i harem nogud long bodi, hemia wan sin. Taem man i fosem narafala, antap moa wan pikinini, blong mekem rabis fasin wetem hem, hemia wan bigfala sin. Long nekis stadi, bambae yumi luk se man olsem i spolem gud pikinini ya. Pikinini i trastem hem, be hem i spolem filing ya nao pikinini i harem se hem i no moa sef. Yumi mas protektem ol pikinini long rabis fasin ya, mo yumi mas leftemap tingting mo givhan long olgeta we oli bin safa olsem.—1 Tes. 5:14.

6-7. ?Olsem wanem man we i mekem i nogud long pikinini, i mekem sin agensem kongregesen mo gavman?

⁶ Wan sin agensem kongregesen. Sipos wan long kongregesen i mekem nogud long saed blong seks wetem pikinini, bambae hem i sakem doti long gudnem blong kongregesen. (Mat. 5:16; 1 Pita 2:12) Hem i spolem plante milian man long Kristin kongregesen we oli stap “faet strong blong holemtaet bilif.” (Jud 3) Kongregesen i stap putumaot ol man we oli mekem rabis fasin mo oli no tanem tingting, blong oli no save gohed blong spolem gudnem blong kongregesen.

⁷ Wan sin agensem gavman. Ol Kristin oli mas “stap aninit long ol haeman we oli stap rul.” (Rom 13:1) Yumi mekem olsem taem yumi respektem ol loa we gavman i putumap. Sipos wan long kongregesen i brekem loa, olsem taem hem i mekem i nogud wetem pikinini, hem i stap mekem wan sin agensem gavman. (Skelem wetem Ol Wok 25:8.) Ol kot nao oli gat wok blong panisim man we i brekem loa, mo ol elda oli no save blokem panis we kot i givim. (Rom 13:4) Man ya bambae i kasem frut blong sid we hem i planem.—Gal. 6:7.

8. ?Wanem tingting blong Jehova long sin we man i mekem agensem narafala?

⁸ Antap moa, wan sin agensem God. (Sam 51:4) Taem wan man i mekem sin agensem narafala, hem i mekem sin agensem Jehova tu. Tingbaot Loa we God i givim long Isrel. Loa ya i talem se wan man we i ravem narafala o i trikim hem blong stilim mane blong hem, ‘man olsem i mekem sin agens long Jehova.’ (Lev. 6:2-4) Taswe, wan long kongregesen we i mekem i nogud long pikinini, i ravem pikinini ya, from we i tekemaot filing ya blong stap sef we pikinini i gat, mo man ya i sakem doti long nem blong Jehova tu. Yumi mas luksave se sin ya i wan rabis sin agensem God, taswe yumi tu yumi agensem fasin ya.

9. Long ol yia we oli pas, ?ogenaesesen blong Jehova i mekem wanem? ?From wanem?

 ⁹ Long ol yia we oli pas, ogenaesesen blong Jehova i givim fulap advaes blong Baebol, long saed blong rabis fasin wetem pikinini. Wajtaoa mo Wekap! i givim plante advaes long olgeta we narafala i spolem olgeta taem oli pikinini, blong oli save harem gud bakegen. Mo tu, ol magasin oli tokbaot olsem wanem ol narafala oli save givhan mo leftemap tingting blong olgeta, mo olsem wanem ol papa mo mama oli save protektem ol pikinini blong olgeta. Ol elda oli kasem gudfala trening we i stanap long Baebol, long samting we oli mas mekem taem wan i mekem i nogud wetem pikinini long saed blong seks. Oltaem ogenaesesen i stap skelem bakegen fasin we kongregesen i mekem taem wan i spolem pikinini olsem. ?From wanem? Hemia blong meksua se ol elda oli stap folem loa blong Kraes we i stanap long lav mo stret fasin.

10-12. (1) Taem ol elda oli kasem ripot blong bigfala sin long kongregesen, ?wanem tingting blong olgeta? (2) Folem Jemes 5:14, 15, ?ol elda oli traehad blong mekem wanem?

¹⁰ Taem ol elda oli lukluk long enikaen bigfala sin long kongregesen, oli tingbaot loa blong Kraes we i talem se oli mas soemaot lav long ol sipsip blong God, mo mekem samting we i stret long fes blong hem. Taswe, oli mas tingting gud long plante samting taem oli kasem wan ripot blong bigfala sin long kongregesen. Bigfala tingting blong ol elda i blong protektem nem blong Jehova mo blong ona long hem. (Lev. 22:31, 32; Mat. 6:9) Mo tu, oli wantem tumas blong halpem ol brata mo sista blong oli fren gud wetem Jehova, mo leftemap tingting blong olgeta we narafala i mekem bigfala sin agensem olgeta.

¹¹ Mo tu, sipos wan long kongregesen i mekem sin ya, bambae ol elda oli traehad blong givhan long hem blong i kambak long Jehova. (Ridim Jemes 5:14, 15.) Wan Kristin we i letem ol nogud tingting oli winim hem mo i mekem bigfala sin, i olsem wan man we i sik from we i no moa fren gud wetem Jehova. * Mo ol elda oli olsem ol dokta we oli wantem givhan long hem blong i kam gud bakegen. Oli traehad blong mekem “sikman [hemia man we i mekem bigfala sin] i gud bakegen.” Oli yusum ol advaes blong Baebol blong halpem hem blong i fren gud bakegen wetem God. Be gudfala frut ya i save kamaot nomo sipos man ya i tanem tingting blong hem fulwan.—Ol Wok 3:19; 2 Kor. 2:5-10.

¹² I klia se ol elda oli gat wan impoten wok. Oli lavem ol sipsip we God i putum long han blong olgeta. (1 Pita 5:1-3) Oli wantem se ol brata mo sista oli harem se oli sef insaed long kongregesen. Taswe, oli tekem aksen kwiktaem, taem oli kasem ripot se i gat wan bigfala sin insaed long kongregesen, olsem rabis fasin wetem pikinini. ?Oli mekem wanem? Yu luk ol kwestin long stat blong  haf 13,  15 mo  17.

13-14. ?Ol elda oli obei long loa blong gavman blong ripotem man we i mekem i nogud long pikinini? Eksplenem.

 ¹³ ?Ol elda oli obei long loa we gavman i putum blong ripotem man we i mekem nogud long pikinini? Yes. Long kantri we i gat loa olsem, ol elda oli obei mo ripotem man we i mekem rabis fasin wetem pikinini. (Rom 13:1) Ol loa olsem oli no agensem loa blong God. (Wok 5:28, 29) Taswe taem wan i talem long ol elda se i gat rabis fasin wetem pikinini long kongregesen, kwiktaem nomo oli toktok i go long branj ofis blong askem wanem samting oli mas mekem blong obei long loa mo ripotem rabis fasin ya.

 ¹⁴ Ol elda oli talem long pikinini, papa mo mama blong hem, mo ol narafala we oli save long sin ya, se oli gat raet blong ripotem long polis. ?Be olsem wanem sipos i wan long kongregesen i mekem rabis fasin ya, mo ol man afsaed long kongregesen tu oli save long trabol ya? Kristin we i ripotem rabis fasin ya i no mas harem se hem i spolem gudnem blong Jehova. Nogat. Hemia we i mekem rabis fasin ya, hem nao i sakem doti long nem blong Jehova.

15-16. (1) Folem 1 Timoti 5:19, ?from wanem i mas gat tu witnes bifo we ol elda oli mekem wan kot komiti? (2) ?Taem ol elda oli kasem ripot se wan long kongregesen i mekem i nogud long pikinini, oli mekem wanem?

 ¹⁵ Bifo we ol elda oli mekem kot komiti, ?from wanem i mas gat tu witnes? From we Baebol nao i talem olsem. Taem man we i mekem rabis fasin ya i no talemaot, i mas gat tu witnes blong pruvum se hem i mekem, nao ol elda oli save mekem kot komiti. (Dut. 19:15; Mat. 18:16; ridim 1 Timoti 5:19.) ?Hemia i min se i mas gat tu witnes bifo we man i save ripotem long polis? No, i no olsem. I no nidim tu witnes bifo we ol elda o wan narafala man i ripotem rabis fasin ya we i brekem loa.

¹⁶ Taem ol elda oli harem ripot se wan long kongregesen i mekem i nogud long pikinini long saed blong seks, oli obei long loa blong kantri blong ripotem. Afta, oli traem faenemaot stret wanem i bin hapen mo oli folem samting we Baebol i talem, blong mekem desisen se bambae i gat wan kot komiti o nogat. Oli askem stret long man ya sipos hem i mekem sin ya, mo sipos hem i talem no, oli toktok wetem ol narafala we oli save long samting we i bin hapen. Sipos man we i ripotem sin ya mo wan narafala bakegen, tufala i save pruvum se man ya i bin mekem sin ya o sam narafala sin olsem, ol elda bambae oli mekem wan kot komiti. * Sipos i no gat namba tu witnes, hemia i no min se man we i ripotem sin ya i giaman. Nating se i no gat tu witnes, be ol elda oli kasem save se maet wan i bin mekem rabis fasin ya we i spolem gud sam narafala. Ol elda oli gohed blong givhan mo leftemap tingting blong olgeta we oli harem nogud tumas. Mo tu, oli lukaot gud blong protektem kongregesen long man ya we maet hem i bin mekem i nogud long pikinini.—Wok 20:28.

17-18. Eksplenem wok blong kot komiti.

 ¹⁷ ?Wanem wok blong kot komiti? Tok ya “kot” i no min se ol elda oli jajem o mekem desisen se kot i mas panisim man ya we i brekem loa. I no wok blong ol elda blong panisim man we i brekem loa, oli lego wok ya i stap long han blong ol kot blong kantri. (Rom 13:2-4; Taet. 3:1) Be ol elda oli mekem desisen sipos man ya i save stap insaed long kongregesen o nogat.

¹⁸ Taem ol elda oli mekem kot komiti, wok blong olgeta i blong givhan long man we i mekem sin, blong i fren gud bakegen wetem God mo ol brata mo sista. Ol tok blong Baebol i givhan long olgeta blong oli mekem desisen se man ya i tanem tingting blong hem finis o nogat. Sipos hem i no tanem tingting, oli putumaot hem long kongregesen, mo oli talemaot long kongregesen se hem i no moa wan Witnes blong Jehova. (1 Kor. 5:11-13) Sipos ol elda oli luksave se hem i tanem tingting blong hem, oli no putumaot hem. Be bambae oli talem long hem se hem i no save kasem wok long kongregesen. Mo tu, maet ol elda oli toktok long ol papa mo mama taem oli stap olgeta nomo, blong givim woning se oli mas lukaot  gud long pikinini taem oli stap klosap long man ya. Be oli no talemaot long olgeta, nem blong pikinini we man ya i spolem hem.[12]

19-22. ?Papa mo Mama i save mekem wanem blong protektem pikinini? (Yu luk pija long fran pej.)

¹⁹ ?Hem i wok blong hu fastaem, blong protektem pikinini? Hem i wok blong Papa mo Mama. * Pikinini blong yu i “wan presen we Hae God i givim.” (Sam 127:3) Hem i trastem yu blong yu lukaot gud long hem. ?Yu save mekem wanem blong protektem pikinini long ol man we oli save spolem hem?

²⁰ Fas samting, yu mas faenemaot moa. Yu save faenemaot wanem kaen man i stap mekem i nogud long ol pikinini long saed blong seks, mo olsem wanem hem i trikim olgeta. Yu mas kwik blong luksave denja. (Prov. 22:3; 24:3) Yu no fogetem se plante taem pikinini i save gud man we i spolem hem, mo i trastem man ya.

²¹ Seken samting, toktok oltaem wetem pikinini. (Dut. 6:6, 7) Hemia i min se yu mas lesin gud tu. (Jem. 1:19) Tingbaot se plante pikinini oli fraet blong ripotem man we i mekem i nogud long olgeta. Maet pikinini i fraet se bambae yu no bilivim hem, o maet man ya i bin talem se wan nogud samting bambae i hapen long hem sipos i ripotem. Sipos yu luksave se pikinini i fraet blong toktok, askem sam kwestin long kaen fasin, mo lesin gud long ol ansa blong hem.

²² Namba tri samting, tijim pikinini blong yu. Folem yia blong hem, yu givim save we hem i naf blong kasem long saed blong seks. Tijim pikinini long samting we hem i mas talem mo mekem, sipos narafala i traem blong tajem hem long fasin we i no stret. Yu folem ol save we ogenaesesen blong God i givim blong soemaot olsem wanem blong protektem pikinini blong yu.—Yu luk bokis ya “ Tijim Yu Wan Mo Pikinini Blong Yu Tu.”

23. ?Wanem tingting blong yumi long ol doti fasin blong seks wetem pikinini? ?Wanem kwestin we bambae yumi ansarem long nekis stadi?

²³ Yumi ol Witnes blong Jehova, yumi bilif se doti fasin long saed blong seks wetem pikinini i wan bigfala sin mo wan fasin we i rabis olgeta. Yumi stap aninit long loa blong Kraes, taswe kongregesen i no save blokem panis we ol man oli mas kasem taem oli mekem rabis fasin ya. Be ?yumi save mekem wanem blong givhan long wan brata o sista, we wan i mekem rabis fasin wetem hem taem hem i smol? Nekis stadi bambae i ansa long kwestin ya.