1. Long leta we aposol Pol i raetem long ol Kristin long Kolosi, ?hem i talem wanem? (Yu luk pija long stat blong stadi.)

SAMWE long yia 60-61, aposol Pol i stap olsem wan presina long Rom. Nao hem i raetem wan leta i go long ol Kristin long Kolosi, blong eksplenem from wanem oli mas “kasem save long ol samting we i kam long God,” i min se, oli mas gat tingting blong Jehova long evri samting. (Kolosi 1:9) Pol i talem se: “Mi mi talem olsem blong i no gat man i trikim yufala long ol swit tok blong hem. Yufala i mas lukaot se i no gat man i mekem yufala i fas long trap. Man olsem i save yusum waes blong wol mo ol giaman tok we i blong nating nomo. Ol samting olsem oli stanap long kastom blong ol man mo long ol tingting blong wol, be i no folem Kraes.” (Kolosi 2:4, 8) Biaen, Pol i eksplenem from wanem sam tingting we plante man oli gat oli rong, mo from wanem oli laekem ol tingting ya. Maet ol tingting olsem oli mekem olgeta oli harem se oli waes moa long ol narafala, mo oli gud moa long ol narafala. Taswe long leta ya, Pol i pulum ol brata blong oli blokem ol tingting blong wol, mo ol nogud fasin.—Kolosi 2:16, 17, 23.

2. ?From wanem yumi tokbaot sam tingting blong wol?

 ² Ol man we oli gat tingting blong wol oli no wantem save long ol rul blong Jehova. Sipos yumi no lukaot gud, sloslo tingting blong olgeta i save kasem yumi, nao yumi no moa trastem waes blong God. Yumi evriwan i stap luk mo harem ol tingting blong wol long TV, Intenet, long wok, mo long skul. ?Yumi save mekem wanem blong blokem ol nogud tingting ya? Long stadi ya, bambae yumi tokbaot faef tingting blong wol, mo olsem wanem blong blokem olgeta.

3. ?Wanem tingting we fulap man oli gat? ?From wanem?

³ “Sipos mi no bilif long God, be mi save gat ol gudfala fasin yet.” Long plante kantri, fulap man oli gat tingting ya. Maet oli no tingting gud se God i stap o nogat, be oli glad se oli fri blong mekem eni samting we oli wantem. (Ridim Ol Sam 10:4.) Sam narafala oli wantem we ol man oli ting se oli waes, taswe oli talem se: “Sipos mi no bilif long God, be mi save gat ol gudfala fasin yet.”

4. ?Yumi save talem wanem blong givhan long man we i no bilif long God?

⁴ ?I stret blong bilif se i no gat wan God we i wokem evri samting? Sam man oli stadi long saens blong traem faenem ansa, be tingting blong olgeta i fasfas yet. Be trutok blong Baebol i klia nomo. ?Wan haos i save stanap hem wan? !Nogat! I mas gat wan man i wokem. Be i had moa blong wokem ol laef samting long wol. Traem tingbaot wan sel long bodi. Sel ya i save mekem kopi blong hem wan, be wan haos i no save mekem olsem. Hemia i min se sel ya i gat plante save we i pasem i go long niufala sel, blong hem tu i save mekem kopi blong hem bakegen. ?Hu i wokem ol sel ya blong oli naf blong mekem olsem? Baebol i ansa se: “Evri haos i gat man we i wokem, be God i wokem olgeta samting we i stap.”—Hibrus 3:4.

5. ?Olsem wanem long tingting ya se, sipos yumi no bilif long God be yumi save gat ol gudfala fasin yet?

⁵ ?Olsem wanem long tingting ya se, sipos yumi no bilif long God be yumi save gat ol gudfala fasin yet? I tru, Baebol i talem se man we i no bilif long God i save mekem gudfala fasin. (Rom 2:14, 15) Maet hem i respektem papa mo mama blong hem, mo i lavem tufala. Be sipos hem i no folem ol stret rul blong Jehova, ?bambae hem i mekem ol gudfala desisen long laef blong hem? Nogat. (Aesea 33:22) Plante man we oli tingting gud long ol bigfala trabol long wol, oli luksave se yumi nidim help blong God. (Ridim Jeremaea 10:23.) Taswe, yumi neva mas ting se yumi save samting we i stret, be yumi no nid blong bilif long God mo folem ol rul blong hem.—Ol Sam 146:3.

6. ?Plante man oli gat wanem tingting long ol skul?

⁶ “Yu save hapi, nating se yu no gat skul.” Plante man oli les long ol skul mo oli ting se oli blong westem taem nomo. Mo tu, plante skul oli tijim helfaea, oli fosem man blong givim mane, mo oli sapotem ol man blong politik. !Yumi no sapraes se plante man oli glad moa taem oli no joen long wan skul! Maet oli talem se: “Mi mi intres long God, be mi no wantem joenem wan skul.”

7. ?Olsem wanem tru wosip i save mekem yu yu hapi?

⁷ ?Yumi save hapi, nating se yumi no gat wan skul? I tru se man i save hapi taem  hem i no joen long ol giaman skul. Be blong hem i rili hapi, hem i mas kam wan fren blong Jehova, “God ya we i hapi.” (1 Timoti 1:11) Evri samting we Jehova i mekem i blong givhan long ol narafala. Ol man blong hem tu oli hapi, from we oli lukaot rod blong givhan long ol narafala. (Ol Wok 20:35) Traem tingbaot olsem wanem tru wosip i save mekem famle i hapi. Yumi lanem blong soemaot respek long hasban o waef blong yumi mo stap tru long hem. Yumi tijim ol pikinini blong yumi tu blong oli gat respek, mo yumi lavem famle blong yumi. Tru wosip i givhan long ol man blong Jehova blong oli wok wanples long pis insaed long kongregesen, mo blong oli soemaot lav long ol narafala.—Ridim Aesea 65:13, 14.

8. ?Matiu 5:3 i tokbaot wanem samting we i mekem man i rili hapi?

⁸ Taswe sipos man i no mekem wok blong God, ?hem i rili hapi? ?Wanem i save mekem man i hapi? Sam man oli laekem wok blong olgeta, spot, mo sam samting we oli harem gud blong mekem. Sam narafala oli glad taem oli lukaot gud long famle mo ol fren blong olgeta. I tru se ol samting ya oli save mekem man i glad, be i gat plante narafala samting tu we oli impoten. Yumi defren long ol anamol. God i wokem yumi we yumi naf blong kasem save long hem mo wosipim hem, nao taem yumi mekem olsem, yumi glad. (Ridim Matiu 5:3.) Taswe, taem yumi joen wanples wetem ol brata mo sista blong wosipim Jehova, yumi hapi mo i leftemap tingting blong yumi. (Ol Sam 133:1) Mo tu, yumi glad tumas blong joen long bigfala famle blong ol brata mo sista long fulwol, we oli mekem ol klin fasin long laef blong olgeta, mo oli putum tingting blong olgeta i stap strong long wan nambawan fiuja.

9. (1) ?Plante man oli gat wanem tingting long seks? (2) ?Wanem ol tok blong Baebol we i soemaot se i rong blong slip tugeta bifo mared?

⁹ “I no rong blong slip tugeta bifo mared.” Mo maet samfala oli go moa, oli talem long yumi, se: “Yu yu strong tumas. Traem harem gud smol.” Be Baebol i talem se i rong blong mekem ol rabis fasin long saed blong seks. * (Ridim 1 Tesalonaeka 4:3-8.) Jehova i gat raet blong putum ol loa we yumi mas folem, from we hem nao i wokem yumi. Hem i talem se taem man mo woman i mared, tufala i gat raet blong slip tugeta. Jehova i wantem se yumi obei long ol loa ya from we hem i lavem yumi. Hem i save se sipos yumi obei, laef blong yumi bambae i moa gud. Bambae i gat lav mo respek insaed long famle, mo bambae oli harem se oli stap sef. God bambae i panisim olgeta we oli save loa blong hem be oli no folem.—Hibrus 13:4.

10. ?Olsem wanem wan Kristin i save stap longwe long ol rabis fasin long saed blong seks?

¹⁰ Baebol i tijim yumi olsem wanem blong stap longwe long ol rabis fasin long saed blong seks. I impoten we yumi lukaot gud long ol samting we yumi stap lukluk. Jisas i talem se: “Man we i stap gohed blong lukluk wan woman nao i wantem hem tumas, hem i mekem adaltri finis wetem woman ya long hat blong hem. Nao sipos raet ae blong yu i mekem yu yu foldaon, yu stikimaot mo yu sakem.” (Matiu 5:28, 29) Taswe, yumi no mas lukluk ol  doti pija mo lesin long miusik we i leftemap ol rabis fasin. Pol i raetem se: “Yufala i mas kilimaot ol haf blong bodi blong yufala long wol ya, blong yufala i no mekem enikaen doti fasin blong seks.” (Kolosi 3:5) Mo yumi mas lukaot gud tu long ol samting we yumi tingbaot mo tokbaot.—Efesas 5:3-5.

11. ?Wanem i save mekem se yu wantem wan gudfala wok long wol?

¹¹ “Bambae yu hapi sipos yu gat wan gudfala wok blong winim plante mane.” Maet ol man oli talem se yumi mas yusum olgeta taem mo paoa blong yumi long wan gudfala wok long wol, hemia wan wok we i save mekem yumi kam rij, gat haenem, o mekem ol man oli save gud yumi. Plante man oli ting se wan wok olsem i save mekem man i hapi, taswe maet yumi tu yumi stat blong tingting olsem.

12. ?Wan gudfala wok long wol i save mekem yu yu hapi?

¹² ?Olsem wanem? ?Wan wok we i givim haenem mo paoa i save mekem yu yu hapi? Nogat. Traem tingbaot: Setan i wantem haenem mo paoa. Mo hem i kasem samting ya, ?be hem i hapi? Nogat, hem i kros we i kros. (Matiu 4:8, 9; Revelesen 12:12) Be traem tingbaot olsem wanem yumi hapi taem yumi tijim ol narafala long God, mo ol nambawan promes blong hem blong fiuja. I no gat wan wok long wol we i save mekem yu yu hapi olsem. Ol man we oli wantem wan wok we i givim haenem, mane, mo paoa, oli kam raf, oli mekem enikaen samting nomo blong winim narafala, mo oli jalus. Mo oli no hapi tu. Baebol i talem se i olsem we oli “stap resis olbaot nomo.”—Prija 4:4.

13. (1) ?Wanem stret tingting long saed blong wok? (2) ?Wanem i mekem Pol i glad?

¹³ I tru, yumi mas wok blong kasem naf mane blong laef, mo i no rong blong jusum wan wok we yumi laekem. Be wok ya i no mas kam moa impoten i bitim ol narafala samting long laef. Jisas i talem se: “I no gat man we i save kam slef blong tu masta wantaem, from we bambae hem i agensem wan mo i laekem narawan, no bambae hem i fren gud long wan be i stap tok nogud long narawan. Yufala i no save kam slef blong God mo long semtaem yufala i slef blong mane.” (Matiu 6:24) Taem yumi mekem wok blong Jehova mo tijim ol narafala long Baebol, yumi glad tumas. Aposol Pol i kasem glad ya. Taem hem i yangfala, hem i yusum taem mo paoa  blong hem long wan wok long wol. Be biaen, hem i luk olsem wanem tok blong God i jenisim laef blong ol man we hem i prij long olgeta, mo samting ya i mekem se hem i rili hapi. (Ridim 1 Tesalonaeka 2:13, 19, 20.) !I no gat wan wok long wol we i save mekem yu yu hapi olsem wok blong tijim ol narafala long Jehova!

14. ?From wanem samfala oli bilivim tok ya se ol man oli naf blong stretem ol trabol long wol?

¹⁴ “Ol man oli naf blong stretem ol trabol long wol.” Plante man oli tingting olsem. ?From wanem? From we, sipos tok ya i tru, oli no nidim ol advaes blong God blong lidim olgeta, mo oli save mekem eni samting we oli wantem. Maet yu harem sam man oli talem se ol trabol olsem faet, stil, kilim man, sik, mo fasin pua, oli no bigwan olsem bifo. Wan ripot i talem se: “Evri samting i kam gud moa, from we ol man oli stap traehad blong mekem wol ya i kam wan gudfala ples.” ?Olsem wanem? ?Tok ya i tru? ?Ol man oli stap faenem rod blong stretem ol trabol long wol? Bambae yumi tokbaot ol trabol ya.

15. ?Wanem i soemaot se i gat ol bigfala trabol long wol?

¹⁵ ?Olsem wanem? ?Ol man oli finisim ol faet? Long Wol Wo Wan mo Wol Wo Tu, bitim 60 milian man oli ded. Tede, 65 milian man oli ronwe long ples blong olgeta finis from faet mo from we ol man oli mekem i nogud long olgeta. Long yia 2015 nomo, bitim 12 milian man oli ronwe long  ples blong olgeta. ?Olsem wanem long fasin blong kilim man mo stil? Long sam ples, sam fasin blong kilim man mo stil oli godaon. Be sam narafala fasin oli kam antap, olsem yusum Intenet blong stilim mo trikim man, ol man oli kilim woman blong olgeta, wok blong ol teroris, mo kruked fasin. ?Olsem wanem long ol sik? I tru se ol man oli faenem meresin blong sam sik. Be long yia 2013, wan ripot i talem se evri yia, naen milian man we oli no kasem 60 yia yet, oli ded from sik blong hat, strok, kansa, sotwin, mo sik blong suga. ?Olsem wanem long fasin pua? Wol Bang i talem se long yia 1990, long Afrika, i gat 280 milian man we oli pua bitim mak, be long yia 2012, namba ya i go antap kasem 330 milian man.

16. (1) ?From wanem ol man oli no save finisim ol trabol long wol? (2) ?Aesea mo Ol Sam i talem se Kingdom bambae i mekem wanem?

¹⁶ Yumi no sapraes long samting ya. Ol bigfala bisnes man mo ol bigman blong politik oli stap tingbaot olgeta nomo. Taswe, oli no save finisim ol faet, fasin blong kilim man, stil, mo fasin pua. Kingdom blong God nomo i naf blong finisim ol trabol ya. Tingbaot samting we Jehova bambae i mekem. Kingdom blong hem bambae i finisim ol samting we oli mekem faet i kamaot, olsem fasin blong tingbaot yumi nomo, kruked fasin, fasin blong leftemap kantri blong yumi se i beswan, ol giaman skul, mo Setan. (Ol Sam 46:8, 9) Kingdom blong God bambae i finisim fasin blong kilim man mo stil. Tede, Kingdom ya i stap tijim plante milian man blong oli lavlavem mo trastem olgeta. I no gat wan narafala gavman we i save mekem samting ya. (Aesea 11:9) I no longtaem, Jehova bambae i finisim sik nao ol man bambae oli gat strong bodi. (Aesea 35:5, 6) Bambae hem i finisim fasin pua nao ol man bambae oli gat wan hapi laef we oli fren gud wetem hem. Hemia i gud moa i bitim we man i gat plante mane.—Ol Sam 72:12, 13.

17. ?Olsem wanem blong blokem ol tingting blong wol?

¹⁷ Sipos yu harem ol man oli talem wan tingting blong wol we i defren, i gud yu faenemaot wanem we Baebol i talem. Yu save tokbaot wetem wan brata o sista we i gat save. Yu traem tingbaot from wanem ol man oli gat tingting ya, from wanem i no stret, mo olsem wanem blong blokem. Yumi save blokem ol tingting blong wol taem yumi mekem samting we Pol i talem, se: “Yufala i mas gohed blong wokbaot long fasin we i waes taem yufala i stap wetem ol man we oli no memba blong kongregesen, mo . . . yufala i [mas] save olsem wanem blong givim ansa long evri man.”—Kolosi 4:5, 6.