Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

Blong winim wan sik, i no naf nomo we dokta i givim meresin blong mekem man i harem gud, be hem i mas faenemaot stamba blong sik ya

SAMTING WE I HAD BLONG WINIM

Faenemaot Stamba Blong Ol Problem

Faenemaot Stamba Blong Ol Problem

?Yu ting se man i naf blong winim ol problem we oli mekem se yumi no sef mo yumi no save gat wan gudfala fiuja? Blong winim ol problem ya, yumi mas stat long stamba blong olgeta, i no naf blong stretem ol trabol nomo we i kamaot from.

Blong kasem save moa, traem tingbaot wan man we nem blong hem Tom. Tom i kasem wan sik mo biaen hem i ded. ?From wanem hem i ded? Dokta we i lukaot long Tom bifo we hem i ded, i talem se: “Taem Tom i jes stat blong sik, i no gat wan dokta we i traem faenemaot stamba blong sik blong hem.” I luk olsem se dokta we Tom i go luk hem fastaem, i givim meresin nomo blong mekem hem i harem gud.

?Olsem wanem? ?Ol man oli stap folem sem rod blong traem winim ol problem long wol? Traem tingbaot: Blong stopem ol nogud fasin, ol gavman oli stanemap ol loa, putum ol sekiuriti kamera long evri ples, mo trenem plante moa polis. Ol samting ya oli givhan, be oli no stretem stamba blong ol problem. I impoten blong faenemaot stamba, from we klosap oltaem, fasin blong man i soemaot tingting mo filing blong hem, mo samting we hem i wantem.

Daniel, we i laef long wan pua kantri long Saot Amerika, i talem se: “Bifo, mifala i no fraet se wan man bambae i kam poenem masket long mifala blong stilim olting blong mifala. Mifala i gat wan gudfala laef. Be naoia i defren, i no moa gat pis long ol taon mo vilej. Taem ol man oli no moa gat mane, oli soemaot wanem i rili stap long hat blong olgeta. Hemia se, oli griri mo oli no gat respek long laef mo ol samting blong ol narafala.”

Wan man i ronwe long Medel Is from bigfala faet we i stap gohed, mo biaen hem i stadi Baebol. Hem i se: “Long taon blong mi, ol famle mo ol man blong politik mo jos oli pulum ol yangfala blong joen long faet, olsemia ol man bambae oli praod long olgeta. !Ol enemi oli talem sem samting long ol yangfala blong olgeta! Samting ya i mekem mi mi luksave se, sipos yumi trastem ol man blong oli lidim yumi, bambae yumi harem nogud.”

Baebol i talem se:

  • “Stat taem [ol man] oli smol pikinini nomo, be tingting blong olgeta i stap finis long ol rabis fasin.”—Jenesis 8:21.

  • ‘?Hu man i savegud tingting blong man? Tingting blong man i stap giaman long hem bakegen. I no gat narafala samting we i save giaman olsem.’—Jeremaea 17:9.

  • “Ol samting we oli kamaot long hat, hemia ol rabis tingting, fasin blong kilim man i ded, . . . enikaen doti fasin blong seks, fasin blong stil, fasin blong giaman.”—Matiu 15:19.

Ol man oli no save faenem rod blong stretem ol nogud fasin we oli pulum ol man blong spolem ol narafala. Blong talem stret, ol fasin ya oli stap kam moa nogud, olsem yumi tokbaot finis. (2 Timoti 3:1-5) !Nating se tede yumi gat plante moa save mo plante moa rod blong toktok tugeta, be ol rabis fasin oli stap kam antap yet! ?From wanem yumi no save mekem se wol ya i gat pis mo i sef? ?Yumi naf blong mekem olsem? ?I gat rod blong mekem wol ya i sef?

God i no wokem man blong i rulum man bakegen, olsem we i no wokem man blong i laef aninit long solwota

?OL MAN OLI NAF BLONG JENISIM WOL?

Nomata se i gat rod blong jenisim ol nogud fasin blong man, be bambae yumi no save mekem wol i kam wan sef ples. ?From wanem? From we, yumi ol man yumi no naf.

Samting we i tru, hemia: “I no gat man i save kam bos long laef blong hem.” (Jeremaea 10:23) Yes, God i no wokem man blong i rulum man bakegen, olsem we God i no wokem man blong i laef aninit long solwota.

Traem tingbaot: ?Ol man oli glad taem narafala i talem samting we oli mas mekem long laef blong olgeta, mo fasin we oli mas folem? ?Oli glad taem narafala i talem wanem tingting we oli mas gat long saed blong kilim pikinini long bel, ol doti fasin blong seks, mo ol fasin insaed long famle? Hemia sam nomo long ol problem we ol man oli raorao from. Taswe, samting we Baebol i talem i stret nomo, nating se maet i had blong akseptem. Ol man oli no naf mo oli no gat raet blong rulum ol man bakegen. ?Hu i save givhan long yumi?

I gud yumi lukluk i go long God nomo. !Hem nao i wokem yumi! Nating we samfala oli talem se God i fogetem yumi, be hemia i no tru. Taem yumi ridim ol waes tok long Baebol, yumi kasem save se God i tingbaot yumi. Ol save blong Baebol i givhan long yumi blong kasem save moa long ol samting we yumi no naf blong mekem. Mo yumi kasem save tu long ol nogud samting we oli hapen finis long histri blong man. Bambae yumi agri wetem ol tok blong wan man Jemani we i raetem se: “Ol man mo ol gavman oli no lanem wan lesen nating from ol samting we i hapen long ol yia we oli pas finis, mo oli no jenisim wan fasin blong olgeta.”

!WAES BLONG BAEBOL I PROTEKTEM YUMI!

Jisas i talem se: “Ol gudfala wok blong man we i waes, oli soemaot se waes ya i tru.” (Luk 7:35) Mo Aesea 2:22 i talem se: “Bambae yufala i no mas putum tingting blong yufala i stap long man bakegen.” Gudfala advaes ya i save protektem yumi, blong yumi no putum tingting blong yumi i stap strong long samting we i no save kamtru. Kenet i laef long wan taon long Not Amerika we i fulap long raf fasin, mo hem i talem se: “Ol man blong politik oli promes se bambae oli mekem laef blong ol man i kam gud moa, be oli no save mekem. Hemia i pruvum se ol waes tok blong Baebol oli tru nomo.”

Daniel we yumi tokbaot finis, i talem se: “Evri dei mi mi luksave moa se man i no save rulum man bakegen. . . . Sipos yu gat plante mane long bang o bambae yu kasem mane taem yu ritae, hemia i no min se bambae yu gat wan gudfala fiuja. Mi luk plante man we oli trastem ol samting ya, be oli harem nogud tumas from we mane i no givhan long olgeta nating.”

Baebol i protektem yumi, blong yumi no bilivim samting we i no save hapen. Be i no hemia nomo. Bambae yumi gohed blong tokbaot we Baebol i givim hop tu.