Sam boe we oli go long wan trip wetem skul, oli mekem rabis fasin long saed blong seks wetem wan narafala boe. Olgeta evriwan oli stap go long wan praevet skul long Kanada, we ol rij yangfala oli go long hem. Afta long samting ya, Leonard Stern i raetem wan leta long niuspepa (Ottawa Citizen) se: “Nating se ol yangfala ya oli gat hed, oli skul gud, mo oli gat mane, be samting ya i no stopem olgeta blong mekem rabis fasin.”

Hem i talem tu se: “Maet yumi ting se samting we i moa impoten long tingting blong ol papa mo mama, se ol pikinini blong olgeta oli mas mekem stret fasin. Be blong talem stret, plante papa mo mama oli ting se i moa impoten we pikinini i skul gud, kasem gudfala wok, mo winim plante mane.”

I tru se skul i impoten. Be nomata se yangfala i skul gud olsem wanem, hemia bambae i no givhan long hem blong i blokem ol nogud tingting mo filing. ?Weples oli save kasem tijing long saed blong stret fasin?

Baebol i olsem wan glas we yumi lukluk long hem blong faenemaot ol slak fasin blong yumi mo ol samting we yumi no naf blong mekem. (Jemes 1:23-25) Be i no hemia nomo. Baebol i save givhan long yumi blong jenisim fasin blong yumi, mo wokem ol niufala fasin blong joen gud wetem ol narafala mo mekem pis. Sam long ol fasin ya, hemia blong mekem samting we i gud mo kaen, longfala tingting, bos long tingting, mo lav. Baebol i talem se lav i “olsem wan rop we i save joenem ol man oli kam wan.” (Kolosi 3:14) ?From wanem lav i spesel? Makem gud samting we Baebol i talem long saed blong fasin ya.

• ‘Man we i gat lav, hem i gat longfala tingting, i kaen, i no jalus, i no tok flas mo tingting blong hem i no go antap, hem i no mekem ol samting we i no stret, i no tingbaot hem wan nomo, mo i no kros kwik. Hem i no tingbaot rong we ol narafala oli mekem long hem. Hem i no glad long ol fasin we i no stret, be hem i glad long ol fasin we i tru. Hem i no letem wan samting i daonem tingting blong hem, mo hem i stanap strong long olgeta samting. Lav i no save finis samtaem.’ —1 Korin 13:4-8.

• “Man we i lavem man, hem i no save mekem i nogud long ol man raonabaot long hem.”—Rom 13:10.

• “Antap long ol samting ya, yufala i mas lavlavem yufala mo lav ya i mas strong gud, from we lav i kavremap plante plante sin.”—1 Pita 4:8.

Taem yu stap wetem ol man we oli lavem yu, ?yu harem olsem wanem? ?Yu harem se yu sef, yu no fraet, mo yu no wari? Yes, yu save se oli wantem mekem i gud long yu, mo oli no save mekem yu yu harem nogud.

Lav i save pulum man blong i jenisim sam fasin o lego sam samting, blong mekem i gud long narafala. Traem tingbaot wan man we i wantem tumas blong spenem taem wetem smol abu blong hem we i jes bon. Be i gat wan samting i blokem hem. Hem i laekem blong smok, be papa blong bebi ya i no wantem we hem i smok taem hem i stap klosap long bebi. ?Ale man ya i mekem wanem? Nating se hem i smok 50 yia finis, be hem i lego fasin ya from smol abu blong hem. !Tru ya, lav i gat bigfala paoa!

 Lav i wan fasin we yumi mas lanem. Ol papa mo mama nao oli gat wok blong tijim ol pikinini blong olgeta blong oli lavem narafala. Oli protektem ol pikinini, oli givim kakae long olgeta, mo oli lukaot gud long olgeta taem oli sik mo oli kasem kil. Ol gudfala papa mo mama oli toktok wetem ol pikinini mo tijim olgeta. Mo tu, oli stretem ol pikinini, hemia i min se oli tijim olgeta wanem fasin i stret mo wanem fasin i no stret. Mo oli soemaot gudfala eksampol we ol pikinini oli save folem.

Sore tumas, sam papa mo mama oli no mekem wok blong olgeta. ?Hemia i min se taem pikinini i kam bigwan, hem i no save mekem ol gudfala fasin? !Si hem i save mekem! Plante olfala tu oli mekem ol bigfala jenis long laef blong olgeta, nating se Papa mo Mama i no tijim olgeta taem oli smol. Maet samfala oli ting se oli nogud tumas mo oli no save jenis, be oli lanem ol stret fasin mo oli kam ol gudfala man. Bambae yumi tokbaot sam long olgeta long nekis haf.