Kwestin 2: ?Wanem Bambae i Hapen Taem Mi Mi Ded?

WAN boe, nem blong hem Roman, i harem nogud taem fren blong hem i ded long wan aksiden long trak. Roman i talem se: “Taem fren blong mi i ded, mi harem nogud tumas. Plante yia biaen, mi tingbaot yet se wanem bambae i hapen long yumi taem yumi ded.”

?From wanem i stret blong askem kwestin ya? Yumi harem se i no stret nating we man i mas ded. Nomata se yumi olfala tumas, be yumi no wantem ded yet. Plante man oli fraet long samting we bambae i hapen long olgeta taem oli ded.

?Wanem ansa blong samfala? Plante man oli holem bilif ya se taem man i ded, hem i laef yet samples. Oli ting se ol gudfala man bambae oli go long heven, be ol rabis man bambae oli kasem panis blong olwe from ol sin blong olgeta. Sam narafala oli ting se taem man i ded, evri samting i finis nao. Bambae ol man oli no moa tingbaot hem bakegen.

?Wanem tingting i pusum ol man ya blong ansa olsem? Ol man we oli bilif se gudfala man i go long heven mo rabis man i kasem panis, oli ting se man i no rili ded. Olgeta we oli bilif se ded i finisim evri samting, oli ting se yumi laef blong nating nomo. Plante long olgeta oli ting se: “I gud yumi gohed, yumi kakae, yumi dring, from we tumora bambae yumi ded.”—1 Korin 15:32.

?Baebol i talem wanem? Baebol i no talem se taem man i ded, hem i laef yet samples. God i pulum King Solomon blong raetem se: “Ol man we oli laef yet oli save se bambae oli ded, be ol man we oli ded finis oli no moa save wan samting.” (Prija 9:5) Sipos ol dedman “oli no moa save wan samting,” bambae oli no save se oli stap wea. Oli no save harem nogud, mo oli no save mekem wan samting. Taswe, ol dedman oli no save givhan long yumi, mo oli no save spolem yumi.

Plante man oli ting se ded i stap long plan blong God. Be God i no mekem man blong i ded. Taem hem i mekem Adam, hem i talem long hem se hem i save laef gogo i no save finis. Be hem i no mas kakae frut blong wan tri. God i tokbaot ded nomo taem hem i talemaot  panis we Adam bambae i kasem sipos hem i kakae frut ya. Hem i givim woning se sipos hem i kakae frut ya, ‘bambae hem i ded.’ (Jenesis 2:17) Sipos Adam mo Iv mo ol pikinini blong tufala oli obei long God, bambae oli laef olwe long wol.

Be Adam i no lesin long woning blong God. Hem i mekem sin nao hem i ded. (Rom 6:23) Taem Adam i ded, hem i no moa laef samples. Hem i lus fulwan. God i talem long hem se: “Oltaem long laef blong yu, bambae yu stap hadwok tumas, yu stap swet, blong mekem graon ya i karem gudfala kakae, gogo laef blong yu i finis, nao bodi blong yu bambae i gobak bakegen long graon ya we mi mi wokem yu long hem fastaem. Mi mi wokem yu long graon fastaem, mo bambae yu yu kam graon bakegen.” (Jenesis 3:19) Yumi evriwan i kamaot long Adam, taswe hem i pasem sin mo ded i kam long yumi evriwan.—Rom 5:12.

Adam i no obei long God. Nating se i olsem, ol pikinini blong Adam bambae oli fulumap wol, olsem God i talem fastaem. (Jenesis 1:28; Aesea 55:11) I no longtaem, Jehova bambae i mekem bighaf blong olgeta we oli ded finis oli laef bakegen. Aposol Pol i tokbaot taem ya, i se: “God bambae i mekem olgeta man we oli ded oli laef bakegen, ol man we oli stret, wetem ol man we oli no stret.”—Ol Wok 24:15.

Sipos yu wantem save moa, yu save ridim japta 6 blong buk ya ?Wanem Samting We Baebol i Rili Tijim? www.dan124.com

[Bokis blong pija long pej 7]

?Jisas i Talem Wanem?

Long taem blong Jisas, sam lida blong skul oli no bilif se ol dedman bambae oli laef bakegen. Be Jisas i bilif long laef bakegen. (Luk 20:27) Hem i no tijim ol man se taem oli ded, bambae oli laef yet samples. Hem i tijim olgeta se:

Taem man i ded, i olsem we hem i slip nomo. Lasaros, fren blong Jisas, i ded. Long taem ya, Jisas i talem se: “Gudfala fren ya blong yumi Lasaros hem i stap slip. Be bambae mi mi go blong wekemap hem.” Ol disaepol blong hem oli no kasem save long tok ya, oli talem se: “Masta, sipos hem i stap slip, bambae sik blong hem i finis.” Baebol i gohed i se: “Long tok ya blong Jisas, hem i min se Lasaros i ded finis, be olgeta oli ting se hem i min se Lasaros i stap slip nomo. Nao Jisas i talemaotgud se, ‘Lasaros i ded finis.’”—Jon 11:11-14.

Ol dedman bambae oli laef bakegen. Taem Jisas i kamtru long ples blong Lasaros, sista blong Lasaros we nem blong Mata, i harem nogud. Jisas i toktok gud long hem, i se: “Brata blong yu bambae i laef bakegen.” Nao Jisas i mekem promes ya se: “Mi nao, mi stamba blong laef bakegen long ded. Mi nao mi stamba blong laef. Man we i bilif long mi, nating we bambae i ded, hem bambae i mas laef.” Jisas i no toktok nomo. Nating se Lasaros i ded fo dei finis, Jisas i mekem hem i laef bakegen long fes blong plante man.—Jon 11:23, 25, 38-45.

Taem Jisas i soemaot vison long aposol Jon, hem i promes bakegen se ol dedman bambae oli laef bakegen. Hem i talem se long fiuja, ol man we ded i holem olgeta, bambae oli kam fri.—Revelesen 20:13.