Go long ol haf insaed long hem

Go long lis blong ol haf

Kwestin 3: ?From Wanem God i Letem Mi Mi Safa?

Kwestin 3: ?From Wanem God i Letem Mi Mi Safa?

Kwestin 3: ?From Wanem God i Letem Mi Mi Safa?

PAPA blong Ian i wan man blong drong. Taem Ian i stap gruap, hem i gat evri samting we hem i nidim. Be hem i wantem tumas se papa blong hem i lavem hem. Hem i talem se: “Papa blong mi i stap drong oltaem, mo i stap mekem i nogud tumas long mama blong mi. From samting ya mi mi no laekem hem.” Taem Ian i kam bigwan, hem i stap askem se: “Sipos God i stap, ?from wanem hem i letem ol man oli stap safa?”

?From wanem i stret blong askem kwestin ya? Maet yu yu no kasem plante trabol long laef blong yu, be ating yu harem nogud mo yu kros taem yu luk ol gudfala man oli safa. Be sipos yu yu gat had laef olsem Ian, no sipos wan fren no famle blong yu i kasem wan strong sik, no i ded, bambae yu wantem save ansa blong kwestin ya.

?Wanem ansa blong samfala? Samfala oli ting se God i letem yumi safa blong tijim yumi. Olsem nao, bambae yumi no flas, mo yumi gat sore long narafala. Samfala oli ting se taem man i safa, hem i stap kasem panis from sam sin we hem i mekem bifo finis.

?Wanem tingting i pusum ol man ya blong ansa olsem? Oli ting se God i no gat sore, mo from samting ya, i had blong yumi lavem hem. Long tingting blong olgeta, God i wantem spolem ol man nomo.

?Baebol i talem wanem? God i no mekem man i safa. Baebol i talem klia se: “Taem ol samting oli kam blong traem yufala, bambae yufala i no talem se ‘Ol samting ya blong traem mi oli kamaot long God.’ From we i no gat samting nogud we i save kam traem God. Mo i no fasin blong God blong traem man.” (Jemes 1:13, Nyutesteman wetem Ol Sam long Bislama [NTB]) I no fasin blong God blong mekem man i safa. ?Baebol i talem se God i gat wanem fasin?

God i lavem ol man. Hemia nao bigfala fasin blong hem. (1 Jon 4:8) Baebol i talem se God i gat fasin olsem wan mama we i lavem ol pikinini blong hem. Hem i askem se: ‘?Olsem wanem? ?Woman i save fogetem pikinini blong hem? ?Hem i save tanem baksaed long pikinini blong hem, we hem nomo i bonem? Maet i gat woman we i save mekem olsem, be mi bambae mi no save mekem olsem long yufala samtaem.’ (Aesea 49:15) ?Yu ting se wan mama we i lavem pikinini blong hem i save mekem samting blong spolem pikinini ya? Nogat. Taem pikinini i harem nogud, bambae mama ya i traehad blong mekem hem i harem gud bakegen. God i gat fasin ya tu. Hem i no mekem ol gudfala man oli safa.—Jenesis 18:25.

Nating se i olsem, plante gudfala man oli stap safa yet. Maet yu askem se: ‘Sipos God i lavem yumi mo hem i gat olgeta paoa, ?from wanem hem i no finisim ol trabol we i mekem man i safa?’

God i gat gudfala risen blong letem ol trabol i gohed blong smoltaem. Yu traem tingbaot: Plante taem ol man nomo oli mekem narafala i safa. Plante man oli mekem i nogud long ol narafala, from we oli wantem bos long olgeta mo oli wantem mekem olgeta oli fraet. Mo oli no wantem jenisim fasin blong olgeta. Taswe, blong tekemaot ol trabol we i mekem man i safa, God i mas spolem ol rabis man ya.

Aposol Pita i tokbaot risen from wanem God i no spolem ol rabis man yet, i se: “Sam man oli ting se Masta blong yumi i stap tektaem tumas, i no mekem promes blong hem i kamtru kwik, be i no olsem. Hem i stap mekem tingting blong hem i longfala blong wet long yufala, from we hem i no wantem se bambae wan man i lus. Hem i wantem blong olgeta man bambae oli tanem tingting blong olgeta from ol sin blong olgeta.” (2 Pita 3:9) Fasin blong Jehova God blong mekem tingting blong hem i longfala, i soemaot se hem i lavem ol man mo hem i sore long olgeta.

I no longtaem, bambae Jehova i tekem aksen. Bambae hem i ‘givimbak long olgeta ya we oli stap mekem ol gudfala man oli harem nogud.’ Panis we bambae oli kasem, hemia “ded we i no save finis.”—2 Tesalonaeka 1:6-9, NTB.

Sipos yu wantem save moa from wanem God i letem man i safa mo wanem samting we bambae hem i mekem, yu save ridim japta 11 blong buk ya ?Wanem Samting We Baebol i Rili Tijim? www.dan124.com

[Bokis blong pija long pej 9]

?Jisas i Talem Wanem?

Jisas i no talem se God nao i mekem ol man oli safa. Hem i talem samting we i defren olgeta.

Jisas i soemaot se God i no mekem ol gudfala man oli safa blong panisim olgeta. Hem i mekem ol sikman oli gud bakegen, ol man we leg blong olgeta i nogud oli wokbaot bakegen, mo ol blaen man oli save lukluk. (Matiu 15:30) Ol merikel ya oli tijim yumi long tu impoten samting: Faswan, se Jisas i yusum paoa blong God blong mekem man i harem gud, i no blong mekem man i safa. Sekenwan, se Jisas i mekem ol man oli kam gud from we hem i lavem olgeta. Taem Jisas i luk ol man oli stap safa, ‘hem i sore long olgeta.’ (Matiu 20:29-34) Jisas i soemaot tingting we Papa blong hem i gat long ol man we oli safa. Taswe, taem yumi ridim stori blong ol samting we Jisas i mekem, yumi kasem save se God i harem nogud taem hem i luk ol man oli safa, mo hem i wantem mekem olgeta oli harem gud bakegen.—Jon 14:7, 9.

Jisas i talem se Setan nao i mekem man i safa. Hem i tokbaot Setan se: “Fasin blong hem we i stat bifo olgeta, hem i man blong kilim man.” (Jon 8:44) Jisas i talem tu se Setan i “stap rulum wol ya,” mo hem nao i ‘lidim olgeta man long wol oli go krangke.’—Jon 12:31; Revelesen 12:9.

Jisas i mekem tingting blong yumi i strong se ol trabol we i mekem yumi safa bambae i finis. Hem i tijim ol man blong hem blong oli prea se: ‘Papa blong mifala. Yu yu stap long heven. Mifala i wantem we olgeta man long wol oli mekem ol samting we yu yu wantem, olsem we olgeta long heven oli stap mekem.’ (Matiu 6:9, 10) Taem Kingdom blong God i rulum fulwol, bambae ol man oli no moa safa, olsem we olgeta long heven oli no safa.

Long wan vison, Jisas i soemaot long aposol Jon se laef blong ol man we oli stap aninit long rul blong Kingdom blong God bambae i olsem wanem. Long taem ya, God “bambae i ravemaot wota blong ae blong olgeta. Nao bambae i no moa gat man i ded, mo bambae man i no moa krae from man we i ded. Bambae i no moa gat man i krae, mo bambae man i no moa harem nogud long bodi blong hem. Ol samting ya blong bifo oli lus olgeta.”—Revelesen 1:1; 21:3, 4.