Ol toktok blong Samuel, Teresa, mo Magdalene oli soemaot se ol man oli prea from plante samting. Samfala oli prea from samting we i impoten mo prea blong olgeta i kamaot long hat, be samfala no gat. Nating se i olsem, plante milian man oli harem se oli mas prea. Samfala oli prea blong pasem eksam blong olgeta long skul, no oli prea blong tim blong olgeta long spot i win, no oli prea blong God i lidim famle blong olgeta, no oli prea from plante narafala samting. Sam ripot oli soemaot se samfala oli prea oltaem nating se oli no go long jos.

?Yu yu stap prea? Sipos yes, ?yu prea from wanem samting? Nating se yu stap prea no nogat, maet yu stap tingbaot se: ‘?Wanem gudfala samting i save kamaot taem yumi prea? ?I gat wan man i stap lesin long ol prea?’ Wan man blong raetem ol buk i tokbaot prea se hem i “wan rod blong mekem man we i harem nogud i kam gud bakegen.” Sam man blong helt oli gat sem tingting, oli talem se prea i olsem “wan meresin.” ?Olsem wanem? ?Ol man we oli stap prea, oli westem taem nomo, no oli prea from wan gudfala samting?

Baebol i talem se i gat wan man i stap lesin long ol prea blong ol man we oli mekem long stret fasin, mo oli prea from samting we i stret. Be Baebol i no tokbaot prea olsem wan samting blong mekem man i harem gud nomo. ?Olsem wanem? ?Tingting ya i tru? I gud yumi tokbaot ol pruf we oli soemaot samting ya.