Go long ol haf insaed long hem

ADVAES LONG FAMLE | TIJIM PIKININI

?From Wanem i Impoten We Ol Pikinini Oli Rid?—Pat 1: ?Rid o Waj?

?From Wanem i Impoten We Ol Pikinini Oli Rid?—Pat 1: ?Rid o Waj?

 Taem ol pikinini blong yu oli wantem spel, oli laekem moa blong: ?wajem video o rid? Bambae oli glad moa blong tekem: ?smatfon o buk?

 Blong plante yia, ol man oli faenem i had blong rid from oli gat TV mo oli save wajem mo mekem samting tru long intenet. Long yia 1990, Jane Healy i raetem buk ya Endangered Minds mo i se: “Long ol taem we i stap kam, maet ol man bambae oli stop blong rid.”

 Long taem ya, maet yu gat tingting se ol man bambae oli neva stop blong rid. Be naoia, 30 yia i pas finis, mo sam man we oli yusum teknoloji oli luksave se plante yangfala oli no moa stap rid olsem ol man bifo.

Long atikol ya bambae yumi tokbaot

 ?From wanem i impoten we ol pikinini oli rid?

  •   Taem yu rid, yu pijarem samting. Eksampol, taem yu ridim wan stori, ?yu yu harem se voes blong ol man long stori ya i olsem wanem? ?Oli luk olsem wanem? ?Ples we oli stap long hem i olsem wanem? Man we i raetem stori i eksplenem sam samting nomo, be man we i ridim i mas pijarem ol narafala samting long stori ya.

     Wan mama nem blong hem Laura i talem se: “Taem yumi wajem ol muvi o video, yumi stap luk samting we narafala i pijarem. Nating se yumi laekem, be riding i spesel from yu pijarem samting we narafala i raetem.”

  •   Riding i halpem ol pikinini blong wokem ol gudfala fasin. Taem ol pikinini oli rid, hemia i halpem olgeta blong oli yusum tingting blong olgeta blong skelem mo stretem ol problem. Mo tu, riding i halpem ol pikinini blong oli fokas long samting we oli stap ridim. Mo hemia i halpem olgeta blong wokem ol fasin olsem, longfala tingting, bos long tingting, mo sore.

     ?Sore? !Yes! Sam man blong stadi oli bilif se taem ol pikinini oli tekem taem blong ridim wan stori, hemia i halpem olgeta blong tingbaot filing blong ol man long stori ya. Mo hemia i halpem ol pikinini blong soem sore long ol man we oli save olgeta.

  •   Riding i mekem pikinini i tingting dip. Ol man we oli tekem taem blong rid, samtaem oli ridim wan stori bakegen, blong traem kasemsave long samting we man blong raetem stori i talem. Taem oli mekem olsem, i isi moa blong oli rimemba samting we oli ridim mo lanem samting from.—1 Timoti 4:15.

     Wan papa we nem blong hem Joseph i talem se: “Taem yu rid, i isi blong yu tingting dip long ol toktok we yu ridim, yu joenem wetem samting we yu save finis, mo tingbaot ol lesen we yu save lanem long stori we yu ridim. Plante taem ol video mo muvi oli no enkarejem yumi blong tingting dip long ol samting.”

 Stamba poen: Nating se ol video mo ol narafala samting long media oli gud, be ol pikinini bambae oli mestem sam impoten samting sipos oli no makemaot wan taem blong rid.

 ?Olsem wanem blong enkarejem olgeta blong rid?

  •   Stat eli. Chloe, we i gat tu boe, i talem se: “Mifala i stat blong rid long ol pikinini blong mifala, taem oli stap yet long bel. Mo mifala i gohed blong mekem olsem afta we oli bon. Mifala i glad se mifala i gohed blong mekem samting ya. Sloslo fasin blong rid i kam wan haf blong laef blong olgeta, mo oli laekem blong mekem tu taem oli spel.”

     Advaes blong Baebol: “Stat taem yu bebi i kam kasem naoia, yu yu savegud ol tabu tok blong Baebol.”—2 Timoti 3:15.

  •   Mekem haos blong yu i kam wan ples we i enkarejem man blong rid. I gud yu putum ol buk i stap rere blong mekem i isi long ol pikinini blong yu blong rid. Tamara, we i gat fo pikinini, i talem se: “I gud yu faenem ol buk we bambae ol pikinini blong yu oli laekem ridim, mo yu putum i stap klosap long bed blong olgeta.”

     Advaes blong Baebol: “Yu trenem wan pikinini long rod we hem i sud folem. Nating sipos hem i kam olfala, be bambae hem i no gowe long hem.”—Ol Proveb 22:6, futnot.

  •   Putum wan limit blong yusum Intenet. Wan papa nem blong hem Daniel i talem se, i gud blong gat wan naet we evriwan oli no yusum eni divaes. Hem i se: “Wan taem long wan wik, mifala i gat wan kwaet naet we mifala i no onem TV nating. Mifala i tekem taem ya blong rid, nating se mifala i rid tugeta o wanwan.”

     Advaes blong Baebol: “Faenemaot ol samting we oli moa impoten.”—Filipae 1:10.

  •   Soem eksampol. Karina, we i gat tu gel, i talem se: “Taem yu stap rid long ol pikinini blong yu, i gud yu mekem stori i kam laef mo soem se yu glad long samting we yu stap ridim. Sipos yu laekem blong rid, bambae ol pikinini blong yu oli folem eksampol blong yu.”

     Advaes blong Baebol: “Yu mas gohed blong mekem bes blong yu long wok ya blong ridim Baebol long ol man.”—1 Timoti 4:13.

 I no evri pikinini we bambae oli laekem blong rid. Be sipos yu gohed blong enkarejem olgeta, maet hemia bambae i save pulum olgeta blong wantem rid. David, we i gat tu gel, i folem advaes ya, be i mekem sam moa samting. Hem i talem se: “Mi ridim samting we tufala gel blong mi i stap ridim blong mi save samting we tufala i intres long hem, olsem nao mifala i gat samting blong tokbaot. Mifala i gat wan smol grup blong rid. !Mo i taf!”