Plante man we oli askem kwestin ya, oli harem nogud from we oli lusum wan famle blong olgeta, mo oli wantem faenem wan ansa we i save mekem oli harem gud. Sam narafala oli ting se trabol ya i soemaot se ol man oli nogud bitim mak, ale oli faenem se i had blong bilif long God.

 Tingting we i Giaman: I no stret nating blong askem long God se from wanem hem i letem plante taosen man oli ded olsem.

 Tingting we i Tru: Ol man we oli gat strong bilif, olgeta tu oli stap askem se from wanem God i letem fasin nogud i stap. Yumi save tingbaot profet Habakuk, we i askem long God se: “?From wanem yu letem mi mi stap luk ol trabol ya olsem? ?Bambae yu yu stap lukluk ol trabol ya gogo kasem wetaem?” (Habakuk 1:3) God i no kros long Habakuk, be hem i ansa long kwestin blong hem, mo yumi evriwan i save ridim ansa ya long Baebol.

 Tingting we i Giaman: God i no kea nating long ol man we oli stap safa.

 Tingting we i Tru: God i no laekem nating ol fasin nogud mo ol trabol we i mekem ol man oli safa. (Ol Proveb 6:16-19) Long taem blong Noa, God i “harem nogud tumas” from ol nogud fasin we i stap kam bigwan long wol. (Jenesis 6:5, 6) I sua se God i mas harem nogud tu taem plante taosen man long taem blong yumi, oli ded.—Malakae 3:6.

 Tingting we i Giaman: God i letem ol man oli kilim i ded ol man Jiu, blong panisim olgeta.

 Tingting we i Tru: I tru se God i letem ol man Rom oli spolem Jerusalem long taem blong ol fas Kristin. (Matiu 23:37–24:2) Be afta long taem ya, God i no makemaot wan grup blong man se oli gud moa long ol narawan, no blong panisim olgeta. Long tingting blong God, ol man Jiu oli no defren long ol man blong ol narafala laen.—Rom 10:12.

 Tingting we i Giaman: Sipos God i gat olgeta paoa mo i lavem ol man, hem i sud blokem ol man blong oli no kilim i ded plante taosen man olsem.

 Tingting we i Tru: Nating se God i neva mekem ol man oli safa, be samtaem hem i letem ol trabol oli stap blong smoltaem.—Jemes 1:13; 5:11.

 Hemia from sem risen we i mekem se hem i letem olgeta man oli stap safa: Blong givim ansa long sam kwestin we oli bin kamaot longlongtaem bifo. Baebol i soemaot klia se Setan nao i rulum wol, i no God. (Luk 4:1, 2, 6; Jon 12:31) Tufala haf we oli stap long en blong pej ya, oli eksplenemgud risen from wanem God i letem ol man oli stap safa yet. Be i gat tu trutok we i kamaot long Baebol, we i save eksplenem se from wanem God i letem trabol ya i stap.

1.   ?Hu i gat fol from ded blong ol man ya? God i talem ol samting we hem i wantem se Adam mo Iv tufala i mekem, be hem i no fosem tufala blong obei long hem. Be tufala i mekem wan rong desisen. Tufala i jusum se tufala nao i gat raet blong talem samting we i gud mo samting we i nogud. Stat long taem ya, plante man oli stap mekem sem rong desisen. Be rong desisen ya i mekem bigfala trabol i kasem olgeta man. (Jenesis 2:17; 3:6; Rom 5:12) Wan buk (Statement of Principles of Conservative Judaism) i talem se: “God i wokem yumi long wan fasin we yumi fri blong jusum samting we yumi wantem. Be plante man oli no yusum gud presen ya. From samting ya, plante trabol oli kamaot we oli mekem ol man oli stap safa.” God i no blokem raet we yumi gat blong jusum samting we yumi wantem. Be hem i givim inaf taem long ol man, blong oli traem pruvum sipos oli naf blong lidim olgeta wan.

2.   God i naf blong tekemaot trabol we i kamaot from fasin ya, mo bambae hem i mekem. God i promes blong mekem plante milian man oli laef bakegen, wetem olgeta ya tu we ol man oli kilim olgeta oli ded. Bambae hem i mekem se olgeta we oli luk trabol ya, oli harem gud bakegen. (Aesea 65:17; Ol Wok 24:15) God i lavem ol man tumas, taswe i sua se bambae hem i mekem ol promes ya blong hem oli kamtru.—Jon 3:16.

 Plante man we oli bin harem nogud long han blong ol narafala mo oli laef tru long ol taem ya, oli kasem save long risen we i mekem se God i letem ol fasin nogud i stap yet, mo long rod we bambae hem i folem blong tekemaot ol trabol ya. Samting ya i mekem se oli naf blong holemstrong long bilif blong olgeta, mo oli faenemaot se laef blong olgeta i gat mining.