•  ?Mi rili nidim blong lusum wet?

•  ?Wanem beswan rod blong lusum wet?

•  Samting we mi save mekem

•  Sam yangfala oli talem wanem

 Sam yangfala oli talem se oli wantem lusum wet. Be . . .

•   Plante oli tingbaot moa naes bodi i bitim helt blong olgeta. Samfala oli mekem sam samting we oli ting se bambae i mekem oli lusum wet kwiktaem nomo, olsem skipim kakae o tekem sam meresin blong lusum wet. Plante taem ol rod ya oli no wok mo oli denja tu.

   “Sam gel oli skipim kakae blong lusum wet kwik. Be plante taem samting ya i spolem bodi blong olgeta, mo i tekem longtaem blong bodi i kam gud bakegen.”—Hailey.

•   Plante oli stap tingbaot wet blong olgeta, be i no nid blong oli tingbaot. Wet blong olgeta i gud nomo—be ating oli harem se oli fatfat taem oli skelem olgeta wetem ol fren blong olgeta o wetem “tingting” ya blong stap bunbun we i stap kamaot oltaem long media.

   “Taem mi gat 13 yia, mi stap skelem mi wan wetem ol fren blong mi. Mi ting se bae oli laekem mi moa sipos mi kam olsem olgeta—hemia i min se mi mas kam bunbun olsem wan stik.”—Paola.

 Nating se i olsem, sam yangfala oli rili nidim blong lusum wet. Wan ripot we i kamaot long World Health Organization i soemaot se . . .

•   Long fulwol, i gat samwe long 340 milian yangfala we oli gat 5 kasem 19 yia oli ova wet.

•   Long 1975 i gat 4 pesen nomo blong olgeta we oli gat 5-19 yia oli ova wet. Be long 2016 namba ya i go antap long 18 pesen.

•   Long plante kantri raon long wol, i nomol blong ol man oli ova wet i bitim we oli bunbun.

•   Long ol pua kantri, plante man oli ova wet, iven long ol haos tu we oli no gat naf helti kakae.

 ?Bambae yu jusum weswan rod?

1.   Skipim kakae.

2.   Mekem eksasaes mo kakae helti kakae.

3.   Tekem meresin blong lusum wet.

 Stret ansa: Rod namba 2: Mekem eksasaes mo kakae helti kakae.

 Fasin ya blong skipim kakae o no kakae wan kaen grup blong kakae i save mekem yu lusum wet kwiktaem. Be maet ol rod ya oli no helti, mo bambae yu kasembak wet, taem yu gobak long nomol fasin blong yu blong kakae.

 Be sipos yu putum mak blong stap helti, bambae yu harem se yu helti mo yu luk helti. Dr. Michael Bradley i raetem se: “Rod we i sef, i helti, mo we i save stap longtaem . . . hemia taem yu jenisim sam samting long laef blong yu we yu save holemtaet long ful laef blong yu.” a ?Lesen? Sipos i nidim blong yu lusum wet, i nogud yu tingbaot blong folem wan kaen spesel fasin blong katem kakae, be tingbaot olsem wanem yu save jenisim sam samting long laef blong yu.

 Baebol i talem se yumi mas “kontrolem fasin” blong yumi, mo hemia i minim tu fasin blong kakae. (1 Timoti 3:11) Hem i talem klia tu se yumi mas blokem fasin ya blong kakae bitim mak. (Ol Proveb 23:20; Luk 21:34) Nao wetem ol rul ya blong Baebol, traem folem ol rod ya daon blong yu save gat wan helti laef:

•   Lanem se helti kakae i minim wanem.

   Yu no mas strik tumas long ol samting we yu kakae, be i gud blong gat sam smol save long saed blong ol kakae, olsem nao yu save jusum gud ol kakae blong yu. Fasin blong jusum gud kakae i wan long ol beswan rod blong kipim bodi blong yu i helti.

•   Eksasaes oltaem.

   Traem tingbaot ol samting we yu stap mekem evridei we oli save givhan blong yu mekem eksasaes. Eksampol, bitim we yu yusum eleveta, i gud yu yusum step. Yusum haf aoa we yu spenem blong plei video gem blong go wokbaot aotsaed.

•   Mekem helti kakae i tekem ples blong kakae we i no helti.

   Wan yangfala gel nem blong hem Sophia i talem se: “Mi traem blong putum ol helti kakae olsem ol frut mo vejtebol klosap long mi, long rod ya, taem mi wantem kakae wan samting, bambae mi no kakae ol kakae we oli no helti olsem ol swits o ol nara samting olsem.”

•   Kakae slo.

   !Samfala oli kakae hariap tumas nao oli no harem save se bel blong olgeta i fulap! Taswe i gud blong kakae slo. Spel smol bifo we yu go tekem sam moa kakae. Maet bambae yu harem se yu no hanggri tumas olsem we yu tingbaot.

•   Jekem se yu stap kakae hamas kalori. b

   Ridim ol save we i stap long paket blong ol kakae blong faenemaot se i gat hamas kalori long kakae blong yu. Eksampol: Ol swit dring, ol kakae olsem jips, mo ol swits, oli ol kakae we i gat plante kalori mo oli save mekem yu ova wet.

•   No strik tumas.

   Sara we i gat 16 yia, i talem se: “!Mi kasem wan taem we tingting blong mi i stap nomo long ol kalori be i no long kakae we i stap long plet, samting we mi tingbaot hemia se i gat hamas kalori i stap long kakae ya!” I nogud yu kam wan akaonten blong kalori. I oraet sipos samtaem yu kakae ol samting we oli tes gud nating se oli gat plante kalori.

 Advaes: Sipos yu stap wari from wet blong yu, i gud yu toktok long dokta blong yu long saed ya. Nao bambae hem i save lukluk medikol ripot blong yu mo halpem yu blong gat wan program we bambae i mekem i gud long bodi blong yu.