•  Samting we yu mas save

•  Samting we yu save mekem

•  Sam yangfala oli talem wanem

 I isi blong spolem narafala long Intenet. Buk ya CyberSafe i talem se: “Intenet i save mekem se ol gudfala pikinini tu oli kam nogud from we oli no luk narafala we oli stap spolem, stret long fes blong hem.”

 I gat sam we oli makem. Oli makem man we i sem blong toktok, ol man oli ting se hem i defren long ol narafala, mo i ting nating long hem wan.

 Oli save spolem gud yu. Oli save mekem yu yu harem se yu no gat fren mo tingting i foldaon. Mo tu, oli bin mekem se sam man oli kilim olgeta wan i ded.

 Fastaem, i gud yu askem se: ‘?Man ya i rili wantem spolem mi?’ Sam man oli no minim blong talem wan nogud tok blong spolem yu. Sipos samting olsem i hapen, yumi save folem ol waes advaes ya blong Baebol:

 “I nogud yu yu man blong kros kwik. Mo i nogud yu holem kros blong yu i stap longtaem, from we hemia i fasin blong man we i no gat hed.”​—Prija 7:9.

 Sipos wan man i minim nomo blong mekem narafala i harem nogud, sakem nogud tok long hem, o giaman long saed blong hem long Intenet, hem i wantem spolem man ya.

 Sipos wan man i stap spolem yu long Intenet, i gud yu tingbaot se: Aksen blong mi i save mekem se ol samting i kamgud moa, o i kam moa nogud. Yu traem folem ol advaes ya.

 No tingbaot. Baebol i talem se: “Man we i savegud ol samting we i stap mekem, hem i no save toktok tumas, i save stap kwaet. Man olsem, hem i man blong luksave mining blong ol had samting.”​—Ol Proveb 17:27.

 Nancy Willard we i raetem buk ya Cyberbullying and Cyberthreats i talem wan risen from wanem advaes ya i wok se: “Mak blong ol stronghed i blong mekem man i kros. Taem man i kam kros, hem i letem stronghed ya i gat paoa long hem.”

 Stamba poen: Samtaem i moagud blong no ansa nating.

 No givimbak. Baebol i talem se: “Taem man i mekem i nogud long yufala, yufala i no mas mekem i nogud long hem bakegen. Taem man i tok nogud long yufala, yufala i no mas tok nogud long hem bakegen.”​—1 Pita 3:9.

 Buk ya Cyber-Safe Kids, Cyber-Savvy Teens i tokbaot from wanem advaes ya i wok, i se: “Kros i soemaot se yu slak, mo bambae i mekem se stronghed ya i spolem yu moa. ”Mo tu, sipos yu givimbak, i olsem se yu yu sem mak long stronghed ya.

 Stamba poen: Yu no sakem karsin long faea.

 Mekem wan samting. Baebol i talem se: “Yu no mas letem ol rabis samting oli winim yu.” (Rom 12:21) I gat sam samting we yu save mekem blong stopem narafala we i stap spolem yu​—we i no mekem trabol i kam bigwan moa.

 Olsem:

•    Blokem man we i stap sendem ol mesej. Buk ya Mean Behind the Screen i talem se: “Samting we yu no ridim bambae i no spolem yu.”

•   Sevem evri samting we yu luk, nating sipos yu no ridim. Hemia ol mesej long mobaelfon, ol kwik mesej, ol imel, ol foto o toktok we hem i putum long Intenet, ol voes mesej, o eni narafala toktok.

•   Talem long man we i stap spolem yu long Intenet blong i stop. Sanem wan strong mesej, olsem:

  •  “Yu no sanem eni mesej bakegen.”

  •  “Yu tekemaot samting we yu bin putum long Intenet.”

  •  “Sipos yu no stop, bambae mi tekem aksen we i strong moa.”

•   Wokem strong tingting se yu yu naf. Yu tingbaot nomo ol gudfala fasin blong yu, be i no ol slak fasin. (2 Korin 11:6) Ol stronghed mo ol man blong spolem narafala long Intenet, oli laekem blong spolem ol man we oli fraet mo oli ting nating long olgeta.

•   Talemaot long wan bigman. Yu save talemaot fastaem long papa mo mama blong yu. Yu save ripotem i go long websaet we stronghed ya i stap yusum. Sipos problem ya i nogud olgeta, yu mo papa mama blong yu, yufala i mas ripotem long skul, polis, o maet yu go luk wan loea.

 Stamba poen: I gat sam samting we yu save mekem blong stopem, mo daonem ol nogud filing we yu yu kasem from stronghed ya we i stap spolem yu long Intenet.