?Papa mo Mama i letem yu blong yu yusum sosol media? Sipos yes, atikol ya i save halpem yu, from we hem i tokbaot tri impoten samting long laef blong yu.

Long pej ya

•  ?Sosol media i stap mekem wanem long taem blong mi?

•  ?Sosol media i stap mekem wanem long slip blong mi?

•  ?Sosol media i stap mekem wanem long filing blong mi?

•  ?Sam yangfala oli talem wanem?

 Sosol media i olsem wan hos we i wael. Yu mas kontrolem hem, sipos no, hem bambae i kontrolem yu.

 “Mi ting se bae mi lukluk sosol media blong sam ‘minit’ nomo. !Biaen mi sek se mi bin stap plante aoa! Sosol media i save pulum mo holemtaet yu, mo westem plante taem.”—Joanna.

 ?Yu yu save? Sosol media i save pulum mo holemtaet yu from we ol man we oli wokem ol websaet ya, oli wantem olsem. Oli save se sipos plante moa man oli spenem taem long websaet blong olgeta, ol kampani bambae oli pem moa mane long olgeta blong advetaesem ol samting we oli salem.

 Askem se: ‘Taem mi stap lukluk sosol media, ?mi luksave se taem i stap pas kwik mo mi spenem plante moa taem long hem i bitim wanem we mi plan blong spenem? ?Mi save yusum sam long ol taem ya blong mekem ol impoten wok?’

 Samting we yu save mekem. Putum mak long hamas taem yu spenem long sosol media, mo no bitim mak ya.

 “Mi putum alam long fon blong mi blong mi no bitim taem we mi makemaot. Afta we mi mekem samting ya blong smoltaem, hemia i trenem mi blong mi no westem tumas taem long sosol media.”—Tina.

 Advaes blong Baebol: “Yusum gud taem blong yufala.”—Efesas 5:16.

 Ol man we oli gat save long saed blong helt, oli talem se ol yangfala oli mas slip blong eit aoa evri naet. Be plante oli no mekem olsem. Maet sosol media nao i wan samting we i mekem se oli no slip i naf.

 “Mi jekem fon blong mi bifo we mi go slip long naet. Maet wan samting i pulum tingting blong mi, nao mi gohed blong westem plante aoa blong lukluk ol samting we ol man oli postem long sosol media. Hemia wan nogud fasin we mi stap traehad blong winim.”—Maria.

 ?Yu yu save? Sipos yu no slip i naf, yu save stat blong wari mo tingting i save foldaon. Wan profesa we i stadi long tingting blong man, Jean Twenge, i talem se wan bigfala risen from wanem samfala oli no harem gud mo oli no glad, hemia se oli no slip i naf. Hem i gohed se sipos samting ya i gohed “longtaem,” yangfala i save kasem “bigfala problem long tingting blong hem.” a

 Askem se: ‘?Mi mi slip hamas aoa evri naet?’ ‘?Mi stap lukluk sosol media long taem we mi sud slakem mi mo mekem tingting i kwaet blong slip?’

 Samting we yu save mekem. I moagud yu no letem fon o tablet blong yu i stap long rum we yu slip long hem long naet. Mo tu, i gud se tu aoa bifo we yu slip, yu ofem ol divaes blong yu. Sipos yu nidim alam blong wekemap yu long moning, traem yusum wan we i no stap long fon o tablet blong yu.

 “Samtaem mi stap lukluk ol samting long fon blong mi go kasem let naet. Hemia wan problem we mi stap traem blong winim. Mi mas gruap, hemia i min se mi mas kam naf blong kontrolem ol samting ya. Mi mas slip eli blong mi save mekem evri samting we mi wantem mekem long nekis dei.”—Jeremy.

 Advaes blong Baebol: “Faenemaot ol samting we oli moa impoten.”—Filipae 1:10.

 Oli askem kwestin long sam gel long haeskul, nao oli talem se “oltaem oli harem nogud, oli harem olsem se oli gud blong nating nomo.” Maet haf blong problem ya, hemia sosol media. Dokta Leonard Sax i talem se: “Moa we yu spenem taem long sosol media mo skelem yu wetem ol narafala, moa bambae yu harem nogud mo tingting i foldaon.” b

 “Oltaem ol yangfala oli skelem olgeta wetem ol narafala, mo sosol media i mekem i moa isi blong folem fasin ya. Plante aoa yu lukluk ol defren pija we ol narafala oli postem mo yu skelem laef blong yu wetem laef blong olgeta. Sipos no, yu luk gudtaem we ol fren blong yu oli gat, mo yu harem se yu no gat gudtaem olsem.”—Phoebe.

 ?Yu yu save? I tru, sosol media i wan rod blong yu toktok wetem ol fren blong yu, be i moa gud sipos yu save toktok stret long olgeta. Dokta Nicholas Kardaras i talem se: “Taem yumi toktok long narafala long sosol media, hemia i no mekem yumi glad olsem we yumi toktok stret long olgeta. I no mekem yumi harem gud from we ol man oli rili nidim blong joen wetem ol narafala.” c

 Askem se: ‘Taem mi luk ol samting we ol fren blong mi oli stap mekem, ?mi harem se mi stap mi wan nomo?’ ‘?Mi harem se laef blong mi i boring taem mi luk ol pija we ol fren blong mi oli postem long sosol media?’ ‘Taem mi postem wan samting mo i no gat plante stika blong talem se ol narafala oli laekem, ?mi mi harem nogud?’

 Samting we yu save mekem. Traem blong no yusum sosol media blong smoltaem, maet sam dei, wan wik, o wan manis. Spenem moa taem blong joen wetem ol fren mo toktok long fes blong olgeta o long telefon. Traem luk sipos yu harem gud mo yu no stres tumas taem yu lego sosol media.

 “Taem mi yusum sosol media, mi tingting tumas long samting we ol narafala oli stap mekem. Taem mi dilitim sosol media, mi harem se mi fri mo mi no wari. Mo mi luk se mi gat taem blong mekem plante gudfala wok.”—Briana.

 Advaes blong Baebol: “I gud man i jekem wok we hem nomo i mekem, blong faenemaot se wok ya i olsem wanem. Olsem nao, hem i save glad from wok we hem nomo i mekem, be i no from we hem i skelem wok blong hem wetem wok blong narafala.”—Galesia 6:4.