Meie suhtumine haridusse põhineb Piiblil. Iga Jehoova tunnistaja teeb oma südametunnistuse järgi otsuse, kuidas selles asjas Jumala põhimõtteid rakendada. a Mõned neist põhimõtetest on toodud selles artiklis.

•  Haridus on tähtis

•  Haridusse peaks suhtuma tasakaalukalt

•  Kõrghariduse omandamisega võib kaasneda oht meie moraalile ja usule

•  Kas Jehoova tunnistajatel on pühapäevakoolid?

 Õppides saame omandada „praktilist tarkust ja mõtlemisoskust”, mida ka Piiblis kiidetakse. (Õpetussõnad 2:10, 11; 3:21, 22.) Pealegi on Jeesus andnud oma järelkäijatele korralduse õpetada teisi pidama kõike, mida ta on käskinud. (Matteuse 28:19, 20.) Sellepärast innustame oma usukaaslasi omandama igakülgset haridust, mis tähendab muu hulgas oskust hästi lugeda, kirjutada ja teistega suhelda, ning hõlmab teadmisi teiste religioonide ja kultuuride kohta. Samuti aitame neid niisuguse hariduse omandamisel. b (1. Korintlastele 9:20–22; 1. Timoteosele 4:13.)

 Ka valitsusametnikud peavad haridust oluliseks ja tihti nõuavad, et inimesed omandaksid alg- ja põhihariduse. Me allume sellistele seadustele, kuna Piibel ütleb: „Igaüks allugu võimudele.” (Roomlastele 13:1.) Peale selle innustame oma lapsi koolis käima ja tegema seal oma parima, mitte leppima pelgalt miinimumiga. c Ütleb ju Jumala sõnagi: „Mida tahes te teete, seda tehke kogu hingest, nagu Jehoovale, mitte nagu inimestele.” (Koloslastele 3:23.)

 Haridus aitab oma pere eest hoolt kanda. Piibel ütleb: „Kes omaste ja eriti oma pereliikmete eest ei hoolitse, on usu hüljanud ja on halvem kui uskmatu.” (1. Timoteosele 5:8.) Kooliharidus aitab meil täita püha kohust hoolitseda oma pere aineliste vajaduste eest. „The World Book Encyclopedia” ütleb, et hariduse peamine eesmärk on „aidata inimestel saada ühiskonna kasulikeks liikmeteks, ... kes toetavad majandust”. Kutseoskusega ja haritud inimene saab paremini ja kindlamalt oma pere eest hoolitseda kui ilma erilise tööoskuseta ja põhihariduseta inimene. (Õpetussõnad 22:29.)

 Vanemad hoolitsevad oma laste eest ka sel viisil, et aitavad neil täiskasvanueluks valmistuda, ja lastele koolihariduse andmisel on siin tähtis osa. (2. Korintlastele 12:14.) Me innustame vanemaid võimaldama oma lastele põhiharidus, isegi kui nende elukohas pole see tasuta, on raskesti kättesaadav või selle omandamine läheb kultuuriliste kommetega vastuollu. d Me anname vanematele ka praktilisi soovitusi, kuidas nad saavad oma lapsi õppimisel aidata. e

 Me valime kooliharidust hoolikalt. Piibel ütleb: „Lihtsameelne usub igat sõna, aga arukas kaalub igat oma sammu.” (Õpetussõnad 14:15.) Me lähtume sellest põhimõttest, kui kaalume, kas ja millist lisaharidust omandada ning mida see meilt nõuaks ja mis kasu see tooks. Näiteks sageli on mõnes kutsekoolis võimalik õppida selgeks hea amet mõistliku ajaga.

 Usuline haridus on väärtuslikum kui ilmalik haridus. Erinevalt kooliharidusest annab Piiblil põhinev usuline haridus eluliselt tähtsaid teadmisi Jumalast. (Johannese 17:3.) Piibel õpetab ka moraaliväärtusi, seda „mis on õige, õiglane ja aus – kõike, mis on hea”. (Õpetussõnad 2:9.) Apostel Paulus oli saanud hariduse, mis on võrreldav tänapäeva ülikooliharidusega, kuid ometi tunnustas ta „Kristus Jeesuse tundmise ülimat väärtust”. (Filiplastele 3:8; Apostlite teod 22:3.) Ka paljud Jehoova tunnistajad tänapäeval on omandanud küll kõrghariduse, kuid väärtustavad siiski palju rohkem oma usulist haridust. f

 Piibli õpetussõna ütleb: „Arukas näeb ohtu ja poeb peitu.” (Õpetussõnad 22:3.) Jehoova tunnistajate arvates on mõnedes ülikoolides või teistes kõrgemates õppeasutustes selline õhkkond, mis võib ohustada moraali ja usku. Sellepärast on paljud Jehoova tunnistajad otsustanud, et ei soovi ise ega soovita ka oma lastel sellises keskkonnas olla. Nende meelest propageeritakse paljudes kõrgemates õppeasutustes järgmisi väärasid ideid.

•   Väärarvamus. Raha tagab õnne ja turvatunde

   Kuna kõrghariduse hankimist peetakse sageli kindlaks viisiks saada heapalgaline töökoht, lähevad üha rohkemad ülikooli peaasjalikult eesmärgiga teenida rohkem raha. Mõned loodavad, et raha toob õnne ja loob turvatunde, kuid Piibel paljastab selle mõtte tühisuse. (Koguja 5:10.) Mis veel tähtsam, Piibel õpetab, et „rahaarmastus [on] igasuguste halbade asjade juur” ja viib tihti usu kaotamiseni. (1. Timoteosele 6:10.) Jehoova tunnistajad hoiduvad langemast „rikkuse petliku veetluse” lõksu. (Matteuse 13:22.)

•   Väärarvamus. Iga inimene peab püüdma saavutada ühiskonnas prestiiži ja see on võimalik just kõrghariduse kaudu

   Gruusia endine peaminister Nika Gilauri kirjutas oma maal levinud mõtteviisist: „Gruusias on ülikooliharidus peaaegu kohustuslik, see on justkui staatuse sümbol. ... [Varem] olid need noored, kel polnud kõrgharidust, oma perele häbiks.” g Piibel aga hoiatab selles maailmas edasipürgimise eest. Jeesus ütles oma aja auahnetele usujuhtidele: „Kuidas te võiksitegi uskuda, kui te otsite austust inimestelt ...?” (Johannese 5:44.) Ülikooli õhustikus võib inimene muutuda ülbeks ning see on omadus, mida Jumal lausa vihkab. (Õpetussõnad 6:16, 17; 1. Peetruse 5:5.)

•   Väärarvamus. Iga inimene peaks ise otsustama, mis on õige ja mis vale

   Jehoova tunnistajad elavad Jumala seatud normide järgi. (Jesaja 5:20.) Kuid ajakirjas „Journal of Alcohol and Drug Education” avaldatud artiklis öeldakse, et kaaslaste survel teevad paljud üliõpilased valikuid, mis lähevad vastuollu nende oma arusaamisega õigest ja valest. h See tähelepanek läheb kokku Piibli sõnadega „Halb seltskond rikub kasulikud harjumused”. (1. Korintlastele 15:33.) Üliõpilaste seas on paljud asjad, mida Jumal hukka mõistab, näiteks purjutamine, narkootikumide tarvitamine ja seksuaalsuhted väljaspool abielu, sageli tavalised või isegi soositud. (1. Korintlastele 6:9, 10; 2. Korintlastele 7:1.)

•   Väärarvamus. Kõrgharidus on parim abinõu maailma parandamiseks

   Me mõistame, et paljud ei taotle kõrgharidust mitte selleks, et saada rikkaks, saavutada head positsiooni ühiskonnas või elada vabameelset elu, vaid nad tahavad ennast ja maailma parandada. See on küll üllas eesmärk, kuid Jehoova tunnistajad on valinud teise tee. Nagu Jeesus, ootame ka meie Jumala kuningriiki, mis ainsana suudab maailma parandada. (Matteuse 6:9, 10.) Me aga lihtsalt ei oota, kuni Jumala kuningriik kõik probleemid lahendab. Nagu tegi Jeesus, kuulutame ka meie „head sõnumit kuningriigist” kogu maailmas, aidates igal aastal tuhandetel inimestel oma elu muuta. i (Matteuse 24:14.)