Antikristus pole mingi konkreetne üksikisik või isikute rühm, sest Piibel ütleb, et on „palju antikristusi”. (1. Johannese 2:18.) Sõna „antikristus” tuleb kreeka sõnast, mis tähendab „Kristuse vastu (või asemel)”, ning viitab kellelegi, keda võib iseloomustada järgmiselt.

•   Ta eitab, et Jeesus on Kristus (messias) või et Jeesus on Jumala poeg. (1. Johannese 2:22)

•   Ta teeb vastutööd Kristusele, Jumala võitule. (Laul 2:1, 2; Luuka 11:23)

•   Ta väidab end olevat Kristuse. (Matteuse 24:24)

•   Ta kiusab taga Kristuse järelkäijaid. Jeesus suhtub sellesse, mida tehakse tema järelkäijatele, nagu tehtaks seda temale enesele. (Apostlite teod 9:5)

•   Ta väidab, et on kristlane, kuid rikub seadust või petab. (Matteuse 7:22, 23; 2. Korintlastele 11:13)

 Lisaks sellele, et Piibel nimetab antikristusteks inimesi, kes tegutsevad eelmainitud moel, viitab see neile kui „antikristusele” ka kollektiivselt. (2. Johannese 7.) Antikristus tuli olemasollu apostlite ajal ja on sellest ajast saadik aktiivselt tegutsenud. Just seda ennustaski Piibel. (1. Johannese 4:3.)

•   Nad levitavad Jeesuse kohta valeõpetusi. (Matteuse 24:9, 11.) Näiteks need, kes õpetavad kolmainsust või seda, et Jeesus on kõikvõimas Jumal, räägivad tegelikult vastu Jeesuse õpetusele „Isa on minust kõrgem”. (Johannese 14:28)

•   Antikristused ei tunnusta seda, mida Jeesus õpetas selle kohta, kuidas Jumala kuningriik tegutseb. Näiteks mõned usujuhid ütlevad, et Kristus tegutseb inimvalitsuste kaudu. See õpetus läheb aga vastuollu Jeesuse sõnadega „Minu kuningriik ei kuulu sellesse maailma”. (Johannese 18:36)

•   Nad ütlevad, et Jeesus on nende Isand, kuid nad ei kuuletu tema juhenditele, kaasa arvatud juhendile kuulutada head sõnumit Jumala kuningriigist. (Matteuse 28:19, 20; Luuka 6:46; Apostlite teod 10:42)