Kuidas Jeesus välja nägi?

ESITA

Piibli vastus

Mitte keegi ei tea täpselt, kuidas Jeesus välja nägi, sest Piiblis ei kirjeldata tema välimust. See näitab, et Jeesuse välimus pole oluline. Siiski annab Piibel meile sellest mõningase ettekujutuse.

Näojooned. Jeesus oli juut ja ilmselt päris ta oma emalt semiitidele omased tunnusjooned. (Heebrealastele 7:14.) On väheusutav, et tema näojooned oleksid olnud eriliselt silmatorkavad. Kord sai ta rännata Galileast Jeruusalemma nii, et teda ei tuntud isegi ära. (Johannese 7:10, 11.) Ja paistab, et ta ei torganud kuidagi silma ka oma lähimate jüngrite seas. Võib-olla sulle meenub, et Juudas Iskariot pidi näitama, kes on Jeesus, kui relvastatud jõuk tuli Jeesust kinni võtma. (Matteuse 26:47–49.)
Juuste pikkus. On ebatõenäoline, et Jeesusel oleksid olnud pikad juuksed, sest Piibel ütleb, et „mehele on pikad juuksed häbiks”. (1. Korintlastele 11:14.)
Habe. Jeesusel oli habe. Ta järgis juutide seadust, mis keelas täiskasvanud mehel „rikkuda oma habeme äärt”. (3. Moosese 19:27; Galaatlastele 4:4.) Samuti mainitakse Piiblis Jeesuse habet ennustuses, mis rääkis tema kannatustest. (Jesaja 50:6.)
Kehaehitus. Kõik viitab sellele, et Jeesus oli füüsiliselt tugev. Oma teenistuse ajal rändas ta väga palju. (Matteuse 9:35.) Ta puhastas kaks korda juutide templi, lükates ümber rahavahetajate lauad, ning kord ajas ta piitsaga kariloomad sealt välja. (Luuka 19:45, 46; Johannese 2:14, 15.) McClintocki ja Strongi entsüklopeedia ütleb: „Kogu evangeeliumilugu osutab [Jeesuse] stabiilsele ja tugevale füüsilisele tervisele.” (IV köide, lk 884.)
Näoilme. Jeesus oli soe ja kaastundlik ning kindlasti tema näoilme peegeldas seda. (Matteuse 11:28, 29.) Igasugused inimesed otsisid temalt lohutust ja abi. (Luuka 5:12, 13; 7:37, 38.) Isegi lapsed tundsid end tema juuresolekul vabalt. (Matteuse 19:13–15; Markuse 9:35–37.)

Väärarusaamad seoses Jeesuse välimusega

Väärarusaam. Mõned väidavad, et Jeesus pidi olema Aafrika päritolu, sest Ilmutusraamatus võrreldakse tema juukseid villaga ning jalgu „läikimalöödud pronksiga”. (Ilmutus 1:14, 15, „The New Jerusalem Bible”.)

Tõde. Ilmutusraamat on avaldatud „sümboolses keeles”. (Ilmutus 1:1.) Jeesuse juuste ja jalgade kirjelduses on kasutatud kujundlikku keelt, et näidata, millised omadused on Jeesusel pärast ülesäratamist. Seal ei räägita tema väljanägemisest sel ajal, kui ta maa peal oli. Öeldes, et Jeesuse „pea ja juuksed olid valged nagu valge vill, nagu lumi”, ei tooda kirjakohas Ilmutus 1:14 olulise mõttena välja mitte villa ja lume tekstuur, vaid värv. See sümboliseerib tarkust, mis tal on oma ea tõttu. (Ilmutus 3:14.) Selles salmis ei võrrelda Jeesuse juuste tekstuuri villa omaga, nagu seda ei võrrelda ka lume omaga.

Jeesuse jalad olid „kui ahjus hõõguv puhas vask”. (Ilmutus 1:15.) Tema nägu oli „nagu päike, kui see kõige eredamalt särab”. (Ilmutus 1:16.) Kuna ühegi rassi nahavärv ei vasta niisugusele kirjeldusele, peab see nägemus olema sümboolne, näidates ülesäratatud Jeesust kui isikut, „kes elab ligipääsmatus valguses”. (1. Timoteosele 6:16.)

Väärarusaam. Jeesus oli nõrk.

Tõde. Jeesus käitus mehiselt. Näiteks andis ta julgelt teada, kes ta on, kui relvastatud jõuk tuli teda kinni võtma. (Johannese 18:4–8.) Samuti pidi Jeesus olema füüsiliselt tugev, et töötada puusepana, kes pidi tegema palju tööd käsitsi. (Markuse 6:3.)

Aga miks siis vajas Jeesus abi, et oma piinaposti kanda? Ja miks ta suri enne teisi, kes tema kõrval hukati? (Luuka 23:26; Johannese 19:31–33.) Enne hukkamist toimus nii mõndagi, mis Jeesust märkimisväärselt nõrgestas. Ta oli olnud terve öö üleval, osalt seepärast, et teda valdas suur ängistus. (Luuka 22:42–44.) Öösel olid juudid teda julmalt kohelnud ning järgmisel hommikul olid roomlased teda piinanud. (Matteuse 26:67, 68; Johannese 19:1–3.) Ilmselt kiirendasid need tegurid tema surma.

Väärarusaam. Jeesus oli alati tõsine, melanhoolne.

Tõde. Jeesus peegeldas täiuslikult samu omadusi, mis on tema taevasel isal Jehooval, keda Piibel kirjeldab kui õnnelikku Jumalat. (1. Timoteosele 1:11; Johannese 14:9.) Tõtt-öelda õpetas Jeesus teistele, kuidas olla õnnelik. (Matteuse 5:3–9; Luuka 11:28.) Nendest faktidest võib järeldada, et Jeesus oli sageli rõõmsa ilmega.