Kristlased usuvad, et Jeesus suri inimeste pattude eest. (1. Peetruse 3:18.) Siiski on pääste saamiseks vaja enamat, kui lihtsalt uskuda Jeesusesse kui päästjasse. Isegi kurjad vaimolendid teavad, et Jeesus on Jumala poeg, aga neid ootab ees häving, mitte pääste. (Luuka 4:41; Juuda 6.)

•  Mida peab pääste saamiseks tegema?

•  Mida arvata päästepalvest?

•  Mis on päästepalve algupära?

•   Uskuma, et Jeesuse lunastusohver katab kinni meie patud. (Apostlite teod 16:30, 31; 1. Johannese 2:2.) Selleks on vaja uskuda, et Jeesus oli tegelik isik ja et Piibli sõnad tema kohta on tõesed.

•   Omandama täpseid teadmisi Piiblist. (2. Timoteosele 3:15.) Piiblis on kirjas apostel Pauluse ja Siilase sõnad vangivalvurile: „Usu isandasse Jeesusesse, siis pääsed.” (Apostlite teod 16:31, 32.) Seejärel hakkasid nad valvurile õpetama Jehoova a sõna. See näitab, et valvuril oli vaja täpseid teadmisi Jumala sõnast, et uskuda Jeesusesse. (1. Timoteosele 2:3, 4.)

•   Patte kahetsema. (Apostlite teod 3:19.) Vaja on tunda kahetsust ehk sügavat kurbust endiste valede hoiakute ja tegude pärast. Seda on näha, kui hülgad harjumused, mida Jumal vihkab, ja muudad oma mõtteviisi. (Apostlite teod 26:20.)

•   End ristida laskma. (Matteuse 28:19.) Jeesus ütles, et tema järelkäijatel tuleb lasta end ristida. Selles artiklis varem mainitud vangivalvur ristiti. (Apostlite teod 16:33.) Apostel Peetrus rääkis rahvahulgale Jeesusest ja kes „tema sõna rõõmuga vastu võtsid, need ristiti”. (Apostlite teod 2:40, 41.)

•   Järgima Jeesuse õpetusi. (Heebrealastele 5:9.) Jeesuse järelkäijate eluviisist on näha, et nad kuuletuvad tema käskudele. (Matteuse 28:20.) Nad on need, „kes Jumala sõna järgi tegutsevad, mitte sellised, kes üksnes kuulavad”. (Jaakobuse 1:22.)

•   Pidama lõpuni vastu. (Markuse 13:13.) Jeesuse jüngritel on vaja vastu pidada, et saada pääste. (Heebrealastele 10:36.) Kui näiteks Paulus kristlaseks sai, järgis ta Jeesuse õpetusi ja jäi Jumalale ustavaks surmani. (1. Korintlastele 9:27.)

 Mõnes religioonis on kasutusel pääste- või patusepalve. Sellistes palvetes annavad nad teada, et on patused ja et Jeesuse suri nende pattude eest. Nad paluvad, et Jeesus tuleks nende südamesse või ellu. Piiblis pole kirjas päästepalvet. Samuti ei öelda seal, et sellist palvet peaks kasutama.

 Mõned inimesed arvavad, et kui nad kordavad päästepalvet, saavad nad igavese pääste. Kuid palve ei taga kellelegi veel päästet. Ebatäiuslike inimestena eksime me tihti. (1. Johannese 1:8.) Seetõttu õpetas Jeesus oma järelkäijaid paluma palves pidevalt andestust pattude eest. (Luuka 11:2, 4.) Mõned kristlased ei saanud igavest päästet, kuna nad hülgasid Jumala. (Heebrealastele 6:4–6; 2. Peetruse 2:20, 21.)

 Ajaloolased on eri arvamusel päästepalve päritolu teemal. Mõned arvavad, et see tuli kasutusele reformatsiooni ajal. Teised aga usuvad, et päästepalvet hakati kasutama 18. ja 19. sajandi religioossete liikumiste ajel. Igal juhul läheb päästepalve Piibli õpetustega vastuollu.