Kui sa

•   ei lepi halvema hindega kui 5+,

•   hoidud uutest ülesannetest kartuses, et ei saa hakkama,

•   näed igas sulle antud nõuandes rünnakut,

 siis ilmselt oled sa perfektsionist. Kuid mis tähtsust sel on?

•  Mis perfektsionismis halba on?

•  Milline oleks parem suhtumine?

•  Mida ütlevad su eakaaslased

 Selles pole midagi halba, kui soovid alati teha oma parima. Kuid „on suur vahe, kas lihtsalt püüda olla parem või püüelda haiglaslikult mingi kättesaamatu ideaali poole”, öeldakse raamatus „Perfectionism — What’s Bad About Being Too Good?”. Seal lisatakse: „Perfektsionist on raske olla, sest olgem ausad, keegi pole täiuslik.”

 Seda kinnitab ka Piibel, öeldes: „Maa peal pole ühtki õiget inimest, kes teeks alati head.” (Koguja 7:20.) Kuna sa oled ebatäiuslik, pole su saavutused mitte just alati imetlusväärsed.

 Kas sul on sellega raske leppida? Kui jah, siis mõtle neljale valdkonnale, milles täiuslikkuse taotlemine su elu mõjutab – ja mitte just paremuse poole.

1.   Sinu suhtumine endasse. Perfektsionist seab endale lati liiga kõrgele, mis viib paratamatult pettumuseni. „On loomulik, et me ei suuda kõike täiuslikult teha. Kui me end aga sellepärast pidevalt halvustame, kaotame usu endasse ja võime masenduda.” (Alicia)

2.   Sinu suhtumine nõuandmisse. Perfektsionist kipub võtma talle antud nõuannet kui rünnakut. „Kui keegi mulle nõu annab, tunnen end kohutavalt,” ütleb noormees nimega Jeremy. Ta lisab: „Kui sa püüad olla täiuslik, siis sa ei taju oma piire ega taha vastu võtta abi.”

3.   Sinu suhtumine teistesse. Perfektsionist suhtub teistesse tihti kriitiliselt, ja pole raske mõista, miks. „Kui sa ootad täiuslikkust endalt, kipud seda ootama ka teistelt,” ütleb 18-aastane Anna. „Kui teised sinu kõrgetele nõudmistele ei vasta, siis pettud neis.”

4.   Teiste suhtumine sinusse. Kui sa ootad teistelt liiga palju, siis ära imesta, et nad hakkavad sinust eemale hoidma. „See on kurnav, kui pead täitma perfektsionisti ülikõrgeid nõudmisi,” ütleb noor nimega Beth. „Keegi ei taha sellise inimesega koos olla.”

 Piibel ütleb: „Teie mõistlikkus olgu kõigile ilmne.” (Filiplastele 4:5.) Mõistlik inimene on tasakaalukas selles, mida ta endalt ja teistelt ootab.

 „Maailm meie ümber avaldab meile juba niigi survet. Miks seda siis täiuslikkuse nõudmisega endale veelgi lisada? Seda oleks tõesti liiga palju.” (Nyla)

 Piibel annab meile nõu olla „tagasihoidlik koos oma Jumalaga käies”. (Miika 6:8.) Tagasihoidlikud inimesed tunnustavad oma piire. Nad ei võta endale rohkem kohustusi, kui suudavad täita. Samuti ei kuluta nad mingi ülesande täitmiseks rohkem aega, kui saavad endale lubada.

 „Kui tahan tunda, et tulen oma ülesannetega hästi toime, pean võtma neid enda peale ainult mõistliku hulga, nii palju kui ma suudan täita.” (Hailey)

 Piibel ütleb: „Kõike, mida su käsi suudab teha, tee kogu jõust.” (Koguja 9:10.) Vastumürk täiuslikkuse taotlusele ei ole mitte laiskus vaid töökus ühes mõistlikkuse ja tagasihoidlikkusega.

 „Ma püüan teha oma tööd nii hästi kui võimalik ja anda endast parima. Ma mõistan, et ei suuda seda teha täiuslikult, kuid tunnen rõõmu teadmisest, et teen oma parima.” (Joshua)