•  Miks teha sporti?

•  Mis võib olla takistuseks?

•  Mida teha, et piisavalt liikuda?

•  Ole tasakaalukas

•  Mida ütlevad su eakaaslased

 Paljudes riikides on noored üha vähem kehaliselt aktiivsed ja see seab ohtu nende tervise. On küllaga põhjusi, miks Piibel ütleb, et keha treenimisest on veidi kasu. (1. Timoteosele 4:8.) Mõtle järgnevale.

•   Sportimine võib tõsta tuju. Kehalise aktiivsuse käigus vallanduvad endorfiinid – keemilised ühendid ajus, mis mõjuvad rahustavalt ja tekitavad heaolutunde. Mõned ütlevad isegi, et sportimine on looduslik antidepressant.

   „Kui lähen hommikul esimese asjana jooksma, on kogu päev tegusam ja mõnusam. Jooksmine tõstab meeleolu.” (Regina)

•   Sportimine võib parandada välimust. Mõõdukas treening teeb sind tugevamaks, sa saad paremasse vormi ja ilmselt muudab see sind ka enesekindlamaks.

   „Mul on nii hea meel, et suudan 10 korda lõuga tõmmata. Aasta tagasi ei suutnud ma kordagi. Aga mis kõige parem, ma tean, et hoolitsen oma füüsise eest.” (Olivia)

•   Sportimine võib pikendada eluiga. Kehaline aktiivsus on kasulik südame-veresoonkonna ja hingamissüsteemile. Aeroobne treening võib aidata ka vältida südame pärgarteri haigusi, mis on peamine surmapõhjus nii meeste kui ka naiste seas.

   „Kui meil on head sportimisharjumused, näitame Loojale, et peame väärtuslikuks seda, mis ta on loonud.” (Jessica)

 Kokkuvõtteks. Sportimine on su tervisele kasulik nii pikemas kui ka lähemas perspektiivis. „Vaevalt, et sa matkalt või jooksmast tulles mõtled, et miks ma küll sinna läksin,” ütleb noor naine Tonya. „Kui olen endast võitu saanud ja ikkagi sporti teinud, pole pidanud seda kunagi kahetsema.”

 Takistusi võib olla erinevaid.

•   Pole motivatsiooni. „Arvan, et noorena pead end kõikvõimsaks. On raske ette kujutada, et sul on kunagi terviseprobleemid. Tundub, et need on vaid vanadel inimestel.” (Sophia)

•   Pole aega. „Isegi kui mul on kiire, tuleb mul leida aega, et korralikult süüa ja magada. Aga aja leidmine sportimiseks on olnud veelgi keerulisem.” (Clarissa)

•   Pole spordiklubi liige. „Enda vormis hoidmine on kallis lõbu. Jõusaali eest tuleb ju maksta!” (Gina)

 Mõtteainet.

 Mis on sinu suurim takistus? Takistuse ületamine ei pruugi olla lihtne, kuid tulemus on seda väärt.

 Siin on mõned soovitused.

•   Ära jäta oma tervist juhuse hooleks. (Galaatlastele 6:5.)

•   Ära otsi ettekäändeid. (Koguja 11:4.) Sa ei pea hakkama spordiklubi liikmeks, et trenni teha. Lihtsalt leia mingi sportlik tegevus, mis sulle meeldib, ja tee seda regulaarselt.

•   Kogu teistelt häid mõtteid ja uuri, kuidas nad trenni teevad. (Õpetussõnad 20:18.)

•   Määra kindlaks aeg, millal teed sporti. Sea endale eesmärke ja pane saavutused kirja, et end motiveerida. (Õpetussõnad 21:5.)

•   Leia endale trennikaaslane. Sõber võib sind innustada ja aidata sul kavas püsida. (Koguja 4:9, 10.)

•   Tagasilöögid käivad asja juurde, kuid ära anna alla. (Õpetussõnad 24:10.)

 Piibel ütleb, et peaksime olema kõiges mõõdukad. (1. Timoteosele 3:2, 11.) Seega suhtu sportimisse tasakaalukalt. Inimesed, kellele saab trenni tegemisest kinnisidee, võivad muutuda edevaks. „Kui noormehel on muskleid rohkem kui mõistust, on see kõike muud kui ligitõmbav,” sõnab noor naine Julia.

 Ära satu liiga vaimustusse igasugustest fitnessi lööklausetest, nagu näiteks „Kui jõud otsas, kasuta tahtejõudu!”. Sellised nõuanded võivad su tervisele kahju teha ja su tähelepanu võib kõige tähtsamatelt asjadelt hajuda. (Filiplastele 1:10.)

 Pealegi võib selline ergutamine hoopis vähendada motivatsiooni. Noor naine Vera lausub: „Paljud tüdrukud koguvad pilte inimestest, kelle moodi nad tahaksid olla, ja vaatavad neid pilte, kui soovivad end motiveerida. Aga tulemuseks on see, et nad hakkavad ennast nendega võrdlema ja see mõjub masendavalt. On palju parem võtta eesmärgiks parandada oma tervist, mitte lihtsalt väljanägemist.”