Sporditegemine võib tuua sulle kasu – või ka kahju. Kõik oleneb sellest, mis sporti sa teed, milline suhtumine sul on ja kui palju aega sa spordile kulutad.

•  Miks on sporditegemine kasulik?

•  Mille suhtes olla ettevaatlik

•  Mida ütlevad su eakaaslased

 Sportimine võib su tervisele head teha. Piibelgi ütleb: „Keha treenimisest on veidi kasu.” (1. Timoteosele 4:8.) „Sporditegemine on mõnus viis millegi füüsilisega tegeleda,” ütleb noor mees Ryan. „See on palju etem kui kodus istuda ja videomänge mängida.”

 Sportimine võib aidata sul õppida meeskonnatööd tegema ja end valitsema. Piibel kasutab näidet sporditegemisest, et õpetada meile midagi olulist. Seal on öeldud: „Võidujooksus osalevad küll kõik jooksjad, kuid auhinna saab vaid üks ... Iga võistleja valitseb end kõiges.” (1. Korintlastele 9:24, 25.) Asja iva on selles, et reeglite järgi võistlemine nõuab enesevalitsemist ja koostööd. Neiu nimega Abigail väljendab samasugust mõtet, öeldes: „Sportmängude mängimine on õpetanud mulle, kuidas teistega koostööd teha ja suhelda.”

 Sportimine võib aidata sul uusi sõpru leida. Sportmäng toob inimesed kokku. „Peaaegu kõik sportmängud on võistluslikud, kuid kui need jäävad lõbusaks, siis need liidavad sõpru,” ütleb noormees nimega Jordan.

 Millise spordialaga sa tegeled? Piibel ütleb: „Jehoova uurib läbi nii õige kui ka jumalatu, ta vihkab igaüht, kes armastab vägivalda.” (Laul 11:5.)

 Mõned spordialad on ilmselgelt vägivaldsed. Näiteks on noorel naisel Laurenil selline tähelepanek: „Poksi kogu mõte on vastane vaeseomaks taguda. Kristlastena me ju ei lähe kellelegi kallale, miks peaksime siis lahutama oma meelt sellega, et vaatame, kuidas teised üksteist peksavad?”

 Mõtteainet. Kas oled vägivaldse spordiga tegeledes või seda vaadates õigustanud end mõttega, et ega sa sellepärast siis veel ise vägivaldseks muutu? Kui see on nii, siis meenuta veel mõtet piiblitekstist Laul 11:5: Jehoova ei salli ka inimest, kes „armastab vägivalda”, mitte vaid inimest, kes tarvitab seda.

 Milline suhtumine sul on? Piibel ütleb: „Ärge tehke midagi kiusu ega eneseupitamise pärast, vaid pidage alandlikult teisi endast ülemaks.” (Filiplastele 2:3.)

 On selge, et igasuguse sellise tegevusega, kus on vastasmeeskonnad, kaasneb omajagu võistluslikkust. Kui aga osalejate eesmärk on iga hinna eest võita, pole mäng enam lõbus. „Võidutahe võib sind kergesti oma võimusse haarata,” ütleb noormees nimega Brian. „Mida parem sa spordis oled, seda rohkem tuleb sul arendada alandlikkust.”

 Mõtteainet. Noormees Chris tunnistab: „Me mängime iga nädal jalgpalli ja sageli saab keegi viga.” Niisiis mõtle, mis põhjustel vigastused kõige sagedamini tekivad ja mida saad sina teha, et risk viga saada oleks võimalikult väike.

 Kui palju aega sa spordile kulutad? Piibel ergutab meid tegema alati kindlaks, „mis on esmatähtis”. (Filiplastele 1:10.)

 Sa pead panema oma elus paika esmatähtsad asjad, kusjuures kõige olulisemad peaksid olema vaimsed. Sportmängud kestavad sageli mitu tundi ja see aeg kulub sul ära olenemata sellest, kas sa osaled mängus või lihtsalt vaatad seda. „Mul olid sageli emaga tülid selle pärast, kui kaua ma telekast sporti vaatasin, kuna tema meelest oleksin ma võinud seda aega paremini kasutada,” ütleb Daria-nimeline neiu.

 Mõtteainet. Kas sa võtad oma vanemaid kuulda, kui nad annavad sulle nõu su eelistuste kohta? Noor naine nimega Trina ütleb: „Kui me vendadega sporti vaatasime ja sellepärast oma kohustused unarusse jätsime, tuletas ema meile meelde, et sportlased saavad mängu eest palka, ükskõik, kas me vaatame neid või mitte. „Kes aga teile palka maksab?” võis ta küsida. Ta mõtles seda, et sportlastele on see töö, aga kui meie oma kodutööd ja muud kohustused hooletusse jätame, võib juhtuda, et me ei suuda tulevikus end ülal pidada. Põhimõtteliselt ütles ema seda, et spordi vaatamine või sellega tegelemine ei peaks olema meie elus esmatähtis.”