Süütusvanne on kirjalik või suuline lubadus hoiduda seksist kuni abiellumiseni.

 Süütusvanded said populaarseks 1990. aastatel, kui Ameerika Ühendriikide lõunabaptistide ühendus algatas kampaania „True Love Waits” („Tõeline armastus ootab”). Selle eesmärk oli õhutada noori piibellike väärtushinnangute ja teiste noorte eeskuju abil hoiduma seksist enne abiellumist.

 Peagi pärast seda tehti algust teise samalaadse kampaaniaga, mille käigus korraldati üritusi, kus vande andjad said hõbesõrmuse sümboliseerimaks ja tuletamaks neile meelde nende tõotust jääda abiellumiseni süütuks.

 Vastus sõltub sellest, kelle käest küsida.

•   Teadlaste Christine Kimi ja Robert Rectori sõnul on mitmed uuringud näidanud, et noorukieas antud süütusvandeid võib seostada suguelu hilisema alustamisega või väiksema aktiivsusega.

•   Guttmacheri Instituudi raporti järgi näitavad uuringud, et süütusvande andnud teismelised on seksuaalsuhetes sama suure tõenäosusega kui need, kes sellist vannet ei anna.

 Miks on uuringute tulemused niivõrd erinevad?

•   Mõne uuringu käigus on võrreldud süütusvande andnud noori selliste noortega, kelle meelest seks enne abielu on normaalne.

•   Teised uuringud on võrrelnud vande andjaid aga niisuguste noortega, kes on nendega ühel meelel selles, et seks enne abielu pole õige.

 Mida näitavad viimati mainitud uuringud? Noorukite tervise ekspert doktor Janet Rosenbaum sõnab, et süütusvande andnud noorte seksuaalkäitumine ei erine viie aasta pärast kuidagi nende omast, kes pole niisugust vannet andnud.

 Süütusvande kampaaniatel on üllas eesmärk. Probleem on aga selles, et need ei õpeta noortele tingimata väärtushinnanguid, mis aitaksid neil oma lubadusest kinni pidada. Doktor Rosenbaumi sõnul ei võta paljud, kes tõotavad jääda süütuks, oma vannet kuigi tõsiselt. Ta lausub: „Otsus hoiduda seksist peab põhinema inimese enda veendumustel, seda ei saa langetada kampaania korras.”

 Piibel ei erguta inimest selliste veendumusteni jõudmiseks kirjalikku või suulist vannet andma, vaid aitab tal treenida oma eristusvõimet „vahet tegema õige ja vale vahel”. (Heebrealastele 5:14.) Pealegi ei ole süütuks jäämise mõte vaid see, et haigusi või rasedust vältida, see on hoopis viis austada abielu loojat. (Matteuse 5:19; 19:4–6.)

 Piiblis toodud põhimõtted tulevad meile kasuks. (Jesaja 48:17.) Mis tahes vanuses inimestel on võimalik otsusekindlalt kuuletuda Jumala käsule „Põgenege hooruse eest!”. (1. Korintlastele 6:18.) Kui nad seda teevad, võivad nad hiljem abielus olles nautida intiimsuhteid, ilma et peaksid tundma muret või südametunnistusepiinu, mis tihti abielueelse seksiga kaasnevad.