Hiid-sarvikraid ahmivad ujumise ajal suhu merevee ja planktoni segu. See segu põrkub vastu rai kehas olevat filtrit, mille tulemusel liiguvad planktoniosakesed rai kurku ja ta saab need alla neelata. Vesi aga läheb läbi filtri ja väljub lõpuste kaudu. Märkimisväärne on see, et hiid-sarvikrai suudab veest välja kurnata planktoniosakesed, mis on palju väiksemad kui tema filtriavad. Teadusajakirjaniku Ed Yongi sõnul on selline filtreerimisviis miski, mis ei tohiks võimalik olla.

 Mõtteainet. Hiid-sarvikrai filtreerimissüsteem näeb välja nagu viis kaarepaari. Iga kaar meenutab kahepoolset kammi. Mõned kammi piid või labakesed on kaldu ettepoole ja mõned tahapoole. Need labakesed suunavad vett niimoodi, et osa vett voolab labakestest üle ja osa nende vahelt. Selline veevool tekitab pisikesi keeriseid.

 Planktoniosakesed põrkuvad vastu labakeste esiserva ja paiskuvad selle tulemusel kiiremasse veevoolu ning jõuavad rai kurku, kust ta saab need alla neelata. Kuigi planktoniosakesed on nii väikesed, et võiksid filtrist läbi minna, jõuavad need siiski kurku, sest veekeerised tõukavad neid edasi. Selline süsteem võimaldab kinni püüda toiduosakesi, mis läheks muidu labakeste vahelt tagasi merre.

 Lisaks on hiid-sarvikrai filtreerimissüsteem selline, mis ei ummistu ning on isepuhastuv, ja seda olenemata sellest, kui kiiresti rai ujub või kui palju on vees planktonit.

 Teadlased püüavad hiid-sarvikrai filtreerimismehhanismi jäljendada selliste filtrite loomisel, millega saaks puhastada reovett ja eemaldada veest ohtlikke mikroplastiosakesi.

 Mida sina arvad? Kas hiid-sarvikrai filtreerimissüsteem on arenenud evolutsiooni teel või on see kellegi kavandatud?