Alhazen sündis Basras (mis asub praegu Iraagis) umbes aastal 965 m.a.j. Ta huvitus astronoomiast, keemiast, matemaatikast, meditsiinist, muusikast, optikast, füüsikast ja luulest. Mille kõige eest võlgneme talle tänu?

Alhazeni kohta käib ringi üks ammune lugu. See lugu jutustab, et tuhat aastat enne seda, kui Assuani tamm 1902. aastal ehitati, oli Alhazenilgi mõte Niiluse voogusid taltsutada.

Räägitakse, et Alhazenil oli kõrgelennuline plaan Niiluse jõele pais ehitada, et üleujutuste ja põudade tsüklit leevendada. Kui Kairo valitseja kaliif al-Hakim sellest kuulis, kutsus ta Alhazeni Egiptusse tammi ehitama. Ent jõge nähes mõistis Alhazen, et ettevõtmine käib tal üle jõu. Kartes kurikuulsa ja tujuka valitseja viha alla sattuda, teeskles ta hullumeelset. Seda tegi ta 11 aastat, kuni kaliifi surmani aastal 1021. Järelevalve all oli tal piisavalt jõudeaega, et oma muude huvidega tegeleda.

Kui Alhazen vabaks sai, oli ta kirjutanud valmis juba suurema osa oma seitsmeköitelisest raamatust „Optika”, mida peetakse füüsikaajaloo üheks olulisemaks raamatuks. Selles ta räägib katsetest, mis selgitavad valguse olemust, nagu näiteks lahutumine spektrivärvusteks, peeglitelt peegeldumine ja murdumine keskkonnavahetusel. Ta uuris ka nägemistaju ning silma anatoomiat ja talitlust.

 13. sajandiks oli Alhazeni teos tõlgitud araabia keelest ladina keelde ning sealtpeale viitasid Euroopa õpetlased sajandeid sellele kui usaldusväärsele teatmeallikale. Alhazeni kirjutised läätsede omadustest olid fundamentaalse tähtsusega Euroopa prillivalmistajatele, kes läätsesid üksteise ette paigutades leiutasid teleskoobi ja mikroskoobi.

Alhazen määratles fotograafia alused, kui valmistas põhimõtteliselt ajaloo esimese camera obscura. See kujutas endast „pimedat kambrit”, kuhu valgus pääses sisse läbi nõelaaugusuuruse avause, projitseerides kambriseinale ümberpööratud kujutise sellest, mis asub väljaspool ruumi.

19. sajandil lisati camera obscura’le fotoplaadid, kuhu pildid jäädvustada. Mis sellest sündis? Kaamera. Kõik nüüdisaegsed kaamerad – ja tegelikult ka silmad – kasutavad samu füüsikaprintsiipe, mida camera obscura’gi. a

On tähelepanuväärne, millise põhjalikkuse ja süstemaatilisusega Alhazen loodusnähtusi uuris. Tol ajal oli tema lähenemisviis tavatu. Ta oli üks esimesi, kes teooriaid katsetega läbi proovis, ning ta ei peljanud tunnustatud seisukohti kahtluse alla seada, kui tõendusmaterjal neid ei toetanud.

Tänapäevateaduse dogmaks võib pidada ütlust „Tõesta oma usku!”. Mõned peavad Alhazenit nüüdisaegse teadusliku meetodi isaks. Selle kõige eest võlgnemegi talle tänu.