Vaatleme maailma

Rasvumise ohud

Kuna „rasvumise epideemia on Euroopas kiirelt levimas”, ennustatakse suhkurtõve, südamehaiguste ja muude tõbede esinemuse tohutut kasvu, teatab Londoni ajaleht „The Independent”. Milanos (Itaalia) toimunud 26 maa meditsiiniekspertide kokkusaamisel ütles rasvtõve rahvusvahelise töörühma juhataja: „Tegemist on ülemaailmse kriisiga, mistõttu meil on vaja praegu midagi kiiresti ette võtta, tõkestamaks selle tõsise haiguse märkamatut epideemiat ja järjest tõusvaid ravikulusid. Meid ootab ees tervisekatastroof, kui me ei tegutse.” See probleem puudutab kõiki Euroopa maid, kusjuures mõningates piirkondades on löögi all 40–50 protsenti elanikkonnast. Alates 1980. aastast on Inglismaal tõusnud rasvumus naiste seas 8 protsendilt 20-ni ja meeste seas 6 protsendilt 17-ni. Selle põhjuseks peetakse istuvat elulaadi ja rasvarikkamat toidusedelit, mis mõlemad on seotud suureneva jõukusega. Eriti murettekitav on ülekaaluliste laste arv. Euroopas rasvumisuuringutega tegeleva ühenduse presidendi Jaap Seidelli sõnul „on märke, et suurem osa järgnevast põlvkonnast rasvub ja muutub ülekaaluliseks juba varases eas”.

Globaliseerumise varjuküljed

Majanduse globaliseerudes on tekkimas ülemaailmne turg, mis pakub paljudele suuremaid võimalusi, kuid samas toob kaasa ka rohkem riske, teatab Briti ajaleht „The Guardian”. Kuna üha jõudu koguv maailmamajandus muudab riigid vastastikku sõltuvaks, on võimalik, et üks näiliselt kohaliku tähtsusega sündmus, nagu näiteks Tai baht’i devalveerimine aastal 1997, tekitab rahandusringkondades ülemaailmse paanika. „30 aastat tagasi oli maailma elanikkonna rikkaima ja vaeseima viiendiku erinevuse suhe 30:1. Aastaks 1990 oli suhtarv suurenenud 60:1–le ja praegu on see 74:1. ... Globaliseerumisest lõikavad kõige suuremat kasu kurjategijad, kellele nüüd on avatud ülemaailmne turg uimastite, relvade ja prostituutide jaoks,” märgib „The Guardian”.

Kas külmetushaigusi on võimalik vältida?

Kuigi külmetushaigusi pole ehk võimalik täielikult vältida, on nende vastu siiski mõningaid ettevaatusabinõusid, ütleb „The New York Times”. Toome järgnevalt ära kõige tähtsamad. Vältige suuri rahvahulki nii palju, kui see on võimalik, ja ärge tervitage kättpidi inimesi, kes on nähtavasti külmetunud. Lisaks hoiduge hõõrumast oma silmi ja nina ning peske käsi sagedasti. Sellised ettevaatusabinõud on kasulikud, kuna tihti kantakse just kätega õrnadele silma- ja ninalimaskestadele haiguspisikuid. Need püsivad mingi pinna või käte peal aktiivsena mitu tundi, mistõttu külmetushaigust põdev inimene võib nakatada teisi nii mõni aeg enne kui ka pärast seda, kui haigussümptomid ilmnevad. Lisaks neile ettevaatusabinõudele on hea jälgida, et toidusedel oleks tasakaalustatud, ning eriti tasub olla ettevaatlik laste seltskonnas. Miks? Lapsed nakatuvad külmetushaigustesse viis kuni kaheksa korda aastas.

Aafriklaste vaimne tervis

„Aafrikas Saharast lõuna pool elavast 600 miljonist inimesest kannatab umbes 100 miljonit psüühiliste häirete all,” teatab Lõuna-Aafrika Vabariigi ajaleht „The Star”. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni väitel on selles kõrges näitajas eeskätt süüdi sõda ja vaesus. Kaasteguriks on ka suurpere toetuse vähenemine. Nigeeria professori Michael Olatawura sõnul õõnestavad selle traditsioonilise üksteist toetava aafrika suurpere alustugesid lääne väärtushinnangud, uimastid ja kodusõjad. Lisaks tuleb pereliikmetel töö otsingul kodust kaugele rännata. „Aafrika valitsuste majanduslikud raskused on takistanud meil toetada tervishoidu nii, nagu me peaksime,” ütleb professor Olatawura.

Sõjateemalised vaibad

Afganistanis kujutatakse sõjakoledusi tavatus kunstiliigis, teatab México ajaleht „The News”. Viimase 20 aasta jooksul on afgaani käsitöölised kasutanud oma kuulsates vaipades sõjariistade motiive. Traditsiooniliste lindude, mošeede ja lillede kõrval leidub vaibamustrites kuulipildujaid, käsigranaate ja soomustanke. Vaibaspetsialisti  Barry O’Connelli sõnul ei hakka need kujundid alati kohe silma, kuid ometi on paljud neist „ikonograafiliselt nii täpsed”, et tihtilugu on võimalik eristada „AK-47 ja AK-74 automaati”. Öeldakse, et enamik vaibakudujaid on sõjas kannatanud naised. Nende tavatute vaipade kaudu väljendavad nad oma südamevalu.

Saastatud vihm

Pestitsiidide kõrge sisalduse tõttu on mingi osa vihmaveest Euroopas täiesti joogikõlbmatu, teatab ajakiri „New Scientist”. Šveitsi keemikud on avastanud, et tormi esimeste minutite jooksul võetavad vihmaveeproovid sisaldavad sageli rohkem pestitsiide, kui Euroopa Liidus ja Šveitsis lubatavaks peetakse. Selles on süüdi pestitsiidid, millega pritsitakse põllukultuure. Niisuguste mürkkemikaalide sisaldus on kõrgeim esimese vihmavalingu ajal pärast pikka kuivaperioodi. Samas on Rootsi teadlased seostanud non-Hodgkini lümfoomi (teatud vähkkasvaja) esinemuse kiiret kasvu mitmesuguste taimekaitsepritside laialdase kasutamisega. Samuti saastavad majakatustelt allavoolavat vihmavett kemikaalid, mis tõkestavad taimestiku kasvu katusematerjalidel.

Farmitöödega seotud surmajuhtumid

Suurbritannia farmides hukkub üle ühe inimese nädalas, mistõttu talupidamist võib pidada selle riigi üheks ohtlikemaks tööks, teatab Londoni ajaleht „The Times”. Aastal 1998 jäi traktori rataste alla üks vaid nelja-aastane põngerjas, kes on siiani noorim ohver, ja veel seitse inimest sai surma seetõttu, et traktor kallakul ümber läks. Talupidajaid manitsetakse mõtlema kaks korda, enne kui nad võtavad ette mingi riskantse töö, ning järele uurima tingimusi, enne kui nad traktoriga kallakust üles sõitma hakkavad. Briti tervisekaitse- ja ohutusameti põllumajandusosakonna peainspektor David Mattey ütles: „Enamikku neist tragöödiatest oleks saanud ära hoida, kui inimene oleks kas või hetkeks peatunud, mõelnud oma töö üle ning teinud selle veidi teistmoodi.”

Ebatavalised energiaallikad

▪ Uus-Kaledoonia Ouvéa saarel pole naftat, kuid seal kasutatakse elektri tootmiseks kookosõli, teatab Prantsuse ajakiri „Sciences et avenir”. Prantsuse insener Alain Liennard pühendas 18 aastat sellele, et ehitada kookosõlil töötav mootor. See mootor paneb käima generaatori, mis omakorda varustab elektriga veemagestusvabrikut, mis annab joogivett saare 235 perekonnale. Liennardi sõnul on tema 165-kilovatine mootor energia tootmishulga ning kütuse tarbimise poolest võrdväärne vastane diiselmootorile.

▪ Samas on Gujarati osariigis Kalali külas (India) ühe eksperimendi käigus kasutatud elektri tootmiseks härgade jõudu. New Delhi ajakirja „Down to Earth” teatel tuli taolisele mõttele üks teadlane koos oma nõoksega. Neli härga pööravad ringi üht võlli, mis on ühendatud väikest generaatorit käitava käigukastiga. Generaator on ühendatud patareidega, mis toidavad veepumpa ja viljaveskit. Sel viisil saadava energia ühikuhinnaks on umbes poolteist krooni, kusjuures võrdluseks toob „Down to Earth” ära tuulikute ning päikesepatareide abil toodetava elektri hinna, mis on vastavalt 15 ja 350 krooni ühiku kohta. Ent kuna külaelanikud vajavad härgi põllutöödeks kolmel kuul aastas, siis otsivad leiutajad efektiivseid võimalusi energia salvestamiseks, nii et seda saaks kasutada ka siis, kui härgi pole.

Mõistlik toitumine

10–14 aasta vanuses võtavad tütarlapsed pikkuses keskmiselt 25 sentimeetrit ja kaalus 18–22 kilogrammi juurde, samal ajal kui poisid kasvavad 12–16 aasta vanuses umbes 30 sentimeetrit ning nende kaal suureneb 22–27 kilo võrra. Selle kiire kasvu perioodil tekitab kaal teismelistele sageli ebamugavust, mistõttu paljud püüavad murelikult oma kaalu kontrolli alla saada. „Kuid dieedipidamine ja toidu piiramine pole tervislik lahendus ega seetõttu soovitatav,” kirjutab toitumisfüsioloog Lynn Roblin ajalehes „The Toronto Star”. Need meetmed võivad jätta organismi ilma vajalike toitaineteta, märgib Roblin. Mitmesuguste dieetidega eksperimenteerimine võib panna aluse ka „kehvadele toitumisharjumustele ja tekitada lõpuks märksa tõsisemaid toitumishäireid”. Tema sõnul on teismelistel noortel tarvis suhtuda oma välimusse realistlikumalt ja saavutada normaalne kaal „mõistlikult toitudes, aktiivset elu elades ja enese üle rahulolu tundes”.