Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Habemeta lugu

Habemeta lugu

Habemeta lugu

„ÄRGAKE!” AUSTRAALIA-KORRESPONDENDILT

KUI mees võtab iga päev viis minutit selleks, et habet ajada, ja teeb seda 50 aastat, siis kulutab ta 63 päeva oma elust puhtalt lõua raseerimisele. Kuidas mehed sellesse igapäevasesse toimingusse suhtuvad?

Ühe hiljutise mitteametliku küsitluse käigus saadi habemeajamise kohta järgmised kommentaarid. „Mulle see ei meeldi.” „Ma ei salli seda.” „See on üks ohtlik asi.” „Miski, mida tuleb vältida niipalju kui vähegi võimalik.” Kui habemeajamine osale meestest nii vastumeelne on, miks nad seda siis teevad? Uurigem seda teemat lähemalt. Vahest leiame vastuse.

Merikarpidest ühekordselt kasutatavate terapardliteni

Kas sa suudad ette kujutada, kuidas on võimalik merikarbiga habet ajada? Või hoopis hai hambaga? Või ehk terava ränikivikilluga? Inimesed on habemeajamisvahendeid otsides tõepoolest märkimisväärselt leidlikud olnud. Muistses Egiptuses ajasid mehed habet vasest habemeajamisriistaga, mis nägi välja nagu väike kirvetera. Uuemal ajal, 18. ja 19. sajandil hakati peamiselt Sheffieldis Inglismaal tootma vahendeid, mida hakati nimetama kõrilõikajateks. Neil pardlitel oli kumer teraslehest tera, mille sai käepidemesse lükata, kui seda parasjagu ei kasutatud; sageli kaeti need pardlid ülirikkalike kaunistustega. Neid riistu tuli käsitseda eriti hoolikalt ning enne kui inimene seda meisterlikult kasutama õppis, lõikas ta endale kindlasti mitmeid kordi sisse, nii et veri taga. Vähem osavad võisid seda uut asja kasutama õppides päris palju haiget saada. Kuid 20. sajand tõotas tuua kergendust.

Aastal 1901 patentis Ameerika Ühendriikides mees nimega King Camp Gillette vahetatava teraga habemeajamisaparaadi. Tema masin vallutas kiiresti maailma ning mõne aja möödudes valmistati juba kõikvõimaliku kujustusega pardleid, neist osa käepidemed kaeti koguni hõbe- või kuldplaadikestega. Uuema aja leiutiste hulka kuuluvad ühekordseks kasutamiseks mõeldud žiletid, kahe- või isegi kolmeteralised žiletid ning painduva ja pööratava peaga žiletid.

Muidugi ei saa jätta mainimata ka elektripardleid, mis ilmusid esimest korda müügile aastal 1931. Olgugi et nende tõhusus ja populaarsus on üha kasvanud, eelistavad paljud, kelle eesmärgiks on lõug täiesti siledaks ajada, seniajani žiletiterasid.

Habemega ja habemeta

Inimajaloo algusaegadest on habemed olnud kord moes, kord jälle mitte. Nagu öeldakse raamatus „Everyday Life in Ancient Egypt”, „ei tuntud [muistseid egiptlasi] sugugi kui karvaseid inimesi, nad olid uhked selle üle, et nad end raseerisid, kasutades selleks häid pardleid, mida nad kenades nahkkarpides hoidsid”. See komme aitab mõista, miks heebrealasest vang Joosep omal habeme maha ajas, enne kui ta vaarao ette läks (1. Moosese 41:14).

Assüüria mehed kandsid aga kõik toredat habet. Nad läksid oma habemete eest hoolitsemises lausa narrusteni, neid küll lokkides, palmides ja igaviisi sättides.

Iisraeli mehed kandsid vanal ajal mõõduka pikkusega habet ning tasandasid selle äärt habemenoaga. Kuid mida tähendas Jumala Seadusega Iisraeli meestele antud käsk mitte ’piirata oma juuste äärt’ ja mitte ’rikkuda oma habemeotsa’? Sellega ei antud sugugi keeldu juukseid või habet lõigata. Pigem oli see iisraellastele hoiatuseks, et nad ei hakkaks jäljendama neid äärmuslikke religioosseid kombeid, mida täitsid nende naabruses elavad paganrahvad. * (3. Moosese 19:27; Jeremija 9:24, 25; 25:23; 49:32.)

Muistses Kreekas kandsid habet tavaliselt kõik, välja arvatud aadlisoost mehed, kes sageli lõua siledaks raseerisid. Näib, et Roomas hakati habet ajama teisel sajandil e.m.a. ning et komme iga päev habet ajada püsis sajandeid.

Rooma riigi langedes hakati jälle habet kandma ning seda tehti umbes 1000 aasta jooksul kuni 17. sajandi teise pooleni, mil habemeajamine taas moodi läks. Siledaks raseeritud lõug oli populaarne ka terve 18. sajandi. Kuid siis, alates 19. sajandi keskpaigast, kaldus vaekauss teisele poole. Vanadel fotodel on näha, et ka Vahitorni ühingu esimene president C. T. Russell ja ta usukaaslane W. E. Van Amburgh kandsid mõlemad stiilset ja kenasti tasandatud habet, milliseid tol ajal väärikaks ja sobivaks peeti. 20. sajandi algupoolel muutus aga habemeajamine taas populaarseks ning on seda paljudes maades tänapäevani.

Kas kuulud sinagi nende miljonite meeste hulka, kes iga päev peegli ees lõua žiletiga üle tõmbavad? Kui nii, soovid seda teha kindlasti võimalikult valutult ja veretult, ent samas tulemuslikult. Et see õnnestuks, võid kaaluda kastis „Nõuandeid terapardli kasutamiseks” antud soovitusi. On tõenäoline, et sa juba mõnda neist rakendadki. Nii või teisiti, need on abiks, et lõug puhtaks ja siledaks saaks.

[Allmärkus]

^ lõik 12 Vaata „Insight on the Scriptures”, 1. köide, lk. 266 ja 1021, välja andnud Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing.

[Kast/pildid lk 23]

Nõuandeid terapardli kasutamiseks

Raamatus „Men’s Hair” antakse selle kohta, kuidas terapardliga tulemuslikult habet ajada, järgmised soovitused. *

1. Näo alapoole karvade pehmendamine. Täiesti pehmeks saab näol kasvavad karvad vaid rohke kuuma veega. Kui võimalik, aja habet pärast duši all käimist, sest siis on vesi jõudnud karvad pehmemaks teha.

2. Enne habemeajamist kasutatavad tooted. Mitmesugused seebid, vahud, kreemid ja geelid täidavad peaasjalikult kolme eesmärki. 1) Nad suurendavad karvade niiskusesisaldust, 2) hoiavad karvad püsti ning 3) muudavad naha pinna siledamaks, nii et pardel jookseb mööda seda libedamalt. Vali toode, mis sulle kõige paremini sobib. Proovida võib ka juuksepalsamit, sest seegi teeb karvad pehmemaks.

3. Vali õige pardel ja kasuta seda õigesti. Õige pardel tähendab eelkõige teravat pardlit. Nüri pardel võib nahka vigastada. Raseeri karvade kasvamise suunas. Kui ajad habet vastukarva, võib lõug küll sile saada, ent habemekarvade otsad võivad naha alla jääda ning hakata ümbritseva nahakoe sisse kasvama, selle asemel et läbi nahapooride väljapoole kasvada. Mõnede allikate põhjal võib hooletu raseerimine ühtviisi nii meestel kui naistel viirusnakkusi põhjustada, mille tagajärjel võivad tekkida soolatüükad.

4. Naha kaitsmine pärast raseerimist. Habemeajamise käigus eemaldub iga kord ka mikroskoopiliselt õhuke nahakiht, mistõttu nahk on õrn. Seetõttu on oluline nägu veega puhtaks loputada – esmalt sooja ning seejärel jahedaga, siis sulguvad poorid ja nahk püsib niiske. Soovi korral võib kasutada niisutavat habemevett, mis nahka kaitseks ja värskendaks.

[Allmärkus]

^ lõik 20 See artikkel räägib eelkõige habemeajamisest. Ent kuna paljudes maades ajavad naisedki mõnest kehapiirkonnast karvu, võib mõni nõuanne neilegi kasuks tulla.

[Kast/pilt lk 24]

Habemekarvad

Näo alapoolel kasvavad karvad koosnevad keratiinist ja liitvalkudest. Keratiin on kiudjas väävlit sisaldav valk, mida sünteesib nii inim- kui ka loomorganism ning see on karvade, küünte, sulgede, kapjade ja sarvede peamiseks koostisosaks. Inimkeha karvadest on habemekarvad ühed kõige kõvemad ja elastsemad, neid lõigata on sama mis lõigata sama jämedat vasktraati. Mehe näol on keskmiselt 25 000 habemekarva ning nad kasvavad kiirusega umbes pool millimeetrit 24 tunni jooksul.

[Allikaviide]

„Mehed”: A Pictorial Archive from Nineteenth-Century Sources/Dover Publications, Inc.

[Pildid lk 24]

Habemeajamise mood on tulnud ja läinud

Egiptlane

Assüürlane

Roomlane

[Allikaviited]

Museo Egizio di Torino

Pildistamiseks loa andnud: British Museum