Vaatleme maailma

Taas leiti muumiaid

„Arheoloogid on teatanud vähemalt 200 muumia leidmisest ühes tohutult suures matmispaigas Egiptuse lääneosas asuvas kõrbes, kusjuures osal neist on ees kuldsed maskid,” öeldakse ühes agentuuri BBC News raportis. See matmispiirkond asub kõrbeoaasi lähedal Bawiti linnas Kairost umbes 300 kilomeetrit edelas. Egiptuse Lähis-Ida uudisteagentuuri teateil võib olla kalmistule maetud enam kui 10 000 muumiat. Matmispaik on nimetatud ümber Muumiate oruks. See 10 kilomeetri pikkune kalmistu rajati 2000 aastat tagasi, varasel Kreeka-Rooma ajajärgul. Osa nüüdseks välja kaevatud muumiatest oli mähitud linasesse riidesse või kaetud krohviseguga, mitmetel oli ees rinnuni ulatuv kuldne mask, mille peal ilutsesid „toredad Egiptuse jumaluste kujutised”, ütleb muinasesemete asjatundja Zahi Hawass.

Taudid vaevavad Aafrikat

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni püüded lastehalvatus Aafrikas 2000. aasta lõpuks täielikult kõrvaldada on nurjunud, teatab ajaleht „Cape Times”. Angolas on sõja tõttu puhkenud lausa lastehalvatuse epideemia. Nagu ütleb Lõuna-Aafrika Vabariigi tervishoiuministeeriumi juures tegutseva nakkushaiguste kontrollasutuse direktor Neil Cameron, võib kuluda veel kümme aastat, enne kui lastehalvatusest Angolas jagu saadakse. Angola naaberriigid Namiibia ja Kongo Demokraatlik Vabariik võitlevad samal ajal üks ebola haiguse sarnase hemorraagilise palaviku ning teine buboonkatkuga. Pidalitõbi vaevab ikka veel Etioopiat, Kongo Vabariiki, Mosambiiki, Nigeeriat ja Nigerit. Kui lisada siia juurde veel tõsiasi, et peaaegu kogu mandril vohab malaaria, siis on põhjust tõsist muret tunda, sest nagu Cameron märkis, „pole riigipiirid haiguste levikule mingiks takistuseks”.

„Tähtsaim aine, et elus püsida”

„Vesi on tähtsaim aine, et elus püsida, sest inimese organism koosneb peamiselt vedelikust,” teatab ajaleht „The Toronto Star”. „Saatuslikuks võib osutuda juba 20-protsendiline veekadu organismis.” Peale selle et vesi kehatemperatuuri reguleerib, „kannab ta vereringe ja teiste keha süsteemide kaudu toitaineid ja jääkaineid nii elunditesse kui ka neist välja. Samuti niisutab vesi liigesepindasid ning käärsoolt, vältimaks kõhukinnisust”. Täiskasvanu vajab päevas keskmiselt kaks kuni kolm liitrit vett. Kohvi, karastusjooke ja alkoholi juues võib organismi veevajadus aga suureneda, sest need joogid võivad soodustada dehüdratsiooni. Ühe dietoloogi sõnul ei peaks inimene ootama, kuni janu talle meelde tuletab, et on vaja vett juua, sest janust nõrkemise tunne võib anda märku juba tekkinud dehüdratsioonist. Ajaleht märgib, et „klaas vett tunnis rahuldab enamiku inimeste veevajaduse”.

Uinakud töö juures

„Mõned Kanada firmad on avastanud äkki, kui kasulik on töö juures veidi tukastada,” öeldakse ajalehes „The Toronto Star”. Tööandjad on loonud öövahetuse tööliste jaoks „erksuse taastamise toad”. „Need toad on hämaralt valgustatud, jahedad ja vaiksed ning neis on äratuskellad, kušetid ja lamamistoolid,” ütleb ajaleht. Kuid „vanad arusaamad on visad kaduma. Kompaniid, kus need toad olemas on, ei kipu neid eriti reklaamima”. Ottawa Kuningliku Haigla unehäirete keskuse uneasjatundja Mary Perugini ütleb: „Tööpäevad on pikemad, stressi on rohkem ning see kasvab üha. Kui me saame pühendada 20 minutit päevas sellele, et teha üks uinak, toob see kasu, sest selle tulemusel paraneb jõudlus (ja) see ei lase stressil ülemäära suureks minna.”

Liustike kahanemine on suureks ohuks

Kui maailma suurima väljaspool polaaralasid asuva jäälahmaka sulamine samas tempos jätkub, on ta 40 aasta pärast kadunud, teatab Londoni ajaleht „The Sunday Telegraph”. Maailma temperatuuri pidev soojenemine ja Himaalaja piirkonna suhteliselt ekvaatorilähedane asukoht kujutavad endast selle ala 15 000 jääliustikule tõelist ohtu. Gangotri jääliustik, mis on üks Gangese jõe allikatest, on kaotanud viimase 50 aasta jooksul oma pikkusest peaaegu ühe kolmandiku. Teadlane Syed Hasnain, kes jääliustikke jälgib, hoiatab, et kui praegune tendents püsima jääb, siis „kuivavad sootuks sellised jõed nagu Ganges, Indus ja Brahmaputra, sest need  jõed saavad umbes 70–80 protsenti oma veest sulanud lumest ja liustikest”. Ta hoiatab, et see viib „ökoloogilise katastroofini”. Vahepeal kasvab aga suurte üleujutuste oht. Jääliustike sulades moodustuvad järved, mille ümber on haprad jääst, kivirahnudest ja liivast seinad. Kui sulamine jätkub, vajuvad seinad laiali ning allpool asuvatesse orgudesse valguvad laastavad tulvaveed.

Tubakas ohustab lapsi

Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (MTO) hinnanguil on ohus 50 protsendi maailma laste tervis, sest nad on sunnitud sisse hingama tubakasuitsu, teatab Londoni ajaleht „The Guardian”. Passiivsest suitsetamisest võivad alguse saada astma ja teisedki hingamisteede haigused, imiku äkksurma sündroom, keskkõrvahaigused ning vähk. Uurimused näitavad samuti, et suitsetajate lapsed jõuavad koolis halvemini edasi ning neil on käitumisega rohkem probleeme. Kui mõlemad vanemad on suitsetajad, siis esineb nende lastel 70-protsendilise tõenäosusega rohkem tervisehäireid ning ühe suitsetajaga peres on vastav näitaja 30 protsenti. MTO toonitab, et vanematele tuleb anda tervisealast haridust, aitamaks neil mõista, kuivõrd ohtlik on suitsetamisharjumus nende perele, samuti keelata suitsetamine koolides ja teistes paikades, kus lapsed sageli viibivad.

Turismi suur edu

Vastavalt Maailma Turismiorganisatsiooni ennustustele „tehakse aastal 2020 praeguse 625 miljoni välisturismireisi asemel aastas 1,6 miljardit välisturismireisi”, teatab „The UNESCO Courier”. Eelduste kohaselt kulutavad need turistid ära üle kolmekümne triljoni Eesti krooni, „mis teeb turismist maailma juhtiva ettevõtlusala”. Populaarseimaks sihtkohaks on olnud siiani Euroopa. Enim turiste käib Prantsusmaal, 1998. aastal oli neid 70 miljonit. Ent aastaks 2020 arvatakse esikoht minevat Hiinale. Välisreisid on siiski vaid väheste valitute eelisõigus. Aastal 1996 tegi reisi mõnda välisriiki vaid 3,5 protsenti maailma elanikkonnast. Maailma Turismiorganisatsioon ennustab, et aastaks 2020 tõuseb see näitaja 7 protsendini.

Minipuhkuse ohud

Minipuhkused või vabad nädalavahetused, mida reklaamitakse praegu Euroopa reisifirmades kui kiiret ja hõlpsat viisi elu pingetest vabaneda, võivad tuua tegelikult „rohkem kahju kui kasu”, teatab Londoni ajaleht „The Guardian”. Maailma Tervishoiuorganisatsioonis töötava kardioloogi dr. Walter Pasini sõnul soodustavad pakkimine, rutt lennujaama ja lendamine, millele lisanduvad veel muutused temperatuuris, toidus ja ajavööndis, kurnatuse teket ning muid hädasid. Organismil kulub uute kliimatingimuste ja elustiiliga kohanemiseks aega paar päeva, ent kui talle seda ei anta, mõjutab see ebasoodsalt vereringet ja magamisharjumusi. Dr Pasini uurimus tõi ilmsiks, et „võrreldes nendega, kes nädala või rohkem puhkust võtsid, varitses neid, kes vaid paar päeva puhkust võtsid, 17% suurem oht saada südameinfarkt ning 12% suurem oht sattuda autoõnnetusse”, mainitakse eespool nimetatud ajalehes. „Ma ei taha öelda, et igasugune lühipuhkus ohtlik oleks, kuid nendega tuleks olla ettevaatlik ja vastavaid ettevalmistusi teha,” tsiteeritakse dr. Pasinit Londoni ajalehes „The Daily Telegraph”. „Inimesed võtavad üha lühemaid ja lühemaid puhkusi ning reisivad ringi püüdega kõike paari päeva sisse ära mahutada, kuid see pole just kõige parem viis lõõgastuda. Õigupoolest tekitab see üsnagi palju stressi.”

Lõgismao kättemaks

„Lõgismadu võib rünnata inimest isegi surnuna, ning sellist veidrat surmajärgset kättemaksu esineb üllatavalt sageli,” teatab „New Scientist”. Arizona osariigis USAs anti enam kui 11 kuu jooksul abi 34-le lõgismao hammustusega patsiendile, kellest 5 lausus, et neid ründas tapetud madu. Nii räägivad kaks arsti, kes seda nähtust uurivad. Üks ohvritest tulistas madu, lõikas tal altpoolt pead kere otsast, ootas, kuni ta liikumatuks jäi ning tõstis seejärel mao pea üles. See aga salvas teda mõlemasse kätte. Varasemad uurimused on näidanud, et otsast võetud lõgismao pea „püüab rünnata objekte, mida viibutatakse ta ees tunni jooksul pärast surma”, märgib see ajakiri. Herpetoloogid usuvad, et see on „reflektoorne tegevus, mille vallandavad mao põselohkudes sõõrmete ja silmade vahel paiknevad kehasoojust registreerivad infrapunakiirgusandurid”. Dr Jeffrey Suchard hoiatab, et kehast ilma jäänud lõgismaosse tuleks suhtuda kui lihtsalt „väga lühikesse maosse”. Ta ütleb, et „kui kellelgi tõesti on vaja teda puudutada, oleks soovitav teha seda ühe väga pika kepiga”.