Propaganda võib olla hukatuslik

„Vale võib maakerale pool ringi peale teha, samal ajal kui tõde alles kingi jalga paneb.” (MARK TWAIN)

„SA ARMETU juut!” sähvas õpetaja ning lõi üht oma seitsmeaastast õpilast. Seejärel käskis ta tervel klassil järgemööda tollele õpilasele näkku sülitada.

Nii õpetaja kui ka see õpilane, tema tädipojapoeg, teadsid väga hästi, et tema ja ta vanemad pole juudid ega juudiusku. Nad olid hoopis Jehoova tunnistajad. Kasutades ära juutide suhtes laialt levinud eelarvamusi, õhutas see õpetaja viha oma õpilase vastu. Juba aastaid oli nende preester rääkinud, et Jehoova tunnistajad on põlastusväärsed. Poisi vanemaid oli kutsutud küll kommunistideks, küll CIA (USA Luure Keskagentuur) agentideks. Niisiis olid selle „armetu juudi” klassikaaslased üsna agarad talle näkku sülitama.

Kuigi see poiss pääses eluga, ei saa seda öelda kuue miljoni juudi kohta, kes elasid Saksamaal ja selle lähedal asuvates riikides umbes 60 aastat tagasi. Õelat propagandat kasutati selleks, et tappa juute natslikes gaasikambrites ja koonduslaagrites. Laialt levinud, sügavalt juurdunud, vaieldamatuks peetud ja vihaõhutava antisemitismi tõttu hakkasid paljud suhtuma juutidesse kui vaenlastesse, kelle hävitamist ei peetud üksnes vajalikuks, vaid ka õigeks. Tol korral osutus propaganda tõeliseks massihävitusrelvaks.

Jah, propagandat võib teha avalikult näiteks selliste vihaõhutavate sümbolite abil nagu haakrist, kuid ka varjatumalt mõne labase nalja kaudu. Veenvaid propagandavõtteid kasutavad pidevalt diktaatorid, poliitikud, vaimulikud, reklaamijad, turundajad, ajakirjanikud, raadio- ja teleinimesed, suhtekorraldajad ning teised, kes tahavad mõjutada inimese mõtteid ja käitumist.

Muidugi võib propagandat kasutada ka headel ühiskondlikel eesmärkidel, näiteks alkoholijoobes autojuhtimise vastastes kampaaniates. Samas aga kasutatakse propagandat ka selleks, et õhutada viha etniliste ja religioossete vähemuste vastu või ahvatlemaks inimesi sigarette ostma. „Iga päev pommitatakse meid kõiksuguste keelitavate sõnumitega,” märgivad uurijad Anthony Pratkanis ja Elliot Aronson. „Meid ei püüta veenda mitte mõttevahetuste või arutelude kaudu, vaid sümbolitega manipuleerimise ja inimese põhilistele tunnetele apelleerimise abil. Ükskõik kas propaganda toob kasu või kahju, me elame propaganda ajastul.”

Kuidas on propagandat kasutatud läbi sajandite, et mõjutada inimeste mõtlemist ja tegusid? Mida teha, et kaitsta end ohtliku propaganda eest? Kas on olemas usaldusväärset infoallikat? Neid ja teisi küsimusi käsitletakse järgmistes artiklites.

[Pilt lk 3]

Propagandat kasutati juutide vastu holokausti ajal