Jutustus kahest jõest
Jutustus kahest jõest
„ÄRGAKE!” INDIA-KORRESPONDENDILT
Kaks jõge on tähtsaimad India subkontinendi elusooned, mis võimaldavad äraelamist sadadele miljonitele inimestele. Saades päris lähestikku alguse maailma kõrgeima mäestiku liustikualadelt, voolab kumbki majesteetlikult peamiselt läbi kahe maa enam kui 2400 kilomeetrit edasi ning suubub eri merre. Kumbki jõgi on olnud iidse tsivilisatsiooni hälliks. Kumbki jõgi on olnud maailmausundi sünni tunnistajaks. Kumbki jõgi on oma andide poolest inimese silmis hinnas, kusjuures üht neist jumaldatakse veel tänapäevalgi. Mis on nende nimed? Indus ja Ganges – viimast tuntakse siin Indias ka nime Ganga all.
ET INIMESED vajavad eluks ja õitsenguks vett, arenesid varased tsivilisatsioonid välja jõgede ümbruskonnas. Kuna jõgesid mõnikord isikustati kui jumalaid ja jumalannasid, võib muistseid ülestähendusi varjata mütoloogialoor. See peab vaieldamatult paika Induse ja Gangese (Indias tuntud kui Ganga Ma, ’Ema Ganga’) ajaloo osas.
Nii hindud kui budistid peavad 6714 meetri kõrgust Kailase mäge ja kõrvalasuvat Manasarovari järve jumalate eluasemeks. Pikka aega usuti, et neli suurt jõge voolavad välja selle järve nelja eluka suust. Lõvijõgi oli Indus, paabulinnujõgi aga Ganges.
Tiibetlastele polnud võõramaalastest maadeuurijad sugugi meelt mööda, ent aastal 1811 rändas üks Ida-India Kompanii teenistusse astunud veterinaararst mitmesugustel ettekäänetel läbi selle maa. Ta teatas, et kuigi Manasarovari järve jooksevad mõned mägijõed, ei välju sellest ühtki jõge. Nii Induse kui Gangese lätted avastati alles 20. sajandi hakul. Indus saab oma alguse Tiibetist Himaalaja põhjaosast, Ganges aga Põhja-Indiast Himaalaja nõlvadelt jääkoopast.
Iidsete tsivilisatsioonide tekkekoht
Arvatakse, et kõige varasemad India subkontinendi asukad rändasid lääne poolt Induse orgu. Sellistest siinsetest paikadest nagu Harappa ja Mohenjo Daro on arheoloogid leidnud varemeid, mis kõnelevad kõrgelt arenenud tsivilisatsioonist. Need 20. sajandi esimestel kümnenditel tehtud avastused kummutasid arvamuse, et India varajasteks asukateks olid primitiivsed rändhõimud. Enam kui 4000 aastat tagasi oli Induse tsivilisatsioon Mesopotaamia omaga sama kõrgel, kui mitte kõrgemalgi tasemel. Arenenud linnatsivilisatsioonile viitavad nii korrapärane tänavavõrgustik, mitmekorruselised eramud ja kortermajade blokid, suurepärane kogumisbasseinidega dreenisüsteem, hiigelsuured viljaaidad kui ka templid ja rituaalseks puhastuseks mõeldud basseinid. On ka viiteid kaubasidemete kohta Mesopotaamia ja Lähis-Idaga – oli ju Indus ühendusteeks Araabia mere ja sadade kilomeetrite kaugusel asuva sisemaa vahel.
Paistab, et sajandite jooksul nõrgestasid Induse oru linnatsivilisatsiooni looduskatastroofid – kas maavärinad või rängad üleujutused. Seetõttu ei avaldatud erilist vastupanu Sise-Aasiast lainetena sisse tungivatele rändhõimudele, kellest üldiselt kõneldakse kui aarjalastest. Nad tõrjusid suurema osa linnaelanikest jõest eemale, mistõttu Induse ümbruskonnas arenenud iidne kultuur kandus India lõunaossa, kus tänapäevani elavad draviidid kui üks suuremaid India etnilisi rühmitusi.
Mõned läbi India ida poole liikunud aarjalaste hõimud asustasid Gangese madalikud. Seega arenes subkontinendi aarjalaste asualal Põhja-Indias, eeskätt Gangese jõe ümbruskonnas, välja omalaadne kultuur, mis üldjoontes on säilinud tänapäevani.
Kaks jõge ja kaks religiooni
Arheoloogilised leiud osutavad sarnasustele Induse orus valitsenud religiooni ning Mesopotaamia religiooni vahel. Induse linnade varemetest on leitud kaua aega aarjalaste religiooniks peetud hinduismi kultusesemeid. Hindu religioon sündis aarja-eelsete ja aarja jumalate ning uskumuste segunemisel. Algul pidasid aarjalased Indust pühaks jõeks, ent kui nad olid liikunud ida poole ja asustanud Gangese piirkonna, hakkasid nad hoopis seda jõge kummardama. Sajandite jooksul kerkisid Gangese kallastele sellised linnad nagu Haridwar, Allahabad ja Varanasi. Nendes oli kesksel kohal hindu religioon. Tänapäeval voolab sellistesse keskustesse miljoneid palverändureid, et kasta end Gangese vette, mida peetakse nii tervistavaks kui puhastavaks.
Samal ajal kui hinduism sai alguse Induse piirkonnas, ajas budism oma juuri Gangese lähikonnas. Varanasi lähistel Sarnathis esitas oma esimese jutluse Siddhartha Gautama, keda kutsutakse Buddhaks. Räägitakse, et ta ujus 79 aasta vanuselt üle Gangese laia jõeosa.
Millises seisundis on jõed tänapäeval?
Jõevete seisund on tänapäeval palju kriitilisem kui 4000 aastat tagasi, mil inimesed Induse ja Gangese jõe kallastelt sobiva elupaiga leidsid. Neid jõgesid tuleb hoolikalt kontrollida, et nad suudaksid taluda India, Pakistani ja Bangladeshi suurearvulise elanikkonna elutegevust. (Vaata kaarti lk. 16–17.) Et jõed voolavad läbi mitme maa, on tarvis sõlmida rahvusvahelisi lepinguid. Pakistan on ehitanud maa niisutamise eesmärgil muu hulgas 3 kilomeetri pikkuse ja 143 meetri kõrguse Tarbela tammi. Sisaldades 148 500 000 kuupmeetrit pinnasetäidist, on see üks maailma suurimaid. Farakka pais Gangesel tagab jõel piisava ja stabiilse veevaru tihenenud laevaliikluse tarbeks Calcutta sadama lähikonnas.
Nagu paljude jõgede puhul, on ka Gangese rängimaks probleemiks saastamine. Seepärast hakkas India valitsus alates 1984. aastast viima ellu Gangese kaitseprogrammi. Tähelepanu keskmesse on võetud reoveest väetise või biogaasi tootmine, oma sisu jõkke tühjendanud solgitorude mujale juhtimine ja keemiliste jäätmete tehaste rajamine.
Maakera jõgede endisaegse ilu ja puhtuse taastamine on siiski osutunud inimesele üle jõu käivaks ülesandeks. Ent Jumal parandab olukorra peagi. Kui kogu maa Kuningriigi valitsuse all paradiisiks muutub, ’plaksutavad jõed käsi’ (Laul 98:8).
[Kast/kaart lk 16, 17]
Vägev Indus
Kuna Indusesse voolab nii palju jõgesid, on jõe tegeliku lätte asukoht tekitanud vaidlusi. Ent kindel on, et see suur jõgi saab oma alguse Kõrg-Himaalajast. Voolates loodesse ja ühinedes teel teiste jõgedega, läbib jõgi 320 kilomeetri ulatuses „maailma katuse”, Tiibeti kõrgplatoo. Ladakhi regioonis India piirini jõudes lõikub jõgi läbi mägede. Uuristades endale teed kaljupinnasesse, on ta rajanud Himaalaja ja Karakorami mäestiku vahelise voolusängi. Jõudnud India territooriumile, langeb ta 560 kilomeetri jooksul peaaegu 3700 meetrit. Seda sööstu tehes suundub ta põhja ning teeb siis järsu pöörde ümber Himaalaja läänepoolse osa, kus ta ühineb Gilgiti, Hindukušist laskuva hiigelsuure jõega. Seejärel voolavad veed läbi Pakistani lõunasse. Rajades endale mägede vahel energiliselt teed, keereldes ja loogeldes metsiku jõuga, jõuab Indus lõpuks tasandikule välja ning voolab läbi Punjabi. Selle nime tähenduseks on ’viis jõge’, sest viis tohutu suurt lisajõge – Beas, Sutlej, Ravi, Jhelum ja Chenab – kannavad otsekui hiiglasliku käe viis sõrme oma veed Indusesse ning voolavad koos temaga enam kui 2900 kilomeetri pikkuse majesteetliku teekonna lõpuni.
Hardalt austatav Ganges
Himaalajast, Induse lättest umbes 100 kilomeetrit lõuna poole, alustab oma rohkem kui 2500 kilomeetri pikkust teekonda Bengali lahte Ganges. Oma ülemjooksul rohkem kui 3870 meetri kõrgusel tormab jõgi välja lehma suud meenutavast liustikueendist hindikeelse nimetusega Gaumukh ning moodustab vooluveekogu nimega Bhagirathi. 214 kilomeetrit lättest edasi ühineb sellega Devaprayagi juures jõgi nimega Alaknanda. Need kaks jõge koos Mandakini, Dhauliganga ja Pindariga moodustavad Gangese.
Läbi subkontinendi kagusse voolava Gangesega ühineb teisi hiigeljõgesid, näiteks Indias Allahabadi juures Yamuna ja hiljem Bangladeshis vägev Brahmaputra. Lehvikukujuliselt hargnevad Ganges ja tema lisajõed niisutavad viljakaid Gangese madalikke, veerandit India kogupindalast, mis teeb kokku 1 035 000 ruutkilomeetrit, võimaldades selles maailma ühes kõige tihedamini asustatud piirkonnas äraelamist kolmandikule India rahvastikust, keda nüüd on enam kui miljard. Bangladeshis muutub jõgi tohutu laiaks, otsekui sisemereks, kus käib tihe laevaliiklus. Seejärel hargneb Ganges mitmeks suureks jõeks ja arvukateks väiksemateks jõgedeks, et moodustada üht maailma suurimat deltat.
[Kaart]
(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)
Tiibet
PAKISTAN
Indus
Jhelum
Chenab
Sutlej
Harappa
Mohenjo Daro
INDIA
Ganges
Yamuna
Brahmaputra
Allahabad
Varanasi
Patna
Calcutta
BANGLADESH
NEPAL
BHUTAN
[Allikaviide]
Mountain High Maps® Copyright © 1997 Digital Wisdom, Inc.
[Pildid]
Hindud Gangeses kümblemas
[Allikaviide]
Loa andnud Sean Sprague/Panos Pictures