Omapärane keiserpingviin
Omapärane keiserpingviin
KEISERPINGVIIN, kes on pingviinidest suurim, on enam kui meetri kõrgune ja kaalub kuni 40 kilogrammi. Samal ajal kui teised pingviinid Antarktika karmi ja pimeda talve eest põhja poole pagevad, suunduvad keiserpingviinid lõuna poole Antarktikasse. Mispärast? Kummaline küll, kuid selleks, et seal oma järeltulija ilmale tuua.
Pärast seda, kui emalind on muna munenud, veeretab isalind selle ruttu jää pealt oma jalgadele. Siis asetab ta muna kõhu alaosa nahakurru alla. Emapingviin asub aga teele avamere poole nälga kustutama. Isapingviin haub muna 65 päeva, ja seda kõige karmimal aastaajal, elades oma keharasvast. Selleks et säilitada kehatemperatuur räsivates lumetuiskudes, mille kiirus võib ulatuda 200 kilomeetrini tunnis, kogunevad need kavalad linnud tihedalt suurtesse salkadesse, kus nad kordamööda ringi ääres seljaga tuule poole seisavad.
Ema pöördub merelt tagasi täpselt pingviinipoja koorumise ajaks. Kuidas leiab ta aga oma kaasa üles tuhandete ühenäoliste isapingviinide seast? Tänu häälitsustele. Kurameerimise ajal laulis paar üksteisele ja nii õppisid nad teineteise esituse pähe. Nüüd, mil emalind tagasi pöördub, häälitsevad mõlemad kõigest südamest. Inimesi ajaks säärane kakofoonia täielikku segadusse, keiserpingviinid leiavad aga tänu nendele häälitsustele oma paarilise üsna kiiresti üles. Andnud koorunud poja vastumeelselt ema hoolde, asub toiduotsinguile näljane isa, tatsudes ja liueldes kõhuli mööda jääd ligi 80 kilomeetri kaugusele mere poole.
[Piltide allikaviide lk 31]
Loa andnud: John R. Peiniger