Vaatleme maailma
Vaatleme maailma
Hukatuslik iludus
Vesihüatsint on ilusate purpurõitega veetaim. Mõnikümmend aastat tagasi toodi see taim Aafrikasse Victoria järve, kus ta nii kiirelt vohama hakkas, et nüüd katab ta järve pinda juba 2000 ruutkilomeetri ulatuses. See häirib aga elutähtsat kalatööstust, mis toidab ümberkaudsete maade Kenya, Tansaania ja Uganda miljoneid elanikke. Taimed on ummistanud veetorusid ja põhjustanud sellega palju probleeme Uganda vee- ja hüdroelektrijaamadele. Kõigele lisaks pakub see taim ideaalset elukeskkonda sääskedele, tigudele ja madudele, mistõttu esineb rohkem maohammustusi ning suurenenud on ka haigestumus malaariasse ja skistosomiaasi (tigupalavikku). Kuigi sinna piirkonda on toodud ka kärsaklasi, kes toituvad üksnes hüatsintidest, pole nad siiani suutnud pidada sammu taimede plahvatusliku kasvuga. Kalastajad on otsinud olukorrast väljapääsu ning on hakanud järve sellest umbrohust käsitsi puhastama. Nad on kogunud kokku tuhandeid tonne taimi, kuid see on olnud vaid ajutine lahendus. Maailmapank on otsustanud toetada järve puhastamist mitme miljoni dollariga.
Suline fossiil on pettus
Hiinas Liaoningi provintsis leitud fossiil oli ajakirja „National Geographic” teatel „puuduv lüli komplekssest ahelast, mis ühendab dinosaurused lindudega”. Fossiilil Archaeoraptor liaoningensis olevat olnud dinosauruse saba ning linnu rinnakorv ja õlavööde. Nüüd on teadlased aga hakanud arvama, et „neid on petetud fossiilivõltsinguga”, teatab ajakiri „Science News”. Fossiili uurinud paleontoloogidel tekkisid kahtlused siis, kui nad märkasid, et fossiilil puuduvad luud, mis peaksid saba kehaga ühendama, ning et kaljutahvlil on näha ümbertöötlemise jälgi. Philip Currie Kuninglikust Tyrrelli Paleontoloogiamuuseumist Drumhellerist (Alberta provints, Kanada) kahtlustab, et keegi „on püüdnud tõsta Archaeoraptor’i väärtust sellega, et on pannud linnu fossiilile taha tüki dinosauruse sabast”, ütleb teadaanne.
Veealused revolvrikangelased
Kõik käib nagu kauboifilmis: duellandid seisavad vastakuti, nende relvad on laetud ja vinnastatud. Kui esimene võitleja on tulistanud ja taandunud, sihib teine ja tulistab. Ent naksurkrevettide võitluses ei saa kumbki viga, sest nad hoiavad üksteisest alati ohutusse kaugusse. Siiski ei ole nende paremast sõrast väljapaiskuvad veejoad alati kahjutud, teatab uudisteajakiri „Der Spiegel”. Naksurkrevetid kasutavad neid „veepüstoleid” oma ohvrite, näiteks ussikeste, krabide ja väikeste kalade oimetuks löömiseks ja surmamiseks. Kui nad sõra tugeva plõksuga kokku suruvad, tekib veejuga, mis on koguni nii tugev, et võib purustada akvaariumi klaasseina. Kui naksurkrevett peaks oma relva kaotama, muutub väike „revolvrikangelane” vasakukäeliseks ja tema vasakust sõrast saab uus „püstol”. Samal ajal kasvab tema endise laskejäseme külge uus tavaline sõrg.
Trooniti elav Buddha
„Hiina võimude juhtimisel trooniti kaheaastane poiss Tiibeti religiooni tähtsaks „elavaks Buddhaks”,” teatab „The New York Times”. Poiss nimega Soinam Puncog valiti 670 poisi hulgast seitsmendaks reting-laamaks. Mungad, kes laama valisid, olevat teinud seda ennustamise abil. „Ent kas enamik tiibeti elanikest ja munkadest poisi autentsust tunnustab, on küsitav,” ütleb ajaleht. Miks? Seepärast, et dalai-laama, Tiibeti tähtsaim usujuht, tegi varem teatavaks enda valitud reting-laama. Minevikus teenis reting-laama dalai-laama äraolekul viimase asemikuna.
Saastavad ebajumalad
Komme visata ebajumalakujud pärast tseremoniaalseid pidustusi lähimasse veekogusse on hindude hulgas üldlevinud. See ei kujutanud keskkonnale mingit ohtu varem, kui ebajumalakujud olid üle võõbatud lilledest või muudest taimedest saadud värvainetega. Ent kui kujude valmistajad hakkasid kasutama raskmetalle ja kantserogeene sisaldavaid värve, reostus vesi mitmel pool Indias seejärel, kui tuhanded ebajumalakujud jõgedesse või järvedesse heideti. Et
veereostust piirata, kogusid ühe linna elanikud sajad ebajumalakujud kokku, viisid need ühele suurele platsile ja purustasid need seal. Ajakiri „Down to Earth” soovitab teha nii kõikjal Indias ning annab ebajumalakujude valmistajatele nõu hakata sünteetiliste värvide asemel uuesti kasutama traditsioonilisi värvaineid. „Vastasel juhul võivad hindude ebajumalad mürgitada jõed, mida nad kummardavad,” ütleb ajakiri.Ülemaailmne noorteküsitlus
Rohkem kui 4300 noore hulgas vanuses 12–24 aastat korraldati küsitlus, millest ilmnes, et tänapäeva noored hindavad selliseid traditsioonilisi väärtusi nagu usaldusväärsus, lahkus ja töökus, teatab „The Globe and Mail”. Angus Reid Group’i andmetel pidas 95 protsenti küsitletud 11 riigi noortest kõige tähtsamaks väärtuseks sõnapidamist. Lahkuse ilmutamist pidas tähtsuselt järgmiseks 92 protsenti ja töökust hindas 83 protsenti vastanuist. Samal ajal kui „peaaegu kaheksa [noort] kümnest arvas, et on tähtis omada eluaegset partnerit”, pidas vaid 56 protsenti neist tähtsaks abiellumist. Üllatavalt oli vaid 31 protsendi noorte meelest tähtis olla tõeliselt rikas. Uurimuse tulemused näitasid sedagi, et „21. sajandisse vaatas lootusrikka pilguga” vaid 45 protsenti noori.
Fakte veebisaitidest
Internet on tohutu arvutivõrk, mis ühendab miljoneid arvuteid maailmas. Et selle ulatusest selgust saada, uuris ja kataloogis Interneti-tarkvara väljatöötav firma Inktomi neli kuud ülemaailmset veebi. Millised olid tulemused? Üksikute veebilehtede arv ulatus üle miljardi! Kõige tavalisem keel, mida Internetis kasutati, oli inglise keel. Seda kasutatakse enam kui 86 korral sajast. Kõigist veebidokumentidest oli prantsuse keeles vaid veidi üle 2 protsendi ja hollandi keeles umbes 0,5 protsenti.
Kas mürgised ravimid?
Meditsiiniliste eksimuste tõttu sureb igal aastal umbes 44 000 kuni 98 000 haiglaravile paigutatud ameeriklast, teatab USA Meditsiiniinstituut. Selle probleemi põhjuseks peetakse vigu haiglate, kliinikute ja apteekide töös. Näiteks, sageli on farmatseudil raske retsepti alusel rohtu välja anda arsti viletsa käekirja tõttu. Kas arst on patsiendile määranud kümme milligrammi või kümme mikrogrammi? Probleemi suurendab ka see, et paljudel ravimitel on samakõlalised nimetused, mis võivad tekitada segadust nii arstides, õdedes, apteekrites kui ka patsientides. USA Meditsiiniinstituut on nõudnud meditsiiniliste vigade 50-protsendilist vähendamist viie aasta jooksul.
Internet ja vanurid
Elektronpost on hoolekandeasutustes elavatele vanuritele palju rõõmu toonud. „Asjatundjate sõnul võtavad hooldusasutuste põduraimadki elanikud arvutid kiiresti omaks ning saavad oma ellu uut jõudu tänu e-postile ja Internetile,” sõnab „The New York Times”. „Need, kes õpivad arvutitehnikat hästi kasutama, saavutavad enesekindluse, mis mõjutab teisigi eluvaldkondi, ning paljud neist on uhked, et võivad aidata kaaslastel arvutioskusi omandada.” Peale selle, et vanurid saavad e-posti kaudu ühendust pidada oma eemalviibivate pereliikmete, tervishoiutöötajate ja vanade sõpradega, aitab see ka saada üle abitus-, igavus- ja üksindustundest, mis vaevab neid, kes on sunnitud haiguse ja kõrge ea tõttu hooldusasutustes või ratastoolis viibima. Niisugune tegevus ergutab vaimu ja masendus kaob. Mõned vanurid võtavad koguni osa on-line-haridusprogrammidest, mis võimaldavad neil kogutud teadmisi ja tarkust järeltulevatele põlvedele edasi anda. Kuid tuleb teha veel mõningaid muudatusi. Vaja on hõlpsamini kasutatavaid klaviatuure ja mugavamat viisi kirja suurendamiseks.
Inimeste põhjustatud toidupuudus
ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsioon (FAO) teatab, et „inimeste põhjustatud hädad, nagu kodusõjad ja majanduskriisid, on tekitanud suuremat toidupuudust kui looduskatastroofid”. FAO peadirektori asetäitja dr. Hartwig de Haen sõnas: „1984. aastal tekitasid inimeste põhjustatud õnnetused vaid umbes kümme protsenti kõigist hädaolukordadest. Praegu on see enam kui 50 protsenti.” Arvestuste kohaselt kannatab 52 miljonit inimest 35 riigis toidupuuduse käes. Teadaanne lisab: „See on suurim hulk inimesi, kes kannatab tõsist toidupuudust pärast Aafrikas Saharast lõunapoolseid alasid tabanud põuda aastal 1984.„