Miks oli tõde 50 aastat varjul?
Miks oli tõde 50 aastat varjul?
Rum on väike Sise-Herbiidide saar Šotimaa lääneranniku lähistel. Umbes 70 aastat tagasi andis saare omanik prestiižse Londoni Kuningliku Seltsi liikmele, tunnustatud botaanikule ja ülikooliprofessorile John Heslop Harrisonile loa uurida sealset taimestikku.
Järgnevate aastate jooksul teatas Harrison, et on avastanud saarel terve rea haruldasi taimeliike, mida seni oli nähtud kasvamas vaid sadade miilide kaugusel lõuna pool. Harrisoni tegevus leidis tulist heakskiitu ja tema saavutused tõstsid tublisti ta mainet. Ent nii nagu kasvas tema avastuste nimekiri, kasvas ka teiste botaanikute skeptitsism.
Aastal 1948 võttis Cambridge’i klassikaliste keelte õppejõud ja entusiastlik amatöörbotaanik John Raven endale kohustuse asja järele uurida. Ent tema ettekannet ei avaldatud mitte kunagi, vaid peideti ära, nii et selle sisu nägi päevavalgust alles aastal 1999. Miks? Sest Raven näitas, et Harrison on petis. Ajakirja „New Scientist” teatel olid taimed kusagil mujal üles kasvatatud ja salaja Rumi saarele ümber istutatud.
Ravenil oli taimede loodusliku asukoha suhtes terav vaist, nii et peagi leidis ta Harrisoni mitmete „avastuste” juurte ümbert umbrohtusid, mis Inglismaal olid üldlevinud, ent Rumi saarel haruldased. Teised taimed olid nakatatud putukatest, mida teati Inglismaal leiduvat vaid kahes kohas – üheks neist oli Harrisoni aed. Lisatõendeid andsid ühe taime juured, mille küljest leiti kvartsiosakesi, mis Rumi looduslikust kvartsist täiesti erinesid.
Sellega asi ei piirdunud. Oli teada, et Harrisoni teated saare liblikate ja mardikate kohta on petturlikud. „The Sunday Telegraph Magazine” märkis, et üks Rumi saare elanik tunnistas: „Professoril oli iga-aastaste avastuste tarbeks ikka midagi tagataskus varuks – oli see siis liblikas või taim.” Miks siis Harrisoni tegevust mitte kunagi ei paljastatud?
Uurija Karl Sabbagh teeb järelduse, et otsusele mitte mingeid samme astuda jõuti heast soovist kaitsta Harrisoni perekonda, ent arvestada tuleb ka faktiga, et Harrison oli mõjukas mees, kellega vastuollu minna oli ohtlik. Sabbagh täheldab ka seda, et pettuse paljastamine „oleks seadnud halba kuulsusse kõik botaanikud”.