Viiskümmend aastat portselanimaalimist

JUTUSTANUD ALFRED LIPPERT

EMA soovis, et minust saaks puusepp. Minu õpetaja soovitas tal mind aga hoopis portselanimanufaktuuri tööle panna, mis asus meie maja lähedal Meissenis Saksamaal. Miks õpetaja sellega nii peale käis? Ta oli teraselt märganud, et mul on joonistamise peale kätt. Ma armastan oma ema, kuid olen rõõmus, et õpetaja suutis ta ümber veenda. Nõnda sai minust 14-aastaselt õpipoiss ning minust pidi saama maailma kauneima käsitööndusliku portselani maalija.

Portselani on valmistatud Meissenis juba ligi 300 aastat. Sealne ehtsat portselani valmistav manufaktuur oli esimene omalaadne Euroopas ning rajati aastal 1710. Umbes 30 aastat hiljem loodi manufaktuuri juurde kool, kus õpetati noortele portselanimaalimist. Selles siiani tegutsevas koolis, mis kuulub praegu Meisseni Portselanimanufaktuuri juurde, tegingi oma esimesed arglikud pintslitõmbed portselanimaalijana.

Koolis õppisin ka lillede, puude, loomade ja lindude visandamise ning maalimise peent kunsti. See kursus rajas aluse mu edasisele tööle.

Kas glasuurialune või glasuuripealne maal?

Portselan on poolläbipaistev keraamika, millele maalitakse kahel põhilisel viisil. Maalida saab enne glasuurimist, kuid glasuurimata portselan on urbne ja imab värvi enda sisse, nii et maalingut tuleb kõrgkuumusel põletada ning seda ei saa enam hästi parandada. Teine võimalus on maalida juba glasuuritud portselanile. Mina spetsialiseerusingi säärasel moel lillekaunistuste maalimisele. See töö ei piirdunud vaid maalimisega, vaid enne tuli igale portselanesemele visandada ainulaadne lillekujund. Nõnda saab maalija, kes on õppinud keskenduma ega lase end kõrvalistest asjadest häirida, kasutada oma kujutlusvõimet ning luua midagi imekaunist.

Pärast seda, kui olin mitu aastat lillekompositsioone maalinud, olin ma lõpuks võimeline maalima kõige keerulisema kategooria kujundeid – elusolendeid. Nüüd tasusid ära mu varasemad  õpingud, mil olin maalinud loomi ja linde.

Kõige põnevam ülesanne

Loomade, kalade ja lindude maalimine on põnev ülesanne, kuna nad kõik peavad paistma elavana, mitte liikumatuna nagu lilled või puud. Kunstnik peab tundma pisut nende loomade ja lindude anatoomiat ja käitumist, keda ta maalib. Näiteks olen ma palju kujutanud jahiloomi, teiste hulgas hiigelsuurte sarvedega hirvi.

Kõige paremini saab loomi tundma õppida neid ise jälgides. Mõned aastad tagasi oli mul plaanis maalida pildiseeria kaladest, seepärast ostsin koju akvaariumi ja panin sinna igat liiki kalu. Istusime naisega tundide viisi akvaariumi ees ning jälgisime iga kalaliigi liikumist ja harjumusi. Alles siis, kui olin neid tundma õppinud, hakkasin neid maalima.

Missugune on hea maalija?

Sõbrad on vahel minult küsinud, missugune on hea portselanimaalija. Selge, et maalijal peab olema kunstiannet, hea silm ja kindel käsi, kuid see pole veel kõik. Et kunstnikuna edu saavutada, peab inimesel olema enda, oma töö ja teiste inimeste suhtes õige hoiak. Hea maalija on kunstkäsitööline, kes teeb oma oskuste täiustamise nimel kõvasti tööd. Ta teab, et kui ta oma võimeid ei kasuta, lähevad need kaotsi. Seepärast õpib ta pidevalt, pannes tähele teiste arvamusi ja võttes kuulda nende nõuandeid.

Lisaks kõigele võtab kogenud kunstnik arvesse ka klientide soove. Käsitööndusliku portselani ostja ei soovi igapäevaseks kasutamiseks mõeldud tarbeeset, mida pruugitakse vaid mõnda aega ning siis visatakse ära ja ostetakse uus. Selline klient soovib kunstiteost, kultuurilise väärtusega eset, mis püüaks pilku, soojendaks südant ja rikastaks tema elu. Portselanimaalija on rõõmus, kui saab rahuldada sääraseid soove.

Maalimine juhatab Jumala juurde

Maalimistöö ajendas mind uurima Piiblit ja kasvatas tugeva usu Jumalasse. Kuidas nii? Aeg-ajalt töötasin ma koos ornitoloogidega, kui visandasin ja maalisin nende raamatutele pilte. Seda tööd tegema hakates uskusin ma evolutsiooni. Tihedamad kokkupuuted mitmete autoritega viisid aga vestlusteni elu tekke üle. Sellised jutuajamised muutsid mu vaateid.

Mind pani mõtlema see, et kuigi kõik need linnueksperdid uskusid evolutsiooni, oli neil igaühel oma teooria, mis läks tihtilugu teiste omadega vastuollu. Ma nägin, et pole olemas ühtset evolutsiooniteooriat. Järeldasin sellest, et kui isegi eksperdid ei jõua evolutsiooniteooria osas üksmeelele, kuidas võiksid seda siis teisedki. See tegi lõpu minu usule evolutsiooniteooriasse. Järele jäi vaid võimalus, et elu maa peal on loomise tulemus. Siit saigi alguse mu usk Loojasse.

Mul on väga hea meel, et inimestele valmistab mu töö rõõmu, see pakub mulle tõelist rahuldust. Ma ei lakka kunagi armastamast maalimist ja portselani.

[Piltide allikaviide lk 17]

Pildid lk. 16 ja 17: Mit freundlicher Genehmigung der Staatlichen Porzellan-Manufaktur Meissen GmbH