Olümpiast Sydneyni
Olümpiast Sydneyni
PALJUDE arvates on olümpiamängud maailma tähtsaimad spordivõistlused. „Ükski teine spordisündmus ei tõmba endale nii palju tähelepanu,” ütleb „The World Book Encyclopedia”. „Olümpiamängudel käib mitu miljonit inimest ning sajad miljonid inimesed üle kogu maailma jälgivad seda televiisori kaudu.”
Lühiülevaade ajaloost
Olümpiamängud said alguse juba tuhandeid aastaid tagasi. Muistsete kreeklaste rahvalikud pidustused olid religiooni ja spordi segu, sest kreeklased uskusid, et spordiga saab lepitada surnute vaime. Selliste pidustuste hulka kuulusid Isthmose, Nemea, Olümpia ja Püütia mängud. Kõige rohkem hinnati just Olümpias korraldatavaid mänge, sest neid peeti Zeusi auks, kes oli kreeklaste arvates jumalate kuningas.
Ilmselt oli olümpiamängudel esialgu kavas vaid üks ala – staadionijooks. Kuid aja möödudes hakati korraldama ka muid võistlusi, nagu kaarikute võiduajamised ning karmid vastupidavusalad. Sellele sündmusele voolas pealtvaatajaid lähedalt ja kaugelt. Nende ohutuse tagamiseks keelati igasugune sõjategevus teatud ajaperioodiks nii enne kui pärast mänge.
Kui võimule tõusis Rooma riik, hakkasid olümpiamängud hääbuma. Paljud roomlased suhtusid atleetidesse teatava põlgusega. Erandiks oli keiser Nero. Ta tegi kaasa olümpiamängudel 67. aastal m.a.j. ning ta võitis kõik alad, milles osales. Paistab, et tema kaasvõistlejad teadsid, kuidas oma nahka hoida. Aastaks 394 m.a.j. oli olümpiamängude pidamine lõpetatud.
Olümpiamängude taassünd
Umbes 15 sajandit hiljem, kui Saksa arheoloogid tegid väljakaevamisi muistsel Olümpia tasandikul, hakati nende mängude vastu uuesti huvi tundma. Parun Pierre de Coubertin, 29-aastane prantslane, tegi ettepaneku see sündmus taaselustada. Esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud peeti Ateenas 1896. aastal. Alates sellest ajast on olümpiamängud toimunud iga nelja aasta tagant, vaid mõnel korral on need ära jäänud.
Tänapäeval ootavad paljud seda sündmust suure innuga. Sel aastal toimuvad olümpiamängud 15. septembrist 1. oktoobrini Austraalias Sydneys. Kavas on 28 põhispordiala, mis jagunevad 292 alaliigiks. Ühtekokku toimub 635 võistlust, kusjuures osalejaid on üle 10 300.
Ent viimastel aastatel on olümpiamängud tekitanud rohkesti poleemikat. Öeldakse isegi, et olümpiaideaalid on sattunud kriisi. Kui heita pilk köögipoolele, siis ilmneb nii selgitavaid kui ka rahutukstegevaid asjaolusid.
[Pildi allikaviide lk 3]
Scala/Art Resource, NY