Lugejate kirju

Gladioolid. Tahaksin teid kiita artikli eest „Gladioolid – õrnad ja kaunid lilled” (22. veebruar 2000). Mulle meeldib, et teie kiriku liikmed mind külastavad, kuigi ma kahtlen, kas ma nendega kunagi ühinen. Igatahes oli selle artikli kirjutanud inimene, kes gladioole tõepoolest tunneb. Selles hädaderohkes maailmas pakub gladioolide kasvatamine imehead võimalust lõõgastuda ja elust rõõmu tunda.

C. M., Ameerika Ühendriigid

Enesetapud. Artiklisari „Enesetapud: kes on kõige suuremas ohus?” (22. veebruar 2000) oli just see, mida me vajasime. Kaheksa kuud tagasi suri ootamatult mu ema. Isa polnud kodus, kui ema suri, ja ta tunneb end sellepärast süüdlasena. Ta räägib, et ta ei taha enam elada. Seetõttu on need artiklid olnud isale ja minule suureks abiks.

R. Z., Saksamaa

Mu vanaisa tappis end kaks aastat tagasi. Tema psüühiline seisund halvenes pärast ta naise surma. Teie artiklid aitasid mul mõista, miks ta võis nii teha.

A. M., Ameerika Ühendriigid

Mu 48-aastane vend tegi jaanuaris enesetapu. Päev pärast tema matuseid leidis mu isa, kes ei ole Jehoova tunnistaja, meie postkastist selle „Ärgake!” numbri. Tal polnud sõnu, kui ta pisarsilmil seda meile näitas. Meie pere nuttis rõõmust ja tänust nende lohutavate artiklite eest.

B. J., Ameerika Ühendriigid

Piirkonnas, kuhu meie kool kuulub, tegid möödunud aastal kuus last enesetapu. See on saanud nii suureks mureallikaks, et meie piirkonna koolides on kehtestatud nõue pöörata enesetapuohule suuremat tähelepanu. Pakkusime seda ajakirja neis paigus, kus tavaliselt inimesed ei suhtu meie sõnumisse positiivselt. Mõnikord võeti ajakirjad meie käest ära veel enne kui jõudsime esitluse lõpetada!

C. C., Ameerika Ühendriigid

Kui olin teismeline, proovisin pärast isa surma kaks korda ennast tappa. Mõni peab sõna „enesetapp” tabuks. Aitäh, et panite selle kirja ajakirja „Ärgake!” esikaanele. Minu meelest olid need artiklid avameelsed, realistlikud ja väga mõistvad.

M. G., Prantsusmaa

Raskused sõpradega. Mind aitas artikkel „Noored küsivad: miks mu sõber haavas mind?” (22. veebruar 2000). Minu sõber, kes on kuus ja pool aastat mu parim kaaslane olnud, haavas mind väga. Teie artikli soovituste kohaselt rääkisime temaga vaikselt ja rahulikult asjad selgeks. Selle tulemusel oleme nüüd lähedasemad kui ei kunagi varem.

M. L., Ameerika Ühendriigid

Puuetega kuulutaja. Artikkel „Rõõmsa ellusuhtumisega vaatamata rasketele puuetele” (22. veebruar 2000) oli tõepoolest liigutav. Olen noor ja mõnikord mu probleemid tunduvad mulle ületamatud. Konstantin Morozovi elulugu oli väga julgustav. Pean meeles ta sõnu: „Tahan teenida teda [Jehoovat] edasi koos oma vaimsete vendade ja õdedega kõikjal maailmas, nii kaua kui mu süda lööb.”

L. C., Itaalia

Mul on kolm last ja kuna mu abikaasa ei jaga mu tõekspidamisi, tuleb mul oma lastele usulist õpetust jagada. Pean ka tööl käima ja majapidamise eest hoolitsema, ning vahel on mul tunne, et ma enam ei jaksa. Hämmastav, kui positiivne suhtumine Konstantinil oli! Suur tänu, et avaldasite tema eluloo.

O. K., Venemaa